PIE PELLICANE - isa Shane Pezzutti, FSSPX reede, 5. aprill 2019

In nomine Patris et Filii et Spiritus Sancti. Amen. Kallid ustavad! Pühakirjas õpetab Issand meid, et on olemas hävituseingel. Selle ingli teine nimi, mis sisaldub samuti Pühakirjas, on surmaingel. Ka see surmaingel esineb paljudes kohtades Vanas Testamendis ja selle läbi Issand õpetab meid selle kohta, et Ta kasutab seda inglit pattude eest karistamisel. Selle hävituseingli esimene ilmumine, esimene külastus oli esimese juudi Paasa ajal. Issand käskis Egiptuse valitsejal vaaraol lasta Tema rahval minna välja Egiptusest. Me teame, et vaarao ei kuuletunud sellele käsule ja selle eest satis Issand Egiptuse peale kümme Egiptuse nuhtlust. Kuid ka peale üheksat nuhtlust püsis vaarao ikka veel oma uhkuses ja kangekaelsuses ning ei lubanud juutidel lahkuda oma maalt. Seepärast pidi kümnes nuhtlus olema kõige hirmsam, piisavalt hirmus, et murda vaarao uhkus. Kümnes Egiptuse nuhtlus seisnes ettekuulutamises, et iga esmasündinud laps Egiptuse peredes peab surema. Mõelgem ainult selle peale, mida tähendaks see, et täna Tallinnas iga esmasündinud laps, inimlaps või loomapoeg, peab surema. Kujutagem ette seda valu ja leina. See oli tõepoolest hirmus karistus. Ja ei olnud ühtegi peret, millest see karistus mööda oleks läinud. Ning lõpuks sel hetkel vaarao uhkus sai murtud. Mõnede kirikuisade kohaselt see hävituseingel on Saatan – inimese esimene vaenlane. Me peame tunnistama, kallid ustavad, et Saatan ja deemonid on tõepoolest hävituseinglid. Kogu ome olemasolu on nad pühendanud hingede hukutamise eesmärgile ja selles töös on nad edukad. Nad seavad rünnaku alla perekonnad ja sõprussuhted ja and hävitavad neid. Nad ründavad ka rahvaid, ühiskondi ja kultuure ja me võime seda näha. Suure Paastu ajal, kaasa arvatud sel pühapäeval, tahab Kirik meile eemnutada, et meil on selline julm vaenlane. See pole film, see pole muinasjutt ega müüt, vaid see tõde, tegelikkus. Saatan kujutab endast kedagi hirmuäratavat ja metsikut, teatud mõttes tuleb meil teda karta, meil tuleb omada mõistlikku hirmu tema suhtes. Kunagi ei tohi te unustada seda, et tal on kavatsus tungida teie ellu, teie perekonda, teie sõprade ellu ja võidelda teie heade kavatsuste vastu. Me e tohi elada ükskõikselt selle ohu suhtes ja sellesse kergemeelselt suhtuda, justkui kõik oleks suurepärane ja meie ümber valitseks rahu ning meil poleks mingeid vaenlasi. Me viibime vaimse võitluse keskel. Ning meil tuleb tunnistada, et selle vaenlase vastu me oleme täiesti kaitsetud. Võtame näiteks kurjast vaimust seestunud inimese: ta on täiesti kaitsetu. Selles seisunbdis saab ilmseks asjaolu, et meil pole tema vastu mingit jõudu või võimu, kui ta meie üle võimust võtab. Ning pole mitte kedagi, kes teda võita võiks, välja arvatud meie Issand Jeesus Kristus ja Tema Patusüüta Ema. Sellest räägib meile meie usk. Seepärast me põlvitame nende ees ja palume abi. Seepärast me peame saama alandlikuks ja paluma Jumala abi, sest nende kurjade vaimude suhtes me oleme kaitsetud. Seepärast Evangeeliumis on näidatud, et meie Issand astus esimeses järjekorras võitlusse selle vaenlasega. Kui Ta tahab vabastada inimkonna, siis peab Ta esmalt võitma selle türanni, kes on inimkonna orjastanud. Seepärast tänane suurepärane