Au olgu Jumalale kõrges reede, 28. detsember 2012

champaigne21.jpg

1. (Lk 2,8-13) “Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile:“Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.” Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu hea tahtega inimestele!”

     2. “Et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Tänasel kaunil Kristuse sündimise pühal ülistame me kõigeväelise Jumala headust, halastust, heldust ja lahkust inimkonna vastu. (Jh 3,16) “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”

  3. ”Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.” Sel pühal, rahulikul ja müstilisel esimesel Jõuluööl, kui karjased valvasid oma lambakarju, ilmuski neile lihtsatele Petlemma karjastele kõigeväelise Jumala püha ingel. Taevalikust valgusest ümbritsetud ingel ütles karjastele, et Jumal on ta läkitanud nende juurde erakordse, tohutut rõõmu toova sõnumiga.

              4. Milles seisneb see erakordne tohutut rõõmu toov sõnum? Aadama ja Eeva tehtud kohutav pärispatt oli hävitanud Jumala ja inimkonna vahelise püha ühenduse ja armastuse. Kurat, patt, surm ja isekus olid inimese üle võimust võtnud ning kiskunud ta eemale tema Jumalast ja Loojast. Õiglane karistus inimesele oleks olnud igavik põrguvanglas. Kuid Jumala halastus ja armastus inimese vastu oli liiga suur. Jah, Jumal karistas küll inimkonda, aga andis sellele ka lootust. Seda lootust tõotati inimesele 1. Moosese raamatus. See inimese lootus pidi tulema Naise seemnest, kes purustab mao pea. Inimkonna lootus pidi tulema Immakulata seemnest.

5. Kunagi ei tohi me unustada, kui helde on Jumal meie vastu olnud. Ta on meile nii palju ande kinkinud. Ta on andnud meile oma armu, andnud meile elu, keha, hinge, perekonna, anded, tervise ja palju muud. Jumal annab meile kõik, mis meil on. Ta on heldus ise. Ta on meie Isa. Meil on nii palju, mille eest tänulik olla. Täna on tänu avaldamise päev. Peame täna Jumalale oma tänulikkust väljendama, sest täna on Ta meile veelgi rohkem andnud. Täna on Ta andnud meile oma Poja. Meile, patustele, on Ta täna andnud Päästja.

6. “Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu hea tahtega inimestele!” Tol esimesel Jõuluööl kuulsid karjased ingleid laulmas: “Au olgu Jumalale kõrges…” See hõiskamine väljendas siirast aukartust, kiitust ja ülistust kõigeväelisele Jumalale. Inglid olid tulvil imestust Jumala headuse, helduse ja halastuse üle, mida Ta osutas patusele ja vääritule inimkonnale. Ei hüljanud ju Jumal inimest tema pattude ja nurjatusega, vaid oma headusest ja halastusest saatis talle omaenda Poja, Päästja, et inimest mao käest vabastada.

7. (Lk 2,15-17) „Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: ‘Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!’”

8. Need lihtsad karjased uskusid püha ingli sõnu ja läksid Petlemma, et näha kõigeväelise Jumala suurt andi. Nad leidsid Immakulata, naise, kes pidi mao pea purustama, koos püha Joosepiga lihtsast silmatorkamatust koopast. Nad leidsid ka vastsündinud lapse sõimes magamas. Siis mõistsid nad paremini püha ingli sõnu: “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.”

  9. (Lk 2,18-20) “Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud. Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames. Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.”

10. Mõtisklegem siis selle lihtsa Petlemma lauda üle, kus sündis Päästja. Mõtelgem Päästja tuleku tõotusele 1.  Moosese raamatus: (1Ms 3,15) “Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.“ See Naine, Immakulata, purustab mao pea sellega, et toob ilmale Päästja. Pöördugem täna selle Naise, selle Immakulata poole, kes hoidis süles äsjasündinud Päästjat ning kes teda toitis ja tema eest hoolitses. Anugem tema abi, et tunda ja väljendada suuremat tänulikkust Jumalale, kes kinkis meile sel esimesel Jõuluhommikul nii imelise Päästja ja kes annab Ta meile endiselt igal pühal Missal.