VASTUS katoliku.ee-le neljapäev, 2. mai 2013

Katloiku_ee.jpg

29. aprillil 2013 avaldati katoliku.ee lehel artikkel Püha Pius X Preestrite Vennaskonna ja selle kanoonilise seisundi kohta Katoliku Kirikus. Kahjuks ei olnud see artikkel täiesti objektiivne ning näitas küsimust ainult ühest küljest. Seepärast peame oma kohuseks tõe ja õiguse huvides artiklile avalikult vastata ja selgitada ka küsimuse teist külge.

Artikkel algab nii:

Viimasel ajal mõned Kiriku liikmed on palunud selgitada mõningaid küsimusi seoses Püha Pius X Preestrite Vennaskonnaga (SSPX) ja selle kanoonilise olukorraga Eestis, kus ta mõnikord tegutseb läbi ühingu nimega Fidelitas. Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei ole täielikus osaduses Kirikuga, kuna selle liikmed ei aksepteeri mõningaid fundamentaalseid õpetusi, mis tulenevad Vatikani II Kirikukogust ja paavstide kontsiilijärgest magisteriumist. (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga pühitsetud peapiiskop Lefebvre poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009).

Küsiksime kõigepealt: Mida tähendab “täielik osadus” Katoliku Kirikus? Roomakatoliku Kirik ei ole seda väljendit kasutanud enne II Vatikani kirikukogu järgset aega, mil sooviti arendada oikumeeniat ortodokside ja protestantidega. Kummalisel kombel võtab Katoliku Kirik kogu maailmas ja ka Eestis oikumeenia nimel suure ligimesearmastusega vastu ortodokse (kes tõepoolest eitavad paavsti ülemvõimu ning on seega skismaatikud) ja protestante (kes tõepoolest eitavad paljusid katoliku usu põhidogmasid ehk on hereetikud), kuid tal puudub samas täielikult ligimesearmastus P. Pius X Preestrite Vennaskonna vastu, kellesse suhtutakse isegi omamoodi vihkamisega. Meie ei ole skismaatikud (me usume paavsti ülimuslikkust) ega hereetikud (me usume kõiki Kiriku õpetusameti promulgeeritud dogmasid). Seega näib, et Katoliku Kirik kogu maailmas ja ka Eestis usub, et ligimesearmastus ja oikumeenia on sobilikud suhetes tõeliste skismaatikute ja hereetikutega, kuid kindlasti mitte nendega, kes ei tunnista kõigeväelist II Vaticanum’it. Kas II Vatikani kirikukogu on siis nii tähtis? Miks nad meid hukka mõistavad? Vastus: sest meil on II Vatikani kirikukogu suhtes kahtlusi.

Artiklis öeldakse:

Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei ole täielikus osaduses Kirikuga, kuna selle liikmed ei aksepteeri mõningaid fundamentaalseid õpetusi, mis tulenevad Vatikani II Kirikukogust ja paavstide kontsiilijärgest magisteriumist. (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga pühitsetud peapiiskop Lefebvre poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009).

Niisiis ei ole me “täielikus osaduses”, sest meil on II Vatikani kirikukogu suhtes kahtlusi. Ent me ei ole tervenisti kirikukogu vastu. Kirikukogus on palju sellist, mis on täielikult katoliiklik, ja seda me ka täielikult aktsepteerime, sest sellel on järjepidevus 2000-aastase Pärimuse ja Kiriku õpetusega. Kuid me seisame tõepoolest vastu II Vaticanum’il sisse toodud uutele doktriinidele.

1. II Vatikani kirikukogu õpetab mõningaid ekslikke doktriine, mis on vastuolus varasema katoliku õpetusega: nimelt kollegiaalsust, oikumeeniat, usuvabadust ja uut eklesioloogiat. Need eksitused koos uue Missa, uute sakramentide, uue teoloogia, uue spirituaalsuse ja palju muuga on põhjustanud meie Katoliku Kiriku sees kohutava kriisi.

