Peetruse tool on tühi pühapäev, 3. märts 2013

COA_sede_vacante_San_Giovanni_in_Laterano_2006-09-072.jpg

Kallid Jeesusesse Kristusesse uskujad!

Nagu teate, ei ole meie pühal Katoliku Kirikul praegu paavsti. On “sede vacante” aeg (Peetruse tool on tühi). Paavst Benediktus XVI viimane päev paavstina oli neljapäev, 28. veebruar. Meie, traditsioonilised katoliiklased, tunnustame ja täname paavst Benediktust kõige eest, mida ta püha Katoliku Kiriku heaks tegi. Tema oli see, kes tegi kõigile katoliku preestritele lubatuks traditsioonilise Missa, sakramendid ja breviaari.

See oli Kirikule tohutu suureks hüvanguks, ja me täname teda selle eest. Paavst Benediktus eemaldas ka ekskommunikatsiooni Püha Pius X Vennaskonna piiskoppidelt ning lubas kaks aastat pidada Vennaskonna ja Rooma vahelisi arutelusid õpetusküsimustes. Täname teda ka selle eest.

Kuigi need paavsti püüded Kiriku Traditsiooni ja pärandi taastamiseks olid olulised, oli nende kõigi juures tõsiselt probleemseid külgi, mida me ei saanud ega saa täielikult heaks kiita. Kriis meie pühas Katoliku Kirikus ei ole kaugeltki möödas ning me peame jätkama Traditsiooni kaitsmist ja vastuseisu liberalismile ja neomodernismile Katoliku Kirikus.

Kõige selle tõttu valdavad meid praegu vastuolulised tunded: kurbus, peataolek, vahest lootus, ehk meeleheide. Miks paavst tagasi astus? Miks tabas Vatikani välk selsamal päeval, kui paavst oma tagasiastumise teatavaks tegi? Mis saab edasi? Kellest saab järgmine paavst? Mis juhtub meie püha Katoliku Kirikuga?

Me peame palvetama ja tooma ohvreid sel pühal Paastuajal. Peame tõepoolest paluma Püha Vaimu, et Tema sisenduse läbi valiksid kardinalid püha paavsti, paavsti, kes hakkab tööle Katoliku Kiriku taastamise heaks. Me vajame püha paavsti, kes viib Kiriku tagasi tema püha Traditsiooni ja pärandi juurde. Selle eest tuleb palvetada, enne kui kardinalide konklaav tuleb kokku uut paavsti valima. Muidugi on ka kurat ametis, et teha veelgi rohkem kahju meie pühale Katoliku Kirikule, kuid meie peame koos pühade inglite ja pühakutega palvetama ja tegema patukahetsustegusid.

Miks on uus paavst oluline? Sellele küsimusele vastamiseks küsigem esmalt: miks meie siin koos käime? Me usume kõik koos, et Kiriku Traditsioon ja pärand on vajalikud meie pühitsemiseks ja pääsemiseks. Me peame alles hoidma traditsioonilise Missa, sakramendid traditsioonilises riituses, traditsioonilise katekismuse ja õpetuse, sakraalse gregooriuse laulu, kõik need aarded. Need on ju Kiriku aarded ja pärand ning me usume, et meie kohus on neid alal hoida. Me palvetame, et järgmine paavst aitaks meil seda teha.

Ning muidugi on just püha Missaohver Traditsiooni kese ja ka peapiiskop Lefebvre’i Vennaskonna vaimsuse tuum. Püha Missa on kõige võrratum ime siin maa peal. See on meie imelisim aare, seda tuleb hoida ja armastada. Püha Missa on Jeesuse Kristuse püha Ristiohvri edasikestmine. Püha Missa jätkab seda Ristiohvrit, kuni Jeesus tuleb taas, et mõista kohut elavate ja surnute üle.

Peame meeles pidama, et ei saa olla mingit rahu, mingit ühtsust ega sõprust Jumalaga ilma Jeesuse Ristiohvrita. Seetõttu ei saa olla sõprust Jumalaga ilma püha Missata. Armastus on sõprus. Aga Jumala ja meie vahel ei saa olla mingit armastust, mingit sõprust ilma püha Ohvrita, püha Missata. Püha Missaohver loobki rahu ja sõpruse Jumala ja meie vahele.

Siin peitub Missa aare. Ja kuna see püha Ohver on Jumalale meelepärane, annab Ta meile oma Poja, et me Teda pühas Armulauas vastu võtaksime. See püha Armulaud on ühendus Jumalaga, sõprus Jumalaga, kuid see on võimalik ainult tänu pühale Ohvrile: kõigepealt püha Ohver, siis Armulaud ja sõprus.

Pöördugem Immakulata poole nüüd, Paastuajal ja nüüd, kui Kirik palvetab uue paavsti eest. Anugem temalt palveid Kiriku ja uue paavsti eest. Anugem tema palveid selle eest, et uus paavst töötaks Kiriku Traditsiooni taastamise heaks. Anugem teda, et ta palvetaks selle eest, et uus paavst koos kõigi piiskoppidega pühitseks lõpuks Venemaa tema Immakulaatsele Südamele, nagu ta Fatimas soovis. Anugem tema abi, et paremini armastada ja hoida meie katoliku Traditsiooni ja pärandit, eriti aga püha Missaohvrit.

 - isa Pezzutti