Peame saama pühamaks pühapäev, 3. veebruar 2013

BlaineWilson581_-_Copy.jpg
st-francis-of-assisi-praying1.jpg

1. Täna näeme me taas violetseid ornaate, sest käes on eelpaastuaeg ehk Septuagesima-aeg, mis on ettevalmistus Suureks Paastuks. Nüüd on Ülestõusmispühani jäänud kuuskümmend päeva ja Suure Paastu alguseni kõigest kaks nädalat. Tuhkapäev on 13. veebruaril. Näib, et alles äsja lõppesid Jõulud, ja juba hakkabki kätte jõudma Suure Paastu aeg. Kuid sel aastal saabuvad Suur Paast ja Ülestõusmispüha väga vara. Miks nii? Kuidas Kirik otsustab, millal on Ülestõusmispüha?

2. Nikaia kirikukogul aastal 325 määras Kirik Ülestõusmispüha tähistamise ajaks “paasatäiskuu” järgse pühapäeva. Ent mis see “paasatäiskuu” on? See on esimene täiskuu, mis langeb kas kevadisele pööripäevale märtsis või sellele järgnevale ajale.

3. Kunagi oli see “paasatäiskuu” (esimene täiskuu pärast kevadist pööripäeva) aeg, mil juudi rahvas tähistas oma kalendri järgi paasapüha. Paasapüha tähistas iisraeli rahva pääsemist surmaingli käest Egiptuses ja sealsest vangipõlvest. Nagu teada, peeti Viimne Õhtusöömaaeg paasapühal, seega selsamal “paasatäiskuu”, pööripäeva järgse esimese täiskuu päeval. See juhtus Suurel Neljapäeval, reedel aga löödi Meie Issand risti. Seetõttu toimus Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmine (esimene Ülestõusmispühapäev) esimesel pühapäeval pärast “paasatäiskuud”. Isegi praegused juudid alustavad endiselt paasapühade pidustusi “paasatäiskuu” päeval.

4. Kirik hoiab seda traditsiooni jätkuvalt alal. Ta tahab, et Ülestõusmispüha oleks pärast paasapüha, pärast“paasatäiskuud”, kuna esimene Ülestõusmispühapäev oli pärast paasapüha.

5. Ent Ülestõusmispüha täpse kuupäeva kehtestamiseks teeb Kirik ühtlustuse. Kirik määrab ühtlustavalt, et kevadine pööripäev on alati 21. märts. Seejärel leitakse esimene täiskuu pärast pööripäeva (see on “paasatäiskuu”) ning sellele järgnev pühapäev seatakse Ülestõusmispühaks. See kuupäev aga muutub igal aastal vastavalt sellele, millal on “paasatäiskuu”.

6. Lõpetuseks, tänavu on esimene “paasatäiskuu” järgne pühapäev 31. märtsil. Ülestõusmispüha on niisiis 31. märtsil.

7. Ning seepärast, kallid katoliiklased, peab hakkama valmistuma. Peame valmistuma Suureks Paastuks ja Ülestõusmispühaks. Jumal tahab kinkida meile selle aja jooksul palju armusid. Ta tahab juhtida meid suuremasse ligimesearmastusse, suuremasse alandlikkusesse, suuremasse pühadusse.

8. Kuidas peaks valmistuma? Soovitan selleks suretamise voorust. Seda voorust tuleb mõista. Suretamisel on meie vaimulikus elus keskne tähtsus. Mida ütles püha Paulus möödunud pühapäevases lugemises: “Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate. Ja igaüks, kes pürgib täiuslikkusele, on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut. (1Kr 9:24-25)”

9. Püha Paulus tuletab meile siin meelde, et me peame saama paremaks. Peame saama pühamaks. Aga kuidas? Peame treenima. Sarnaselt sellega, kuidas suured sportlased treenivad oma keha ja seda korrale allutavad. Nii peame meie treenima ja korrale allutama oma hinge. Ta heidab meile ette, et kui need sportlased pühendavad nii palju aega ja vaeva oma keha treenimisele, selleks et saavutada kõrget taset ja tulla võitjaks, siis meie oleme liiga laisad ja uhked, et vooruste ja suretamise abil oma hinge ette valmistada ja distsiplineerida.

10. See on väga tähtis õppetund. Paremaks ja pühamaks saamiseks tuleb meil esmalt ausalt oma elu läbi uurida ja leida, kus me end parandama peame. Ning siis peame asuma tööle. Peame hakkama treenima ja harjutama, täpselt nagu sportlased. Nad tõusevad iga päev väga vara ja treenivad, higistavad, harjutavad ja distsiplineerivad oma keha. Ja mille pärast? Püha Paulus ütleb, miks: “nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga”. Nemad teevad seda selleks, et võita pärga, trofeed või medalit. Kogu see töö, harjutamine ja distsipliin selleks, et pälvida trofeed või medalit?

11. Kuid püha Paulus ütleb: “Aga meie töötame selleks, et saada närtsimatut pärga”. Meie trofee, meie medal on igavene elu, igavene õnn koos Jumalaga, Taevas. Seda me püüdlemegi, ja just selle pärast peame oma hinge treenima ja distsiplineerima. Kuid selleks on vaja, et me teeksime tööd, valaksime higi, treeniksime. See ongi suretamise voorus. Me surmame vana inimese; tema halvad harjumused; tema isekuse; tema laiskuse; tema uhkuse; tema ahnuse; tema himud; tema patud. Meie langenud loomust tuleb pidevalt distsiplineerida. See ongi suretamine, selline on eelpaastuaja ja Suure Paastu aja vaim.

12. Anugem Maarja Immakulaatselt Südamelt abi, et Suureks Paastuks hästi valmistuda. Püha Armulauda vastu võttes palugem täna Meie Issandat, et Ta teeks meid pühamaks ja ustavamaks.