2. P. Pius X Preestrite Vennaskond asutati ja tegutseb sellepärast, et paljud katoliiklased tundsid, et nende katoliku usk on suures ohus nende eksituste ning järeleandmiste tõttu liberalismile ja valgustuslikele ideedele. Vennaskond on olemas ainult selleks, et aidata säilitada tõelist katoliku preesterkonda, Missat, Usku ja Pärimust, ning et tõrjuda II Vatikani kirikukogus ja uues Missas sisalduvaid eksitusi ja ohte.

Artikkel läheb edasi:

Sellepärast, et ei olda osaduses Kirikuga, Püha Pius X Preestrite Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, Eestis ega mujal maailmas. Seetõttu, selle Vennaskonna preestrid, isegi kui nad on saanud kehtiva preestri pühitsuse, ei tegutse õiguspäraselt Kirikus. Nii nagu paavst Benedictus XVI väljendas: „et asjad oleksid selged, seni, kuni doktriini küsimused on lahendatud, Vennaskond ei oma kanoonilist staatust Kirikus, ja tema vaimulikkond (…) ei saa õiguspäraselt läbi viia ühtegi tegevust Katoliku Kirikus.” (Tema Pühaduse Paavst Benedictus XVI kiri katoliku kiriku piiskoppidele seoses nelja piiskopi ekskommunikatsiooniga pühitsetud peapiiskop Lefebvre poolt, Vatikanis, 10. märtsil 2009).

Siinkohal peab tegema olulise eristuse Kiriku seaduse ja Kiriku doktriini vahel. Küsime artikli autoritelt: kas Kiriku seadus on õpetusest tähtsam? Katoliiklased usuvad, et see ei ole nii. Katoliku Kirik terves maailmas ja ka Eestis kordab pidevalt, et P. Pius X Preestrite Vennaskonnal ei ole Kirikus kanoonilist (õiguslikku) seisundit. Aga probleem ei seisne õiguspärasuses, tegelikult tahetakse arutelu sellega põhiküsimusest eemale juhtida. Seadus on teisene, katoliku õpetus esmane. Probleem on katoliku õpetuses, mitte meie õiguspärasuses. II Vaticanum tõi Kirikusse ja kiitis heaks ekslikud õpetused, mida Katoliku Kirik oli varem pidevalt hukka mõistnud (kollegiaalsus, oikumeenia, usuvabadus, uus eklesioloogia). SELLES seisneb probleem. Sel põhjusel ongi P. Pius X Vennaskond olemas. Sel põhjusel palusidki preestrid, seminaristid ja usklikud peapiiskop Lefebvre’il 1970. aastal Vennaskond asutada. Kirikukogu kiitis heaks hukkamõistetud valgustuslikud ideed koos sellise ohtliku oikumeeniaga, mis viib alati usulise ükskõiksuseni. Need kirikukogu uued õpetused (mida on korduvalt hukka mõistnud paavstid Pius IX, Pius X, Pius XI, Leo XIII jt) koos läbinisti protestantlikuks muudetud Novus Ordo Missae’ga on meie kauni Katoliku Kiriku peaaegu täielikult hävitanud. Vaadake ringi. Vaadake, milline on Katoliku Kirik Euroopas, Ameerikas ja mujal. Katoliku Kirik on tõsises kriisis. Ja miks? Mis on selle kriisi põhjus? See küsimus peaks olema Kiriku tähelepanu keskmes, kuid ta raiskab hoopis aega püüdlustega seletada inimestele, et II Vatikani kirikukogu on imeline ja Vennaskond ei ole õiguspärane. Õiguspärane? Kas see on kõige tähtsam? Meile ja kõigile kirikukogu-eelsetele pühakutele ja paavstidele on Kiriku seadusest tähtsam katoliku doktriin. Ning et II Vaticanum on õpetanud eksitusi, mis on otseses vastuolus Kiriku varasema õpetusega, peame me jätkama neile eksitustele vastu seismist seni, kuni paavst ja õpetusamet probleemid lahendavad.

