Pühim Kolmainsus neljapäev, 23. juuni 2011

Holy Trinity

Püha liturgia on viinud meid meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmisest läbi Tema Taevamineku Püha Vaimu laskumiseni Kiriku üle Nelipühal. Jeesus Kristus valitseb nüüd koos Isaga ja Püha Vaimuga ühe Jumalana kolmes jumalikus Isikus. Seepärast tahab Kirik, et me sel pühapäeval mõtiskleksime Pühima Kolmainsuse elu ja müsteeriumi üle.

 
Kolmainsuse dogma, mille kohaselt on Jumal kolm isikut ühes Jumalas, on tõepoolest imepärane tõde. See on üleloomulik tõde, mis ületab kaugelt meie mõistmisvõime. Oli vajalik, et Jumal ise ilmutaks meile selle tõe enda kohta. Seda seepärast, et inimesed ei suudaks iial avastada, et Jumal on kolm Isikut ühes Loomuses. See on üleloomulik tõde, mille me võtame vastu usuaktiga.


Võrrelgem Pühima Kolmainsuse üleloomulikku tõde loomuliku tõega, et Jumal on olemas. Jumala olemasolu dogma ei ole üksnes üleloomulik tõde. See tõde (et Jumal eksisteerib) on samuti ilmutatud ning moodustab osa meie usust, kuid see on ka loomulik tõde. Kõiki loomulikke tõdesid võib ära tunda inimmõistuse abil ilma Ilmutuse erilise abita. Inimene saab kindlalt teada, et Jumal on olemas.
Näiteks tõestasid varased filosoofid nagu Platon ja Aristoteles Jumala olemasolu ainult mõistuse abil. Hoolika uurimise ja filosooofia abil näitasid nad, et Jumal peab olemas olema. Neil ei olnud Ilmutust. Seda loomulikku tõde, et Jumala olemasolust võib saada teadlikuks üksnes mõistuse abiga (Jumala Ilmutuseta), on õpetanud Kiriku Õpetusamet, eriti aga Pius IX ja püha Pius X.


Paavst püha Pius X ütles, et Jumala olemasolu saab kindlalt tõestada samamoodi nagu saab põhjust tõestada selle tagajärgede kaudu. Paavst õpetas, et inimmõistus on võimeline leidma, et Jumal on kogu nähtava universumi (loodu) Põhjus. Seda seetõttu, et igal tagajärjel peab olema põhjus. Nähtav universum (loodu) on tagajärg ja sellel tagajärjel peab olema ka põhjus. Jumal ongi selle Põhjus.


Siiski lükkavad selle tõe tagasi modernistid. Selle modernistliku filosoofia osa mõistis hukka püha Pius X entsüklikas „Pascendi Dominici gregis“.


Seega on inimene võimeline avastama Jumala olemasolu ka Ilmutuse abita. Kuid Kirik õpetab, et igaüks ei ole nii arukas kui Platon ja Aristoteles ja et seetõttu pidi Jumal ka ilmutama meile selle üldisema tõe oma olemasolu kohta.


Ent Pühima Kolmainsuse müsteerium ja tõde on midagi hoopis teistsugust. See on midagi palju kõrgemat. See on palju erakordsem tõde. See on üleloomulik tõde, mis ületab inimese loomulikku arusaamist ja arukust. Inimene ei suudaks ealeski omaenese väest seda tõde avastada. Platon ja Aristoteles ei suutnud seda tõde avastada. Seepärast oligi vaja, et Jumal selle ilmutaks.


Pühim Kolmainsus on meie jaoks müsteerium. Me saame selle müsteeriumi kohta üksnes pisut teada. Kolmainsuse all mõistab Kirik seda, et Jumal on kolm jumalikku ja erinevat Isikut, kes jagavad ühte Loomust ja Olemust. Kuidas saab olla ühes Jumalas kolm isikut? Kuidas saab Jumalal olla üks loomus ja kolm Isikut? Kuidas saab kolmel erineval isikul olla üks olemus ja loomus?


Need on väga keerulised küsimused. Kiriku suurimad teoloogid on pingutanud, et selgitada meile seda müsteeriumi. Seda tõde on raske isegi ette kujutada. Seega oli tegemist tõega, mille Jumal pidi meile ilmutama.


 Ja Ta ilmutaski selle meile. Jeesus käskis apostlitel ristida Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Veel ütles Ta apostlitele: „Mina ja Isa oleme üks.“ Me usume seda Pühima Kolmainsuse dogmat üleloomuliku usuga, sest Jeesus Kristus on selle meile ilmutanud.


Niisiis on Jumal Kolmainsus, mille Isikutel on ühine loomus ja olemus. Me peame mõtisklema selle püha müsteeriumi üle, mis ületab kaugelt meie inimlikku mõistmisvõimet. Näiteks peame mõtisklema selle elu üle, mida kolm jumalikku Isikut elavad ja jagavad.


Püha Aquino Thomas õpetab, et me võime Jumala kohta palju teada saada Tema loodut vaadeldes. Kolme Isiku elatav ja jagatav elu peab sarnanema armastava perekonna eluga. See peab sarnanema kloostrikogukonna eluga, mis on täidetud armastusest üksteise vastu. Kolmainsuse elu on kõigi heade suhete eeskujuks ja näidiseks.


Palvetagem siis Püha Vaimu poole (kes valgustas Kirikut Nelipühal), et mõistaksime sügavamalt Pühimat Kolmainsust. Mida paremini Teda tunneme, seda rohkem saame Teda armastada. Palugem ka Jumalaema, et ta aitaks meil paremini aru saada, et Pühim Kolmainsus teeb eluaseme hingedesse, kes on armuseisundis. Palugem, et ta aitaks meil seda hinge jumalikku külalist hardalt austada ja armastada. Sest kui me armastame oma hinge jumalikku külalist siin maa peal viibides, õnnistab Ta meid ühel päeval igaveseks oma rõõmuga.