Jeesuse Taevasseminemine teisipäev, 7. juuni 2011

Jeesus

1. Ülestõusmisaja nelikümmend päeva lõppesid Jeesuse Taevasseminemise pühaga. Taevasseminemise püha Missal nägime me, kuidas paasaküünal, mis kujutas ülestõusnud Issandat meie keskel, kustutati pärast Evangeeliumi lugemist.

2. Küünla kustutamine tähistab Tema minemist üles Taevasse Isa juurde. Nelikümmend päeva oli Ta meie seas, kuid nüüd on Ta läinud auhiilguses oma Isa juurde.

3. Pühad Evangeeliumid jutustavad meile, et pärast seda neljakümmet päeva kohtus Jeesus apostlitega selsamal mäel, kus Ta nad oma apostliteks oli valinud. Sellel samal mäel julgustas Ta neid taas ning käskis minna kogu maailma Evangeeliumi jutlustama ja kõiki inimesi pöörama. Seal olid nad viimast korda koos. Siis võeti Jeesus üles Taevasse.

4. Jeesus löödi risti ja Ta suri. Siis tuli Ta tagasi ellu Ülestõusmise läbi ning ilmus neljakümne päeva jooksul apostlitele. Lõpuks tõusis Ta oma Isa paremale käele. Nüüd valitseb Jeesus Kristus meie Issanda ja Päästjana Isa paremal käel. Seepärast on Jeesus Kristus meie isand ja meie Kuningas.

5. Usutunnistuses me ütleme, et Taevasse läinud Kristus „istub Isa paremal käel“. Selle väljendiga peab Kirik silmas, et Kristus valitseb kõige üle koos Isaga, võrdsena Jumal-Isaga. Ta ütles meile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.“

6. Ta ei öelnud: „meelevalda“, vaid „kõik meelevald“. Jeesust Kristust võidi küll alandada ja pilgata ristil, kuid Ta on auhiilguses surnuist üles tõusnud, läinud võidukana üles Isa juurde ning nüüd on Tal ülim võim kõigi loodute üle.

7. Mõistagi on Meie Issand ühtaegu Jumal ja inimene. Ta on Pühima Kolmainsuse teine isik. Ta on Jumala Sõna, mis igavesti lähtub Isast (nagu me ütleme Nikaia usutunnistuses). Järelikult on Ta alati kõike valitsenud.

8. Ent Pühima Kolmainsuse teine isik, Sõna (Poeg) ei ole alati olnud inimene. Sõna võttis enesele inimloomuse, et päästa langenud inimkond. Seda Sõna ühendust inimloomusega nimetatakse hüpostaatiliseks ühenduseks. Tänu sellele hüpostaatilisele ühendusele valitseb Ta nüüd kõike nii Jumala kui inimesena.

9. Seega on Meie Issand Jeesus Kristus kõigi inimeste ja kõigi rahvaste Kuningas. Niisugune on alati olnud Katoliku Kiriku õpetus enne II Vatikani kirikukogu religioosset vabadust.

10. Jumalana valitseb ta kõike. Ent kuna Ta on ka inimene, valitseb Ta maad ja kõiki inimesi erilisel viisil. Iga mees, iga naine ja iga rahvas siin maa peal peab Teda Kuningaks tunnistama. Miks? Sest Ta on esiteks kõikide inimeste Lunastaja ja teiseks ka seaduseandja.

11. Jeesus Kristus on toonud meile Uue Seaduse ja Uue Lepingu, mis täiuslikult täitis ja viis lõpule Vana Seaduse ja Vana Lepingu. Ta on andnud seadused kogu inimkonnale järgimiseks ja täitmiseks. Kui Ta võib käskida, et kõik inimesed Tema seadusi täidaksid, kas ei ole Ta siis kõigi inimeste tõeline Kuningas ja valitseja? Kuidas saaks Ta käskida kõigil inimestel endale kuuletuda, kui Tal ei oleks võimu kõigi inimeste üle?

12. Ta ütles apostlitele: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka.“ Kõik peavad uskuma, mida Tema on õpetanud. See on selge käsk kõikidele meestele ja kõikidele naistele. Jah, Jeesus Kristus on kogu inimkonna tõeline Kuningas ja Isand.

13. Ning eriti peab Ta meie oma hinges valitsema. Ta peab olema meie Issand, meie Kuningas, meie Seaduseandja. Ta ütles meile: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske.“ Nõnda tõestame me Talle oma armastust.

14. Pöördugem siis Kristus-Kuninga Ema poole. Anugem teda, et ta pööraks maailma rahvad Kristus-Kuningasse uskuma. Anugem teda, et Kirik hakkaks tema abiga taas kõikidele Kristus-Kuningast jutlustama, et Kristus valitseks kõigi rahvaste ja inimeste üle. Meie Emand soovib üle kõige, et tema Poeg oleks meie ja selle maailma rahvaste poolt austatud. Anugem tema eestkostet, et Kristus-Kuningas, kes nüüd istub Isa paremal käel, valitseks tõeliselt meie hingede ja meie rahvaste üle.