"Olen teile edasi andnud seda, mida ise olen vastu võtnud" teisipäev, 30. august 2011

Archbishop_Lefebvre1.jpg

Täna soovib meie püha Ema Rooma-Katoliku Kirik, et loeksime ja mõtiskleksime ühe olulise koha üle püha Pauluse esimeses kirjas korintlaste kristlikule kogukonnale. Tänases epistlis tuletab püha Paulus meile meelde kohustust Traditsiooni ustavalt edasi anda.

Püha Paulus ütleb korintlastele: "Olen teile edasi andnud seda, mida ise olen vastu võtnud". Siinkohal peab ta silmas seda, mida meie Issand Jeesus Kristus ja Tema apostlid olid talle edasi andnud ja talle õpetanud selle kohta, kuidas uskuda ja elada. Seepärast õpetas ja andis ka tema neid samu asju korintlastele edasi. Seda edasiandmist nimetame me Traditsiooniks. Peapiiskop Lefebvre kasutas sageli seda tsitaati.

Rooma-Katoliku Kirik on kaks tuhat aastat vana, imekaunilt rikkaliku Traditsiooni ja pärandiga, mida tuleb hoida. See on oluline osa meie tööst traditsiooniliste katoliiklastena. Me ei või unustada, et kurjuse jõud Kirikut seestpoolt ründavad. Nagu kirjutas Michael Davies: "Barbarid on meid vallutanud".

Meie usu ja liturgia ilu, pühalikkus, vaimsus ja pühadus on II Vatikani kirikukogu reformide ja uue missa tulekuga pea täielikult hävitatud. Katoliku Traditsioon on maha trambitud ja välja visatud nagu kasutu igand. Ja see uus, protestantlik, neomodernistlik vaim on paljusid piiskoppe, preestreid, pühendunuid ja usklikke nakatanud.

Kuue protestandi ja mitmete nn. liturgiaspetsialistide abil hävitasid selle uue missa leiutajad sadu aastaid kestnud püha katoliku Traditsiooni. Nüüd on meil uus missa, uus kirikuarhitektuur, uus sakraalkunst, uus muusika, uued missarüüd, uus käitumine, uus vaim jne.

Ligimesearmastusest meie kaaskatoliiklaste ja piiskoppide vastu peame vastu seisma sellele uusprotestantlikule ja neomodernistlikule vaimule, mille viljadeks on sündmused Assisis ja Maailma Noortepäeval. Kuid seda tuleb alati teha lahkuse, ligimesearmastuse ja taktitundega.

Samuti peame hoidma oma pühimat katoliku Traditsiooni ja seda toetama. Me ei või lasta neomodernismil ja uusprotestantismil meie pühast katoliku Traditsioonist võitu saada.

Peapiiskop Lefebvre alustas seda tööd ja meie peame seda jätkama. Me peame hoidma katoliku Traditsiooni. Me peame oma jumalateenistuse ja liturgia pühadust ja austust hoidma. Me peame hoidma gregoriaani koraali, säilitama ja innustama austust pühade asjade ja kohtade vastu. Just see on puudu uues missas, mis ei oska enam hinnata pühadust, on kaotanud ilumeele, aupaklikkuse ja vaimsuse, olles liiga naturaalne ja inimesele keskendunud. Peame säilitama oma katoliku Traditsiooni üleloomulikkust ja jälgima, et meie usk oleks suunatud Jumalale.

On ühendatud sakraalne ja profaanne, püha ja maine. Nüüdsel ajal on kõik lodev, räpakas, vaimsuseta. Liturgiat peetakse kogunemiseks või kristlaste koosviibimiseks, mitte püha Kolgata ohvri uuenduseks. Kuhu on jäänud vaikus? Kuhu aupaklikkus? Kus on pühadus?

Püha Paulus ütleb meile: "Olen teile edasi andnud seda, mida ise olen vastu võtnud". Ometi pole selle uue missa ja uue vaimu loojad meile edasi andnud Traditsiooni, vaid midagi sootuks uut: uue missa, uue arhitektuuri, uue kirikukunsti, kitarrimuusika, uued ja inetud missarüüd, uued ilmikutest Pühakirja ettelugejad, uue teoloogia ja nõnda edasi. Aga kuhu jääb Traditsioon?

Kuidas võis juhtuda, et tõeline kristlik usk, rooma-katoliku usk kutsus kuus protestanti appi uut missat looma? Kas kujutaksite ette paavst Pius V-ndat kutsumas appi protestante Tridenti Missat uuendama? 16.sajandil hülgasid protestandid katoliikliku õpetuse Missast. Nüüd aga jäljendab katoliku liturgia protestantlikke liturgiavorme.

Lähemal vaatlusel selgub, et oleme jäljendanud nende missarüüsid, liturgiat, Pühakirja tähtsustamist, karismaatilist vaimu, palveid ja nii edasi. Samas oleme aegamisi hüljanud ja kaotanud oma imekauni, üleva ja püha Traditsiooni.

Kuid püha Paulus paneb meile südamele, et meil tuleb anda edasi see, mille oleme ise vastu võtnud. "Olen teile edasi andnud seda, mida ise olen vastu võtnud". Traditsiooni tuleb edasi anda. Peame jätkama peapiiskop Lefebvre'i tööd, kes soovis anda edasi vaid seda, mille oli ise vastu võtnud. Ta ei tahtnud midagi uut leiutada, vaid üksnes katoliku Traditsiooni ilu, pühalikkust, aupaklikkust ja pühadust meile edasi anda.

Pöördugem Maarja Immakulaatse Südame poole ja palugem, et ta aitaks meil katoliku Traditsiooni hoida. Anugem temalt armu, et oskaksime hinnata katoliku Traditsiooni ilu, pühalikkust, aupaklikkust ja pühadust. Palugem temaga koos meie püha Kiriku ja katoliku Traditsiooni taastamise eest.