lõik Evangeeliumist meenutab meile, et Suur Paast – see on erilise võitluse aeg. Mispärast toimub see võitlus, see sõda? Kuna meie, katoliiklased, peame tegema Paastu ajal mingi otsustuse, et saada täiuslikumaks, saada paremaks kui oleme. Me tahame muuta oma elu Jumalale meelepärasemaks. Ning kui me kuulutame seda kavatsust, teeme otsustuse ning Saatan sellest teada saab, ei ole ta selle üle üldsegi rõõmus, sest ta tahab meid jätta enda valdusesse meie pahedega, meie pattudega, et me tema võimu alt kunagi välja ei pääseks ja jääksime sinna ja sellisteks, nagu temale vaja on. Ning hävituseingel tuleb, et võidelta teie heade kavatsuste ja tõotuste vastu niung need hävitada. Te võite endale ette kujutada pitbulli keti otsas ja mida rohkem antakse ketti järele, seda lähemale tuleb marukoer oma eesmärgile, see tähendab, teile. Ning seda ketti annb Issand järele Paastu ajal, et see pitbull võiks teile läheneda. Miks? Mispärast Issand laseb neil kiusatustel ilmsiks saada eriti Suure Paastu ajal? Sest pole mingit muud viisi tõusta taevani tähtede poole kui ületades kiusatustes peituvaid raskusi. Issandat võib kujutada suure kunstniku või dramaturgina. Suurte draamaetenduste või isegi väärtfilmide või väärtkirjanduse puhul on meil teatud laadi eelkuju. Vana Testament tuleb meil tunnistada üheks tulevast ettekuulutava eelkuju šedöövriks. Nii palju Vanas Testamendis kuulutab prohvetlikult ette Uue Testamendi ilu. Ning võib-olla selle eelkuju parimaks näiteks on juudi Paasa ja Uue Testamendi tõeline Paasatall. Me teame, mis sellal juhtus, selle sündmuse eelloo ja käigu on Issand meile teatavaks teinud, nimelt et Ta käskis igal juudi perekonnal ohvriks tuua talle, küpsetada ta ning märgistada tema verega oma kodu uksepiidad. Ning me teame, et nende uksepiitade märgistamise läbi olid seal elavad inimesed märgistatud talle verega, nii et hävituseingel läks neist mööda, kuna nende peale oli kantud pühitsetud talle pitser. See on väga võimas eelkuju. Ning me teame, et see tall, tõeline Paasatall, on meie Issanda Jeesuse Kristuse ja Tema Ristiohvri sümbol ning et Kristuse Vere pitseriga sai meie hing märgistatud ristimise sakramendis. Mis aga veelgi tähtsam – et selle Talle vastuvõtmine toidu kujul Pühas Armulauaühenduses on kõige tähtsam asi meie elus. Ühinemine Jumalaga on kogu meie olemasolu mõte. Ning kui me ei soovi Armulauaühenduses ühineda meie Issandaga, siis pole meie eluga kõik korras. Sest Armulauaühendus on Taevas, on ühinemine Jumalaga. Seetõttu me peame vastu võtma Armulauda nii sageli kui võimalik, pöördudes kui see on häödavajalik, tagasi pühitseva armu seisundisse, ja vastu võtma Armulauada. Kui me aga ei saa mingitel põhjustel tulla Armulauale, me võime teostada vaimset Armulauaühendust igal päeval kodus, tööl, igal pool. Vaimsel Armualuaühendusel on ainult kolm tingimust: esimene – soov Teda Armulauas vastu võtta; teine – Jeesuse Kristuse vaimne kutsumine hinge; ja kolmas, nagu ütleb püha Alphonsus Liguori – me peame armastusega embama Issandat, nii nagu Siimeon, kui ta võttis Jeesuslapse oma kätele. Euharistiline Jumala Tall on see, kes meid päästab selle jõleda hävituseingli käest. Võtke Teda vastu võimalikult sageli ja kutsuge sageli Tema nime, et Ta kaitseks Teda teie eluteel. Võib nimetada ka