Katoliiklaste vaimulik elu: “Puhastumise tee” teisipäev, 17. mai 2011

Võlvkäik
Iga hing on ainulaadne ning iga hing järgib ka ainukordset teed pühaduse ning Jumalaga ühinemise poole. Siiski valitseb traditsiooniliste katoliku vaimulike autorite seas üldine arvamus, et iga hing läbib Jumalaga ühinemise teel kolm astet. Esimene aste on puhastumise tee; teine on valgustuse tee ning kolmas ühinemise tee. Nii õpetasid karmeliitidest vaimuliku elu meistrid pühad Risti Johannes ning Avila Teresa. Püha Avila Teresa kirjeldab oma raamatus “Sisemine kindlus” hinge sisemist rännakut Jumala poole, kasutades metafoori linnusest. Ent on olemas ka eelaste, mida ta nimetab “kindluse välisõueks”. See “välisõu” sisaldab kõiki hingi, kes elavad paadunult surmapatus ega ole huvitatud oma pattude hülgamisest. Need hinged ei tunne kahetsust oma pattude pärast ning põlgavad palvet. Tihti jätavad nad pühapäeviti osalemata pühal Missal ja kujutlevad patte kergesti andestatavatena. Loodetavasti on igaüks meist sellest astmest juba läbi jõudnud. Esimene rännakuaste on puhastumise tee. Hing jõuab sinna siis, kui ta hakkab 1. tõesti soovima ning 2. tõesti püüdma elada siin maa peal Jeesuse Kristuse ning Tema Katoliku Kiriku jüngri ja järgijana. See tähendab, et hing soovib muuta oma elu, pöörduda ja hakata elama patule vastanduvat elu. Siin hakkab hing võitlema patu vastu, oma põhilise puuduse vastu, kiusatuse vastu, oma halbade harjumuste vastu, ning töötama selle heaks, et lihasuretamise läbi oma langenud loomust valitseda. Puhastumise tee kätkeb 3 “koda” või 3 alaetappi hinge sisemise kindluse sees. Puhastumise tee esimesse kotta astub hing siis, kui hakkab võitlema surmapatu vastu. Siiski on see võitlus nõrk. Ometi läheb hing pihile tõsise patukahetsuse ning kindla otsusega oma elu muuta. Sellest hoolimata asetavad need hinged end ikka veel patule viivatesse olukordadesse ega näe vaeva, et vältida andeksantavaid patte. Nende hingede jaoks ei ole andeksantavad patud tähtsad. Puhastumise tee teise kotta astub hing siis, kui tema võitlus surmapatu vastu muutub tugevamaks. See hing langeb küll veel vahel surmapattu, kuid kahetseb kohe ja läheb pihile. Need hinged asuvad sõdima ka oma andeksantavate pattudega, kuid võitlus nendega on nõrk ning nad sooritavad kergemaid patte jätkuvalt tahtlikult. Järgneb