O crux ave, spes unica – ole tervitatud, oo rist, meie ainuke lootus kolmapäev, 1. aprill 2020

Marcel Lefebvre’i mõtteid ristist kristlikus elus

Rist – rahu allikas

Ristiohver, mida me austame, mida kummardame, õpetab meile, kuidas saada inimesteks, kellel on sisemine rahu, sest rahu on korrastatuses puhkamine. Kristlik korrastatus, mis on risti korrastatus, on see, mille poole Kirik kogu oma ajaloo jooksul on pürginud. Te olete osa Kiriku pärandist niivõrd, kuivõrd te seda korrastatust otsite, kuivõrd te selle poole kõigepealt endas püüdlete läbi vooruste, mida te harjutate. Ja siis te pingutate selle nimel, et endas korrastatus taastada selle läbi, et võtate pühas Kommunioonis vastu Jeesuse.

Lunastamise saladus saab meis veel konkreetsemal, täpsemal viisil oma koha, mille Jeesus meie vaimulikus elus võtma peaks, sest meie Issand on meid, igaühe meist isiklikult lunastanud.

Jumal on oma isikus meie juurde tulnud, et meid läbi risti, oma preesterluse, oma ohvri päästa, ja see peaks meid täitma püsiva imetlusega, pideva austamise ja igapäevase tänuga.

Rist – karistus enese parandamiseks

Kirikuajaloo jooksul on armas Jumal oma väljavalituid kaitsnud nii kaua, kui Ta on tahtnud, aga Ta on lasknud neil samal ajal ka risti kanda. Ta lubab nende teel olla kannatustee. Ja kõik apostlid surid märtritena. Me ei tea, kas meie sureme märtrina, aga me peame olema kogu aeg valmis kannatust kandma, sest armas Jumal nõuab meilt seda. Me ei ole maa peal selleks, et võtta vastu materiaalseid ja ajalikke õnnistusi, vaid selleks, et päästa oma hing.

Püha Paulus ütleb, et me peame oma lihas meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatust täiendama (Kl 1:24) . Seetõttu peame me endas kandma igatsust selle järele. Oh, see on igatsus, mis saab meile aina kallimaks. Sest kui me tahame täiendada meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatust, siis on hädavajalik Temaga koos kannatada ja Temaga koos ohverduda. Oleks liiga lihtne ütelda: kuna ma olen kristlane, siis armas Jumal õnnistab mind ja võtab minult ära kogu kannatuse. Ma elan oma elu ilma kannatuseta, ilma ohvrita. Kuna ma Jumalat väga armastan, siis peab armas Jumal ka mind armastama ja seepärast ei tohi Ta tahta, et ma kannatan. Selline mõte tähendab, et me tunneme halvasti meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatuse saladust. Kui meie Issand Jeesus Kristus on lunastava kannatuse eeskuju meie silme ette toonud, siis peab meis olema ka soov koos Temaga kannatada ja tuua end koos Temaga ohvriks.

Rist – lootuse ja jõu allikas

Meie Issand Jeesus Kristus avas kõikidele ühe tee Taevasse. Teisi teid ei ole. Ja meie Issand ütleb ise: „Ahtake on tee“ (Mt 7:14) . Võtke oma rist ja järgnege mulle, kui te tahate minu jüngrid olla (Lk 14:27 järgi ), kui te tahate Taevasse jõuda.

Kui ilus on ometigi katoliku õpetus! Kuidas see kogu meie maise elu ümber muudab! See on see, mis valmistab meid ette igaveseks eluks. O crux ave, spes unica. „Ole tervitatud, oo rist, meie ainuke lootus“. Rist on meie ainuke lootus, sest on ainult üks tee, üks tänav igavese elu juurde. Kuid me peame selle tee ette võtma, siis me peame võtma risti enda peale ja seda meie Issanda järel kandma, et igavese eluni jõuda. See via crucis peab meie elus saama meie omaks, et jõuda igavesse ellu.

Ristipuust sõltub kogu inimkonna saatus ja iga üksiku inimese elu. Kas me oleme koos oma Issandaga? Kas me läheme koos Temaga ristile, nii nagu Ta meilt nõuab? "Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind” (Mt 16:24). Pühal Paulusel on väga valgustavad sõnad selle teema kohta: “… meie vana inimene on ühes temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu; /.../ Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.” (Rm 6:6 ja 11).

See lihtne mõte peaks meid alati ärkvel hoidma: kas ma olen praegu tekitanud oma Issandale valusid? Ma ei taha Talle valu tekitada, ma tahan olla Temaga alati ühendatud, sest Ta on minu pärast nii palju kannatanud. Pöörakem oma pilgud ristile. Nähkem meie Issandat täis haavu, verega kaetuna ja ütelgem enesele: Ta on mind nii palju armastanud! Kuidas on võimalik, et ma teen midagi, mis mind Temast eemale viib? See ei ole võimalik. Kui ma seda seni teinud olen, siis tahan ma teha otsuse edaspidi ärksam olla. Ta on mind nii palju armastanud. Just see on kristlik elu.

Tõlgitud ajakirjast Mitteilungsblatt, veebruar 2020. Tõlkinud Rene Allik