Artikkel jätkub:

Vennaskonna liikmete poolt peetud missad „on kehtivad, kuid arvestusega, et usklikud ei tohi osaleda nendel missadel, välja arvatud siis kui nad on takistatud osalemast missadel, mis on peetud katoliku preestri poolt (Kanooniline Seaduse Koodeks, kaanon 844.2). See, et ei ole võimalik osaleda nn. Tridenti missal ei ole piisav põhjus sellistel missadel osalemiseks (Paavstlik komisjon „Ecclesia Dei“ : 117/95, 29. September 1995).

Jällegi apelleeritakse seadusele. Nagu juba öeldud, katoliku õpetus on esmane ja seadus teisene.

1. II Vatikani kirikukogu õpetab mõningaid ekslikke doktriine, mis on vastuolus varasema katoliku õpetusega. Need eksitused koos uue Missa, uute sakramentide, uue teoloogia, uue spirituaalsuse ja palju muuga on põhjustanud meie Katoliku Kiriku sees kohutava kriisi.

2. P. Pius X Preestrite Vennaskond asutati ja eksisteerib sellepärast, et paljud katoliiklased tundsid, et nende katoliku usk on suures ohus nende eksituste ning järeleandmiste tõttu liberalismile ja valgustuslikele ideedele. Vennaskond on olemas selleks, et aidata hingedel säilitada tõelist katoliku usku ja Pärimust, ning et tõrjuda II Vatikani kirikukogus ja uues Missas sisalduvaid eksitusi ja ohte.

3. Need eksitused ja käesolev kriis loovad hädaseisukorra või erakorralise olukorra, mis lubab Vennaskonna traditsioonilistel preestritel külastada traditsioonilisi katoliiklasi, kes paluvad neilt abi. Seda nimetatakse “täiendatud jurisdiktsiooniks”. Lex suprema est salus animarum. Kiriku kõrgeim seadus on hingede päästmine. Kõik teised seadused alluvad sellele (kaanon 1752). Paljud katoliiklased tunnevad oma usku ohustatuna, seepärast kutsusid nad appi peapiiskop Lefebvre’i ja kutsuvad jätkuvalt tema preestreid.

4. Seega kanooniline õigus (Kiriku seadus) pigem kaitseb meid kui mõistab hukka. Kirik tahab hingi päästa ning Vennaskonna preestrite täiendatud jurisdiktsioon sisaldub kaanonites 144, 142.2, 976, 1335 ja 1116.1. Pealegi on selle kriisi ja vastupanu puhul kirikukogule ja uuele Missale meie jaoks asi katoliku õpetuse alalhoidmises, mitte pelgalt milleski Kiriku seaduse alla kuuluvas. Seadus allub katoliku õpetusele. Meie otsustame järgida pigem katoliku õpetust kui seadusi, mis loodi II Vaticanumi ja Uue Missa rakendamiseks. Et seadus oleks siduv ja seda tuleks järgida, peab see olema õiglane.

Artikkel jätkub:

Kehtiv pattudest lahtimõistmine, on ainult preestrite pädevuses (Kanooniline Seaduse Koodeks, kaanon 966), volitus, mille saab anda vaid ainult kohalik piiskop (Kanooniline Seaduse Koodeks, kaanon 969). Samamoodi on abielusakramendiga. Abielu saab sõlmida õiguspäraselt kas kohalik piiskopi või piiskopkonna preester, või nende poolt volitatud preester või diakon (Kanooniline Seaduse Koodeks, kaanon 1108). Püha Pius X Preestrite Vennaskonna preestritel puudub see volitus, seetõttu meeleparandus ja abielu, mis on sooritatud nende poolt on kehtetu.

