Paavsti viimane intervjuu Scalfarile tekitab veelgi enam segadust esmaspäev, 11. august 2014

13. juulil 2014 oli paavst Franciscusel taas kord usalduslik jutuajamine Eugenio Scalfariga, end ateistiks kuulutanud Itaalia ajalehe La Repubblica asutajaga. Ülemkarjane, kes andis sellele ajakirjanikule intervjuu juba läinud aasta oktoobris, kinnitab, et vastavalt „usaldusväärsetele andmetele“ hinnatakse „Kirikus pedofiilia taset kahele protsendile“ ning selgitab, et need „pedofiilid on kaks protsenti preestritest ning isegi piiskoppidest ja kardinalidest.“ Samuti võime sellest intervjuust lugeda tsölibaadi kohta: „Võibolla te ei tea, et tsölibaat seati sisse kümnendal sajandil, teisisõnu 900 aastat peale Meie Issanda surma. Idakirikus on abielumehel tänaseni võimalik preestriks saada. Probleem kindlasti eksisteerib, kuid ei ole väga laiaulatuslik. Võtab aega, kuid lahendused on olemas ning ma leian need.“

Vaevalt mõned tunnid peale nimetatud mõttevahetuse avaldamist reageeris sellele isa Federico Lombardi, Püha Tooli pressiteenistuse ülem, ning lükkas osa avaldatu sisust ümber, mööndes samas teksti „üldise tähenduse ja vaimsuse“ õigsust. Oma teates tõi Püha Tooli esindaja eraldi välja „kaks avaldust, mis on tõmmanud palju tähelepanu, kuid mida paavstile omistada ei saa“: et vaimulikkonna seas on pedofiilsetes tegudes süüdiolevaid „kardinale“ ning et Ülemkarjane on otsustanud preestrite tsölibaadi küsimuses „lahendusi“ leida.

Sügisel 2013 Eugenio Scalfariga toimunud esimese intervjuu ilmumine tekitas teatud lausete ebausaldusväärsuse tõttu poleemikat. La Reppublica asutaja ajakirjanduslik meetod, mis seisneb salvestuse või sõnasõnalise transkriptsiooni mittekasutamises ja selle asemel poolikute märkmete kirjapanemises, tekitas Pühale Toolile kahju. Mõni nädal peale avaldamist võeti intervjuu Vatikani veebilehelt maha, kajastamaks selle ajakirjanduslikku ja mitteõpetuslikku iseloomu. Nüüd pandi see 2013. aasta 1. oktoobri kuupäevaga intervjuu Vatikani veebilehele 16. juulil uuesti üles ning eemaldati jällegi 18ndal. Sealt võis lugeda järgmisi avaldusi: „K: Teie Pühadus, te ise ütlesite mulle saadetud kirjas, et südametunnistus on autonoomne, te ütlesite, et igaüks peab järgima oma südametunnistust. Minu hinnangul on see kõige julgem asi, mida paavst ealeski öelnud on.“ „V: Ja ma kordan seda siin: igaühel on tema enda arusaam Heast ja Halvast ning kõik peavad järgima Head ning võitlema Halva vastu vastavalt sellele arusaamale, mis temas kujunenud on. Sellest on küllalt, et maailma, milles elame, paremaks paigaks muuta.“ Kuigi need täiesti relativistlikud avaldused on Vatikani veebilehelt maha võetud, ei ole paavst ega tema esindajad neid siiani ümber lükanud.

See uus episood esitab jällegi küsimuse sellest, milline autoriteet tuleks Ülemkarjase sõnadele omistada. Alates oktoobist 2013 on mõned vaatlejad, seda eriti sotsiaalmeedia võrgustikes, juhtinud tähelepanu sellele, et pärast paavsti hiljutisi sõnavõtte oli see ehk „üleliigne intervjuu“. Aga selle viimase puhul asi sellega ei lõppenud, hoopis vastupidi. Samas on paljud inimesed imestunud, et niisugune situatsioon kordub sama ajakirjanikuga. Scalfari viimane avaldus La Repubblica viimases, 20. juuli numbris ei klaari midagi. Ta ei vabanda üldsegi ning kuulutab: „Ta (Franciscus) transformeerib ja uuendab Kirikut ja selle struktuure, millel on selleks suur vajadus“. End ateistiks kuulutanu lisab: „Ta on suur paavst, kes jätab sügava jälje Kiriku ajalukku, millel on suur vajadus tulla ülipikast isolatsioonist välja. Keegi ei ole eksimatu ning Bergoglio teab, et ka paavst pole seda.“

