Intervjuu isa Pagliarani, Püha Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülemaga laupäev, 24. november 2018

Intervjuu isa Pagliarani, Püha Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülemaga 13. juulil 2018 fsspx.news Püha Pius X Preestrite Vennaskonna uue kindralülemaga isa Pagliaranilt võetud intervjuu üleskirjutus Intervjuu täielik videosalvestus koos inglisekeelsete subtiitritega on Püha Pius X VPreestrite Vennaskonna poolt tehtud kättesaadavaks YouTube ja Vimeo kanalitel. Püha Neitsi Maarja on alati olnud kohal ja tegev Püha Pius X Preestrite Vennaskonna ajaloos. Isa Davide Pagliarani, Püha Pius X Preestrite Vennaskonna valitud uus kindralülem nõustus meeleldi vastama FSSPX NEWS poolt esitatud küsimustele videointervjuus. Siin on vastuste üleskirjutus. Kõrgeauline kindralülem, kuidas Te end tunnete peale ametisse valimist? Ütleme kõigepealt, et ma olin loomulikult kuulnud eelnevalt mõningaid kuulujutte. Sellest hoolimata ma imestasin, kui palju sellest oli nali või kas selles vastas üldse midagi tõele. Nii ma siis ootasin kuni tänaseni. Ma pean tunnistama, et isegi täna ei ole ma kindel, kui palju ma sellest aru saan, mis täna juhtus. See on olnud pikk päev, kuid nädala eest, meie rekollektsiooni ajal, jätsin ma kõik õndsaima Neitsi Maarja ja Jumaliku Ettehoolduse hoolde. Ma tõesti arvan, et Neitsi Maarja on alati olnud kohal ja tegutsenud meie Vennaskonna ajaloo vältel. Ta on juhtinud ka seda kapiitlit ja igaüht meist. Kuid vahest on minu jaoks veel liiga vara mõelda kõigest sellest. Kas Te võiksite, palun, ennast tutvustada? Ma olen pärit Riminist, Aadria mere Itaalia rannikul asuvast linnast, milles Vennaskonna prioraat on olnud pikemat aega. Seal puutusin ma esimest krda kokku P. Pius X Preestrite Vennaskonnaga. Ma astusin Flavigny seminari 1989. aastal. Seejärel läbisin ma oma sõjaväeteenistuse. Aastal 1996 pühitseti mind preestriks. Ma veetsin seitse aastat preestrina oma sünnilinnas, seejärel kolm aastat Singapuris, seejörel tulin ma tagasi Itaaliasse ja olen nüüd olnud Argentiinas kuus ja pool aastat. Ning nüüd olen ma siin. Siiamaani olite Te preestriseminari rektor Argentiinas... Ma arvan, et see mis kujuneb minu jaoks kõige raskemaks, on vajadus lahkuda sellest paigast. Ma leian, et see on kõige kaunim koht ühe preestri jaoks, eriti aga Vennaskonna preestri jaoks. Vennaskonna süda on meie seminarid. See ei ole Menzingen! Ma arvan, et Te teate, mis ma mõtlen... See on koht, kus preestrid kujunevad ja sa võid näha, kuidas Jumala arm, ka tänapäeval, võib täiesti ümber kujundada noore inimese. Iga kutsumus on ime ja ma olen veendunud, et te võite täiel määral mõista, mis on Vennaskond, kui te olete töötanud preestriseminaris. Mida Te ootate oma kahelt assistendilt? Ma pean tunnistama, et nad on kaks meest, kellele kuulub minu sügav austus. Ma tunnen neid küllalt hästi, kuna ma tunnen isa Bouchacourt'i Argentiinast ja ma tunnen ka piiskop de Galarretat küllalt hästi. Ma pean ennast päris õnnelikuks, et mul on võimalik töötada koos minust vanemate inimestega, inimestega, kes annavad sügavat nõu ning, ma pean vajalikuks ära märkida, nii sõbraliku preestriga nagu seda on isa Bouchacourt. Kas teil on seoses Püha Pius X Preestrite Vennaskonnaga kavas mingeid projekte? Vennaskonna eesmärk on preestrite kujundamine. Ometi peab preester küpsema, õppima ja ennast pühitsema terve oma elu vältel. Ma usun, et siin on tööpõld, millele me peame keskendama kõik meie jõupingutused, et aidata preestritel püsida nende püüdlustes saavutada pühadus. Ma tõesti arvan, et iga preester, iga preesterlik elu, on justkui viiuli keel, mis peab olema õigesti pingutatud ja häälestatud, et ta võiks alati esile tuua õige noodi ... noodi, mida Jumal ootab igaltühelt meist. Seega elust seminaris ja harjutamisest selleks, mida ooadatakse preestrilt pärastpoole teenistuses, peab tulenema teatav ühtsus ja järjepidevus pidevas püüdluses pühadusele. Ma olen veendunud, et see on lahendus suuremale osale meie probleemidest. Mida Te ootate ilmikutelt ja mida ootavad nemad Teie arvates Teilt? See on hea küsimus. On kerge vastata esimesele küsimusele. Eelkõige tahan ma tänada ustavaid kõikide nende selle üldkapiitli eest toodud palvete eest ja öelda neile, et kapiitel on alles alanud. Nüüdsest peame järgnevate päevade jooksul me arutlema kõikide päevakorras olevate teemade üle. Seepärast tänan ma neid kõikide nende palvete eest alates jaanuarist ja palun neil suuremeelselt kahekordistada nende jõupingutusi. Ning nüüd, mida ootavad nemad minult? Ma arvan, et nad ootavad Vennaskonnalt, et ta oleks ustav oma asutamisjärgsele missioonile. Ma olen juba maininud, et ta asutati selleks, et kujundada preestreid, kuid preestriseisus eksisteerib hingede pühitsemiseks, ning seega preestrite ustavus oma preestriseisusele, enda pühtsemise ülesandele, mõjub paratamatul viisil ustavatele. See on, mida ustavad ootavad, mitte ainult minult, vaid kõikidelt Vennaskonna preestritelt. Allikas : Intervjuu FSSPX.News-le – 07.13.18 https://fsspx.news/en/news-events/news/interview-fr-pagliarani-superior-general-society-saint-pius-x-39366 :