Maarja valurikas ja Immakulaatne Süda, palu meie eest! reede, 12. oktoober 2012

OL_Sorrows11.jpg

Pühimat Neitsi Maarjat tunneme me mitmete aunimede all. See on nõnda seetõttu, et ta on meie katoliku usule nii oluline ja et meie, katoliiklased, armastame teda nii väga. Üks tema aunimedest on Neitsi Maarja, Valuema, ning kahe nädala eest tähistasimegi Maarja Seitsme Valu püha. Traditsiooniliselt on terve septembrikuu pühendatud Maarjale kui Valuemale. Seepärast tahaksingi täna rääkida Pühima Neitsi Maarja valudest ja kannatustest.

Et mõista Maarja hingevalusid, kannatusi ja vaevu, peame vaatlema tema immakulaatset eostamist, siin ilmas kannatamise põhjust ja valu olemust.

On täiesti kindel, et Neitsi Maarja kannatas siin ilmas. Me kõik teeme seda. Kuid mis on selle põhjus? Miks peavad inimesed kannatama? Vastus on meile teada: patt ja kurjus. Kannatus on karistus patu eest. Me peame kannatama oma pattude pärast. Jumal karistab meid õiglaselt kannatuse abil. Aadamat ja Eevat ei loodud kannatama. Kannatus tuli siia maailma alles pärast seda, kui Aadam ja Eeva pattu tegid. Jumal saadab meile palju kannatusi, sest me oleme kannatused oma pattudega ära teeninud.

Ent miks pidi Pühim Neitsi Maarja kannatama? Kindlasti ei olnud ta patune. Ta eostati immakulaatselt ilma pärispatuta ning ta elas kogu elu ühegi isikliku patuta. Kui meie kannatame karistuseks oma pattude eest, siis miks pidi Pühim Neitsi Maarja kannatama? Temal ei olnud süüd. Ta oli immakulaatne. Ometi ta kannatas.

Jumalaema valud ja kannatused on väga erilised. Need ei ole nagu meie kannatused, sest tal ei ole patusüüd ega langenud loomust. Ta on Immakulaatne Eostamine. Meie oleme kannatused oma pattudega ära teeninud, ning tihti keeldume me oma kannatusi vastu võtmast või kurdame nende üle. Tema kannatused olid aga puhtad kuulekuse ja ohverduse aktid Jumala pühale tahtele. Tema ei väärinud kannatust, kuid võttis oma valud ja kannatused kuulekalt vastu. Kõik tema kannatused olid immakulaatsed vaimsed ohvrid Jumalale.

Sel põhjusel kutsub Kirik Pühimat Neitsi Maarjat ka Märtrite Kuningannaks ja Kaaslunastajaks. Oli ta ju hinges märter. Temast sai märter tema valude ja kannatuste läbi, ja need märtripiinad ohverdas ta Jumalale. Ta ei olnud süüdi üheski patus, kuid siiski pidi ta kannatama. Meie oleme süüdi oma pattude pärast, ja kõik me oleme kannatuse ära teeninud. Tema oli, nagu Kirik ütleb, “valge” märter, mitte “punane”. “Valge märter” on märter hinges oma kannatuste, valude ja ahistuste läbi. “Punane märter” on see, kes füüsiliselt hukatakse. Niisiis kutsutakse Neitsi Maarjat Märtrite Kuningannaks.

Meie Päästja Ema ohverdas oma valud ja kannatused Jumal-Isale koos oma Poja kannatustega. Ta ohverdas need ka meie eest, hüvituseks meie pattude eest. Sellepärast kutsutakse Maarjat ka Kaaslunastajaks. Teatud viisil lunastas ta meid koos Jeesusega.

Miks pidi Jeesus kannatama? Ka Tema oli patuta. Ta ei väärinud kannatusi. Ta tõi oma kannatused ohvriks, et hüvitada meie patte. Tema oli see süütu tall, kes toodi ohvriks meie pattude eest. Kui me näeme Püha Missa ajal, kuidas preester sirutab käed ohvriandide kohale Hanc igitur’i ajal, siis on see sümboolne žest, mis väljendab kõigi meie pattude panemist “talle” pea peale – meie Issanda Jeesuse pea peale.

