Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad pühapäev, 20. jaanuar 2013

Paul_-_Copy_.jpg

1. Sel ajal aastas soovivad Kirik ja liturgia, et me mediteeriksime Jeesuse Kristuse elu esimese kolmekümne aasta üle. Kolmkümmend aastat elas Meie Issand ja Päästja alandlikus kuulekuses pühale Joosepile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale väikses Naatsareti külakeses. Seal, selles väikeses ja tähtsusetus külakeses, tegi Ta tööd lihtsa puusepana. Teda peeti üksnes tavaliseks meheks, tavaliseks puusepaks, kes teeb oma tööd. Aga tegelikult oli Ta Päästja, Messias, Jumal ise.

2. Ta elas vaikset, varjatud elu alandlikkuses ja kuulekuses, ohverdades lakkamatu palve ja igapäevased kohustused hingede päästmiseks. Seda tegi Ta selleks, et anda meile eeskuju. Kolmkümmend aastat elas Ta sellist varjatud elu palvetades ja oma igapäevaseid kohustusi täites, igapäevast tööd tehes. Selle aja jooksul ei olnud ühtki imetegu, ühtki jutlust. Oli ainult palve, igapäevased kohustused ja töö. Tema kuulutamise ja hämmastavate imede tegemise avalik missioon kestis vaid kolm aastat, kuid Tema palvest ja igapäevasest tööst täidetud elu oli kolmekümne aasta pikkune. See on tähelepanuväärne. Miks elas Ta Naatsaretis kolmkümmend vaikset palve- ja tööaastat, aga tegi imesid ja jutlustas kõigest kolm aastat?

3. Seda tegi Ta selleks, et anda meile eeskuju. Meiegi peame elama oma igapäevast elu palvetades ning oma kohustusi täites ja töötades. Meie Issand Jeesus tegi seda kolmkümmend aastat. Me peame Teda selles järgima. Suurem osa meie elust peabki olema selline vaikne palve- ja tööelu, aga mitte imeteod ja erandlikud sündmused.

4. Ent tänasel pühapäeval soovib Kirik, et mediteeriksime Meie Issanda teenimistöö esimese avaliku teo, Kaana ime üle. Pärast kolmekümmet aastat kuulekust, palvet ja igapäevaseid kohustusi Naatsaretis pidi nüüd algama Tema elutöö. Kaanas muutis Meie Issand Jeesus Kristus kuus anumat vett veiniks.

5. Mõne pühapäeva eest tähistasime me Issanda ilmumise kaunist püha, mil Jumal-Isa alustas oma Poja, meie Päästja nähtavaks tegemist maailmale, näidates Teda Hommikumaa tarkadele. Jumal-Isa jätkab praeguseni oma Poja, Meie Issanda näitamist maailmale. Kuid nüüd kasutab Jumal-Isa oma tööriistana Immakulatat. See on Maarja, kes näitab Teda tänases evangeeliumis maailmale. Just Maarja palus Tal alustada oma elutööd, teha see ime Kaanas, ilmutada end maailmale. Siin alustabki Ta oma avalikku elu inimeste Päästjana oma Ema eestkostmise läbi.

6. Kirik tahab, et mõtleksime täna ka vennaliku armastuse vooruse peale. Tänases lugemises kuuleme me pühalt Pauluselt sellest armastusest, mis meil üksteise vastu olema peab. Püha Paulus ütleb: “Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!” (Rm 12:10). Siis räägib ta, mismoodi armastada: “Abistage pühasid nende puuduses, püüdke olla külalislahked! Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke! Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!Olge omavahel üksmeelsed! Ärge mõtelge kõrgilt, vaid laske end tõmmata madalate hulka!” (Rm 12:13-16). Niisugune on armastus, mis meie vahel peab olema, üksteise abistamine ja toetamine.

7. See käsk tuleb otse Meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt. Ta ütleb: “Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34). Jeesus tõi oma elu ohvriks meie eest. Nõnda armastas Ta meid, ja nii peame meiegi üksteist armastama. Armastus on ohver. Me peame üksteise heaks ohvreid tooma. Niimoodi elab koos kogukond, üksteist aidates. Esimesed katoliiklased ja kristlased mõistsid seda. See ongi vennalik armastus.

8. Täna õpetab Immakulata meile seda vennalikku armastust. Mis põhjusel palus ta oma Pojal teha ime ja muuta vesi veiniks? Miks Immakulata seda tahtis? Vennaliku armastuse pärast. Ta nägi, et peigmehel ja pruudil on pulmapeo vein otsa saanud, ja teadis, et neil on selle pärast häbi. Ta tahtis neid aidata, tahtis neile head. See on vennalik armastus. Tänane püha Missa on täidetud vennaliku armastuse õppetundidest.

9. Palugem siis täna neid arme: kõigepealt, et võiksime jäljendada Meie Issanda Jeesuse Kristuse kolmekümmet aastat Naatsaretis. Jäljendagem Tema kuulekust, Tema palvet ja ustavust oma igapäevastele kohustustele. Kolmkümmend aastat elas Ta sellist alandlikku ja varjatud elu. Teiseks anugem Immakulatalt abi tõelise vennaliku armastuseni jõudmiseks. Sest niisugune on Kristuse uus käsk: armastada üksteist nii, nagu Tema meid on armastanud. Õppigem ükteise eest ohvreid tooma, üksteist aitama. See kuulub tõelise katoliikluse, tõelise religiooni olemuse juurde.