Südametunnistuse katsumine piiratud liikumiskeeluga ustavatele isa Pierre-Marie Berthe'i poolt laupäev, 11. aprill 2020

See väga eriline  Suure Paastu ja Ülestõusmispühade aeg on võimaluseks teha põhjalik südametunnistuse katsumine, minnes sügavamale tavapärasest pinnapealsest kokkuvôttest, mida me sageli teeme. Oma mineviku analüüsimine on alati kasulik, sest see protsess kutsub mõtlema oma elu mõtte ja prioriteetide üle. Praeguste sündmuste juures väärivad tähelepanu kolm punkti: kuulekus Jumala tahtele, osalemine liturgilises ja sakramentaalses elus, perekondlikud ja sotsiaalsed suhted.

loe edasi +

O crux ave, spes unica – ole tervitatud, oo rist, meie ainuke lootus kolmapäev, 1. aprill 2020

Marcel Lefebvre’i mõtteid ristist kristlikus elus:

Rist – rahu allikas.

Ristiohver, mida me austame, mida kummardame, õpetab meile, kuidas saada inimesteks, kellel on sisemine rahu, sest rahu on korrastatuses puhkamine. Kristlik korrastatus, mis on risti korrastatus, on see, mille poole Kirik kogu oma ajaloo jooksul on pürginud. Te olete osa Kiriku pärandist niivõrd, kuivõrd te seda korrastatust otsite, kuivõrd te selle poole kõigepealt endas püüdlete läbi vooruste, mida te harjutate. Ja siis te pingutate selle nimel, et endas korrastatus taastada selle läbi, et võtate pühas Kommunioonis vastu Jeesuse.

Lunastamise saladus saab meis veel konkreetsemal, täpsemal viisil oma koha, mille Jeesus meie vaimulikus elus võtma peaks, sest meie Issand on meid, igaühe meist isiklikult lunastanud.

Jumal on oma isikus meie juurde tulnud, et meid läbi risti, oma preesterluse, oma ohvri päästa, ja see peaks meid täitma püsiva imetlusega, pideva austamise ja igapäevase tänuga.

loe edasi +

Peapiiskop Marcel Lefebvre paastumisest ja abstinentsist teisipäev, 10. märts 2020

Armsad vennad!

Suure Paastu puhul, mis on Kiriku iidne ja tervendav traditsioon, pöördun ma teie poole, et kannustada teid astuma sellesse patukahetsusaega avali südame ja Kiriku soovitud hoiakuga, nii et saavutaksite sihi, mille jaoks Kirik selle aja seadnud on.

Kui ma vaatan sajandi algupoolel kirjutatud raamatutesse, siis leian, et neis tuuakse välja kolm sihti, milleks Kirik on selle patukahetsusaja seadnud:

esiteks, et ohjeldada lihalikke himusid;

seejärel, et aidata hingel tõusta jumaliku tõeluse poole;

lõpuks, et tuua oma pattude eest hüvitust.

Meie Issand andis oma eluga siin maa peal meile eeskuju: palvetage ja tehke patukahetsustegusid. Issand, kes oli vaba himudest ja patust, tegi siiski kahetsustegusid ja hüvitas meie patte, näidates sellega, et meie patukahetsus võib tuua kasu ka teistele, mitte ainult meile endale.

loe edasi +