Kuid ka Immakulaatne Maarja oli süüta, ja temagi ohverdas oma kannatused ja valud meie pattude eest koos oma Poja kannatustega. Oma valude ja kannatuste läbi oli ka tema teatav ohver, mis toodi Jumalale meie pattude eest. Kui näiteks Siimeoni ettekuulutus tungis Maarja Immakulaatsest Südamest kurbusega läbi, võttis ta selle valu täiusliku kuulekusega vastu ja ohverdas selle meie eest Jumalale.

Me teame, et ainult Jeesuse kannatused heastavad patu täiuslikult range õigluse järgi (ladina keeles öeldakse justitia de condigno), kuid ka Maarja kannatused heastasid pattu teatud viisil (secundum quid). Tema kannatused olid Jumalale eriti meelepärased (isegi rohkem kui kõigi pühakute kannatused), sest neid kandis immakulaatne naine. Muidugi heastavad need pattu palju väiksemal määral kui Jeesuse kannatused (ladina keeles öeldakse justitia de congruo). Tema kannatused on palju väiksema väärtusega ja vähem teeneid pälvivad kui Jeesuse kannatused, kuid palju väärtuslikumad ja rohkem teeneid pälvivad kui pühakute kannatused. Selle põhjuseks on tema immakulaatne hing ja tema Immakulaatne Süda.

Jumalale olid väga meele järele kannatused, mis Pühim Neitsi Maarja Talle ohverdas. Jumal võttis need kannatused vastu koos Maarja Poja kannatustega hüvituseks meie pattude eest.

See tähendab, et meie patud mitte ainult ei löönud Jeesust Kristust risti, vaid olid ka Pühima Neitsi Maarja kannatuste põhjuseks. Meie olime tema kannatuste põhjustajad. Meie panime selle Immakulaatse Jumalaema kannatama. Miks ta muidu oleks pidanud kannatama? Ta ei olnud kannatusi ära teeninud. Seetõttu peaksime tema kannatustele sügavalt kaasa tundma. Patused inimesed on Maarja kannatuste põhjuseks ja sellepärast peaksime me teda trööstima ja tänama selle eest, et ta meie eest kannatas.

Me võime õppida väga-väga palju vooruste kohta, kui mõtiskleme süütu Jumalaema valude ja kannatuste üle. Kui ingel teatas pühale Joosepile, et too peab viima Jeesuse ja Maarja Egiptusesse, siis Neitsi Maarja ei kurtnud. Ta ei hakanud püha Joosepiga vaidlema. Ta kuuletus. Mõelge, kui raske oli talle koos vastsündinuga see pikk ja ränk reis Egiptusesse. Ta pidi põgenema otsekohe, oma perekonda ja sõpru sellest teavitamata. Sellegipoolest ta ei kaevelnud ja jäi kuulekaks.

See põhjustas talle kindlasti tohutut valu ja kannatust. Tal tuli see ülimalt pikk ja raske reis Egiptusesse läbi teha muula seljas, mitte auto või rongiga. Ta oli alles viieteistkümne- või kuueteistkümneaastane ning reisis äsjasündinud lapsega. Ta pidi minema Egiptuse pahelistesse paganlikesse linnadesse ning leidma koos Joosepiga koha, kus elada. Seal tuli Päästja Emal ilmselt palju kannatada.

See on vaid üks näide Pühima Neitsi Maarja rohketest valudest ja kannatustest. Mõtelge kõigi nende hirmsate kannatuste üle, mida tal tuli taluda oma Poja Passiooni ja surma ajal. Arvatavasti pilgati ka Maarjat ennast ja naerdi tema üle Jeesuse Passiooni ajal. Küllap ütlesid variserid ja preestrid, kes pilkasid Jeesust: “Vaadake, seal on Tema armetu ema”. Ja pidagem meeles, et meie patud on tema kannatuste ja piinade põhjus. Ta oli immakulaatne ega väärinud kannatusi. Kuid ta kannatas armastusest Jumala vastu ja meie pärast.

 Mõtisklegem siis sagedamini tema kannatuste üle ja selle üle, kuidas meie patud on neis süüdi. Trööstigem oma taevast Ema ja tänagem teda, et ta meie eest kannatas, sellega, et palvetame iga päev seitse Ole tervitatud, Maarjat tema kannatuste auks. Pühim Neitsi Maarja tõotas pühale Birgittale, et need, kes palvetavad need seitse Ole tervitatud, Maarjat iga päev, saavad palju õnnistusi ja arme. “Maarja valurikas ja Immakulaatne Süda, palu meie eest!”

- isa Pezzutti