Teadmine, et vanemad viisid Neitsi Maarja juba kolmeaastaselt templisse, et ta saaks seal hea kasvatuse ja hariduse, pärineb eelkõige varakristlikest käsikirjadest.
Liturgilise püha enda „sünnimaa” on Kreeka, kust see tuli läänekirikusse ja kus selle seadis sisse paavst Gregorius XI aastal 1372.
loe edasi +
1.-8. novembrini (kaasa arvatud) saab saavutada puhastustules viibivatele hingedele täieliku indulgentsi. Lisaks tavapärastele täieliku indulgentsi saavutamise tingimustele (piht ja Kommunioon) on veel tingimuseks 1.-8. novembrini igal päeval surnuaial (näiteks inimese haual, kellele tahetakse indulgents saavutada) Meie Isa palve ja „Requiem aeternam dona eis Domine, et lux perpetua luceat eis” palvetamine. Kõikide hingede pühal saab saavutada indulgentsi ka surnuaia asemel kiriku või kabeli külastamisega, muud tingimused on samad.
loe edasi +
Möödunud nädalavahetusel toimus Kaunases uue prioraadi ja kabeli sisseõnnistamine mgr. Fellay poolt, millega on prioraat ja kabel nüüd siis ka nö ametlikult avatud.
Prioraadi fassaadi ehitus on veel pooleli, kuid sisetööd on lõpetatud ning head tingimused apostolaadiks ja tööks loodud. Majas on piisavalt ruumi, et ka rekollektsioonidest osavõtjaile omaette toad tagada.
loe edasi +
„Hoiduge eelkõige kahest peamisest veast, mida peaaegu kõik teevad, kes Roosipärga palvetavad.
Esimene viga seisneb selles, et Roosipärga ei seota kindla intentsiooniga, sooviga, ja kui siis palvetajalt küsida, mille eest ta Roosipärga palvetab, siis ei oska ta sellele vastata. Seetõttu hoia alati, kui sa Roosipärga palvetad, silme ees kindlaid arme, mida Sa palud, mõnda voorust, milles tahad kasvada, või mõnda pattu, millest tahad lahti saada."
loe edasi +
20. ja 21. oktoobril k.a. toimub P. Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülema mgr. Bernard Fellay kanooniline visitatsioon Leetu. Visitatsiooni käigus toimub ka kinnitamise sakramendi jagamine, pühapäeval, 21. oktoobril õnnistab piiskop sisse Leedu uue prioraadi ja kabeli Kaunases.
loe edasi +
Marguerite Maria Alacoque on pühak, kes on eriliselt tuntud Jeesuse Pühima Südame sügava austamise tõttu. Tänu temale seadis Kirik sisse Jeesuse Pühima Südame püha, samuti Jeesuse Pühima Südame reede (iga kuu esimene reede).
P. Marguerite Maria Alacoque sündis 1648. a. Autuni diötseesi külakeses Prantsusmaal. Juba väikse tüdrukuna oli temas näha püüdlust Jumalale pühitsetud elu poole.
loe edasi +
Püha Thérèse Lisieux’st ja lift Taevasse
Avastusi ei tehta mitte ainult loodusteaduste või tehnika valdkonnas, ka religioosses elus avastatakse aeg-ajalt midagi uut või tuleb valguse kätte ja mõistetakse paremini midagi, mis on pikapeale varju jäänud.
Üks sellistest avastustest tehti 19. sajandi üheksakümnendatel aastatel, ja see ei olnud väiksema tähtsusega kui elektri või tuumaenergia avastamine, sest ei leitud midagi vähemat kui lift Taevasse.
loe edasi +
„Oo Jumal, Sa saadad oma lõputult targas Ettenägevuses pühad inglid meid kaitsma; anna meile meie alandliku palve läbi armu, et oleksime alati inglite kaitse all ja võiksime igavesti rõõmustada nende juuresoleku üle. Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb igavikust igavikuni. Aamen.”
(Kirikupalve kaitseingli pühal)
loe edasi +
Serviitide ordu pühitses alates õndsa Innocencius XI (1676-1689) pontifikaadist järgmisel päeval pärast Risti Ülendamise püha Neitsi Maarja Seitsme Valu püha. Paavst Pius VII (1800-1823) tegi selle püha kohustuslikuks tervele Kirikule, tähistamaks sellega ka vabanemist 1814. a. Napoleoni vangistusest, sest väga palju palvetati selle nimel Valurikka Emanda poole.
loe edasi +
Peale seda, kui keiser Heraclius pärast võitu pärslaste üle nende poolt röövitud Kristuse risti 3. mail 628. a. tagasi sai, lasi ta viia selle Konstantinoopolisse. Seal leidis sama aasta 14. septembril aset suur võimas protsessioon, mille ees kanti Kristuse risti. See kulges läbi Kuldse Värava ja lõppes Hagia Sophia kiriku juures.
loe edasi +