Siin apelleeritakse taas seadusele. Meie apelleerime doktriinile, mida õpetasid paavstid Pius IX, Pius X, Leo XIII jt. Kõik need paavstid mõistsid hukka needsamad doktriinid, mis kirikukogu heaks kiitis. Keda me usume, kas II Vatikani kirikukogu või varasemaid paavste? Vennaskond valib varasemad paavstid ja palvetab selle eest, et paavst ja õpetusamet need probleemid lahendaksid. Kuna Kiriku kõrgeim seadus on hingede päästmine (kaanon 1752), siis meil, Vennaskonna preestritel, on tõepoolest kaanonitele 144, 142.2, 976, 1335, 1116.1 ja 1116.2 tuginedes täiendatud jurisdiktsioon pihi- ja abielusakramendi jaoks. Kas sunnite hingi minema pihile hereetiliste, modernistlike või liberaalsete preestrite juurde, sest nii on “seaduslik”, kuid keelate neile õiguse minna traditsiooniliste preestrite juurde, kes on saanud Kiriku traditsioonilisel moraaliteoloogial põhineva ettevalmistuse, sest see on “ebaseaduslik”? See tundub meile absurdne.

Artikkel jätkub:

Vastavalt Paavstliku Komisjoni Ecclesia Dei sekretäri järgi „võttes arvesse neid väljaütlemisi, on selge, et katoliiklased on kohustatud vältima osalemist SSPX preestrite poolt pühitsetud missadel ja vastu võtta nende poolt pakutavaid sakramente, sest need preestrid ei tegutse õiguspäraselt. Sama kehtib ka kõikide teiste preestrite kohta, kes tegutsevad kanooniliselt mittekehtivas olukorras, või kes tegutsevad ilma piiskopi alluvuseta” (Intervjuu Msgr. Guido Pozzoga). Sellel samal põhjusel, katoliiklane ei saa täita pühapäevast Missa kohustust, kui osaleb SSPX poolt pühitsetud missal .

See on nii kahetsusväärne ja kurb. Kirik kogu maailmas ja ka Eestis keelab katoliiklastel meie Missadel osalemise, ent samal ajal julgustab osalema protestantlikuks muudetud Novus Ordo Missal, mida pühitsevad preestrid õpetavad sageli hereesiat, liberalismi või teisi kummalisi ideid. Ja miks? Sest see on seaduslik. Selline legalism on väga ebaõiglane ja peaaegu naeruväärne. Kuidas küll tublid katoliiklased seda taluvad? Kahjuks õnnestub Kiriku võimukandjatel inimesi veenda liialdatud kuulekusele rõhudes. Kuid kuulekuse vooruse üle valitseb usu voorus.

Artikkel jätkub:

Eraldumise ja Paavstlikust magisteriumist osavõtmatuse oht põhjustab, et meil on võimatu julgustada usklike mitte ainult osaleda missadel või võtta vastu sakramente, aga ka teisi teenistusi, mis on läbi viidud Püha Pius X Preestrite Vennaskonna egiidi all. (Paavstlik komisjon “Ecclesia Dei”: 117/95, 29. september 1995).

Meie küsimus autorile on: kas ütleksite sedasama ka ortodoksidele (kes ei tunnista paavsti, st on tõelised skismaatikud) või protestantidele (tõelistele hereetikutele)? Millest selline mitteoikumeeniline suhtumine meisse? Kas sellepärast, et me seame II Vatikani kirikukogu kahtluse alla? Kas see kirikukogu on tähtsam kui patriarh Mikael Kerulariose hukkamõistmine Kiriku poolt aastal 1054 või protestantluse kui hereesia hukkamõistmine Trento kirikukogul? Vennaskonna ja meie Missadel käivate katoliiklaste jaoks on vastus eitav.

Artikkel jätkub:

On tõsi, et on vaja leida üksmeel ja ületada erinevused, ja et oikumeenia nõuab, esiteks, sisemist puhastamist ja personaalset vestlust.