teisi enda kurjade vaimude vastu kaitsmise viise Suure Paastu ajal: igapäevane Roosipärja palve, pruuni skapulaari kandmine, imettegeva medaljoni kandmine, kõige vägevamat eksortsismi kandva püha Benedictuse medaljoni kandmine, palve püha Peaingel Miikaeli poole, mis iseeneses on eksortsism ning palved inglite poole, kuna nende eriliseks kohuseks on kaitsta meid kurjade vaimude eest. Palvetage ka oma kaitseingli poole ning pöörduge kiiresti tagasi armu seisundisse: pihtige, vabanege surmapattudest. Eksortsistide sõnul on üks surmapattude igati loomukohaseid tagajärgi seestumine kurjast vaimust. Sellest, mida me teame, üheksakümne üheksal protsendil juhtudest Jumal ei luba sel seestumisel teoks saada, kuid rangelt öeldes, iga surmapatuga on vastavuses seestumine deemonist ning see on põhjus miks vihata surmapattu, karta seda ja vabaneda sellest. Samuti on vahendiks kahetsus: kahetsege oma pattu iga kord enne magamaminekut. Ning samuti väga tähtis: andestage teistele inimestele. Mulle ei tulnud isegi pähe see, et eksortsistide kohaselt on väga palju inimesi kaasajal seestunud lihtsalt sellepärast, et nad ei nõustu andestama, kuna selle taga ilmnev vihkamine kasvab ja avab tee Saatanale, et ta saaks siseneda teie hinge. On mõistetav, et inimesed teevad pattu teie vastu, solvavad teid, teevad ülekohut, kuid meie peame usaldama tasumise nende pattude eest Jumalale. Järgmiseks kaitse viisiks kurja vaimu vastu on igapäevane stabiilne palveelu. Vajalik oleks, et ükskõik kus te ka ei viibiks, et teil oleks üks konkreetne koht ikoonide ja krutsifiksiga, kodualtar ning konkreetne aeg, et te saakiste laskuda põlvili ja palvetada. Sest kui teil ei ole kindlat kohta ja aega, siis teie palveelu pole organiseeritud ja te ei tea, mida teha, te kõigute sinna-tänna. Jumala Tall Euharistias – see on meie Issanda Jeesuse Kristuse suurepärane sümbol, kuid Pühakiri annab meile ka teise sümboli: see on pelikan. Pelikan on eriline lind. Ta armastab oma poegi niivõrd, et toidu puudumisel toidab ta oma poegi iseendaga.See on suurepärane eeskuju eneseohverdusewst teiste hüveks. Pelikan võib anda poegadele oma vere kuni enda surmani, et pojad võiksid elada. Püha Thomas Aquinost pöördub oma suurepärasest euharistilises hümnis Adoro te devote Kristuse poole pöördumisega Pie Pellicane - „Jeesus, meie Issand, vaga Pelikan, pese pattudest mind oma Verega, mille ainus tilk võib tuua lunastust , päästa kogu maaailm eksimuste süüst“. See on suurepärane sümbol: meie Issand Jeesus Kristus toidab meid oma Verega. Ärge olge ükskõiksed ja leiged selle nii suurepärasel viisil väljendaatud armastuse vastu, andke see armastus omalt poolt tagasi Issandale, nagu meie Jumalaema Jeesuslapsele Peetlemmas – ka see on see kujund, mis aitab teid pöörduda Terma poole, võttes Teda vastu Pühas Armulauas. Pöördume tagasi ohvri juurde, esitame ohverdamispalvega ohvrina leiva ja veini ja peale andide muutmist toome Jumal Isale ohvriks Tema Poja Jeesuse kristuse Ihu ja Vere. Võtkem Ta vagade kavatsustega vastu Pühas Armulauaühenduses, kui see on võimalik ja kui te ei saa Teda vastu võtta täna, tehke patukahetsuse akt ja võtke Ta vastu vaimses Armulauaühenduses. Olgu see Suur Paast teile püha ja õnnis. Aamen. In nomine Patris et Filii et Spiritus Sancti. Amen.