Itaalias on 13. juuli intervjuule tulnud hulgaliselt reaktsioone. Marco Tossati, La Stampa vatikanoloog kirjutas: „Jääb kahjuks hulgaliselt küsimusi. Esiteks, kuna selles episoodis ei ole mitte midagi uut (see on teine kord, kui see juhtus) – mispärast seda teha? Ühel miljardil kahesajal tuhandel katoliiklasel on õigus teada, mida paavst täpselt ütles, seda eriti niisuguste delikaatsete ja huvitavate teemade kohta. Kui intervjueerija isiklikel põjustel keeldub diktofoni kasutamast ning kui juba esimese kohtumisega seoses tekkisid probleemid, tuleks Pühal Toolil ehk taoline seade osta. Seda selleks, et kaitsta „lihtsameelset lugejat“ (vihje isa Lombardi avaldusele) ning et mitte paista naiivsena – olles justkui teist korda lollitatud. Kui see kõik just ei ole – ja see on teine võimalus – osa strateegiast. Paisatakse välja lauseid või poolikuid lauseid, mis innukalt kinni püütakse, ning jäetakse intervjueerija vabatahtlikule vastutusele ülesanne teha need sensatsioonilisemateks, kui nad algselt olid – selleks, et neid siis hiljem eitada. Võibolla eesmärgil, mida kirjeldavad laulusõnad: „Et näha, mis mõju neil on“. Selles üldises kindlusetuses võib asi ka nii olla. Aga kindlusetust on juba nagunii küllalt ning seda mitte ainult usklike maailmas.

14. juulil võisid lugejad Itaalia veebilehel ll papa emerito (Emeriitpaavst) lugeda avalikku kirja paavstile katoliiklaselt, kes vabandab, et on traditsionalist: „Teie Pühadus, mida Te tegelikult ütlesite? Arvan, et neil miljonitel maailma mööda hajutatud katoliiklastel on õigus teada, mida Te oma vestluskaaslasele ütlesite. Igaühel meist on õigus (ja kohustus) kuulata oma karjast ja teada, mida ta mõtleb ja kuidas tegutseb. Te saate muidugi aru, et meie jaoks on raske kuulata Teie kõrgelennulist Õpetusametit nende vestluste kaudu, mida pealegi edastab keegi, kes jätkab meie kõigi peale oma vimma väljavalamist. Sest Teie Pühadus teab ju suurepäraselt, et Scalfari ei ole huvitatud dialoogist katoliiklusega ja katoliiklastega, vaid mehega nimega Bergoglio, mõjuvõimsa Katoliku Kiriku peaga. Ja teeb ta seda seepärast, et saab sellest nähtavasti suurt meedia- ning majanduslikku kasu.

„Teil ei ole vaja leida lahendust maffiaproblemile, pedofiiliaprobleemile, tsölibaadiprobleemile. Mis tegi mind väga murelikuks, oli kuulda väljendeid nagu „Ma muudan kõike...“, „Ma leian lahenduse...“. Mina, mina, mina. Teie, Püha Isa, olete Kristuse teenistuses ning peate tegema ainult seda, mida Tema Teil teha laseb. Kõik muu on inimliku subjektiivsuse tulemus.

„Veel üks asi häiris mind: asjaolu, et Te (või teie kaastöötajad) teist korda langesite Scalfari lõksu, mis viis jällegi segadusse katoliiklased, kes on harjunud paavsti nägema usaldusväärse tegelasena, kes kindlusega (ja ma rõhutan seda) näitab usu teed. Püha Isa, te ei ole Paulus, kes peab kuulutama paganatele, Te olete Peetrus, kes peab kinnitama oma vendade usku! Ma vabandan, kuid alates nendest viimastest avaldustest ei tunne ma absoluutselt, et minu usku oleks kinnitatud. Mul on hoopiski Kiriku suhtes, mida ma usun, täiendavaid kahtlusi. Võibolla Te ei adu seda (sest olgugi, et elate Santa Marta Casas, elate te isoleeritud elu), kuid siin, väljas, on palju katoliiklasi, kes ei tea enam, mida uskuda. Ning need, kes olid juba segadusse vajunud, on seda nüüd palju enam. See ei ole normaalne, eriti kui Te ütlete mulle, et teatud veendumustega katoliiklased kujutavad endast probleemi. Teie Pühadus, kas ma võin Teile midagi üles tunnistada? Paljud katoliiklased on otsustanud jääda nende ja teiste avalduste osas vait, et vältida oma paavstiga vastuollu minekut... Kas ma võin Teile veel ühe viimase asja öelda? Salake iseennast, lõpetage olemast Bergoglio ning pange lõpuks selga Peetruse rõivad, kes toidab oma karja ja kaitseb seda huntide eest."

Tõlgitud veebilehelt DICI.org