P. Pius X Preestrite Vennaskond on seda alati soovinud, kuid kahjuks ei ole Eesti piiskop kunagi püüdnud meiega suhelda. Ta on isa ja karjane, ja kui ta tõesti usub, et Vennaskond ja meie usklikud on nii halvas olukorras, siis miks mitte meiega rääkida? Püüda meid aidata? Selle asemel on ainult hukkamõistmised ja vaikus. Ning kahjuks on mõned Tallinna katoliku preestrid lausa jõuliselt meie vastu tegutsenud. Kas meiegi ei ole kristlikku ligimesearmastust ära teeninud? Miks peavad siinne piiskop ja preestrid meid niimoodi põlu alla panema? Kas nad ei või meiega vähemalt kristlikult käituda? Näib, et nad kohtlevad ateiste ja kõiki teisi paremini kui meid. Näeme kurvastusega, millist soojust ja sõbralikkust näitavad nad üles ortodokside ja protestantide vastu. Meile jääb seejuures mõistetamatuks, miks neid, kes tõeliselt eitavad paavsti primaati ja katoliiklikke usudogmasid, koheldakse suurema väärikuse ja austusega kui meid. Sest me peame II Vaticanum’it küsitavaks? See ei tundu olevat loogiline. Nemad keelduvad tunnistamast põhilisi dogmasid. Meie aga ei hülga ühtki dogmat, ainult II Vatikani kirikukogu uusi õpetusi.

Artikkel jätkub nii:

Me palvetame püsivalt Jumala poole, et Tema muudaks paljude südameid ja taas looks ühenduse Tema Kirikuga. Aga see haav ei ole kinnikasvanud ja täielik osadus ei ole taastatud veel, seniks meie täidame oma südametunnistuse sellega, milles on näha selgelt piirid Katoliku Kiriku ja muude kiriklike kogukondade vahel.

Ka meie palvetame, et katoliiklased ja teisedki Eesti inimesed mõistaksid, et Kirik oli olemas ka enne II Vatikani kirikukogu. Tingimata tuleb uurida ka seda, mida Kirik enne II Vatikani kirikukogu õpetas. Meie vastuseisul kirikukogule ja uuele Missale ei ole midagi tegemist tunnetega. See on rohke palvetamise ja uurimise rusuv vili. Meil on väga valus paavstile või kohalikule piiskopile näiliselt mitte kuuletuda. Nemad on ju meie isad. Aga kui isa käsib meil kiita heaks midagi usu vastast, siis peame me viisakalt kuuletumast keelduma. Kuid selline kuuletumatus on tõeline kuuletumine Jumalale ja Tema Kirikule. Me tahame kõigest hingest Eesti piiskopile kuulekad olla. Kuid II Vaticanum ja uus Missa on tõsine oht meie katoliku usule. Sellest võib mõnel inimesel olla raske aru saada, aga mida rohkem uurida, seda selgemaks asi saab. Ja kui Eesti piiskop tahab õpetada ja kaitsta II Vatikani kirikukogu ja uut Missat, siis kogu lugupidamise ja armastuse juures ei saa me neis asjus temale kuuletuda. Kuulekuse voorus allub usu voorusele samuti kui seadus Kiriku õpetusele. Meie arvates on Katoliku Kirikus ränk kriis ja see loob katoliiklaste jaoks hädaseisukorra. Need katoliiklased kutsuvad meid, Vennaskonna traditsioonilisi preestreid, ning me tuleme “täiendatud jurisdiktsiooniga” nende hingede eest hoolitsema. Me oleme kogu südamest katoliiklased, kuid me suhtume II Vatikani kirikukogu ja uue Missa uuendustesse tõsiste reservatsioonidega.

Ometi kinnitame me piiskopile, preestritele, katoliiklastele ja kõigile eestlastele, et palvetame kõigi nende eest igal Missal. Me soovime, nagu öeldakse, avatumat dialoogi. Palvetame avatuma ning eelarvamuste- ja emotsioonivaba arutelu eest.

Palugem Immakulata eestkoste läbi Eestile Tõde ja Head Jeesuses Kristuses.

Kristuses ja Immakulatas

- Isa Shane Pezzutti (FSSPX)