Maarja ema püha Anna austamise esimesed tõendid pärinevad Ida-Rooma riigi aladelt viiendast sajandist, Õhtumaal algas püha Anna sügavam austamine keskajal. 1481. aastal lisati püha Anna püha ka rooma kalendrisse.
Hiliskeskajaks oli püha Anna austamine Õhtumaal juba väga levinud. Reformatsiooni ajal sai see austamine tagasilöögi, kuid katoliikliku uuendamise ajal u. 1545. aasta paiku puhkes see jälle õitsele. 1584. aastal tehti püha Anna püha kohustuslikuks kogu Kirikule. Veel 18. sajandil pühitseti seda püha paiguti väga pidulikult, kuid alates 19. sajandi algusest austamine taas taandus.
Püha Anna on perekondade, nimelt abielu, emade, laste ja leskede kaitsepühak. Samuti peetakse teda ka kaubanduse ja käsitöö kaitsepühakuks. Eriliselt aga austavad teda mägedes elavad inimesed, mida tõestavad ka paljud tema nime järgi nimetatud mäed näiteks Sileesias.
Püha Annat kutsutakse samuti appi suurte ootamatute hädade, näiteks epideemiate puhul. Ka hereetik Martin Luhterist jutustatakse, et jäädes 2. juulil 1505. aastal ootamatult suure äikesetormi kätte, hüüdis ta püha Annat appi ja tõotas astuda mungaks, kui ta tormist pääseb.
Püha Anna reliikviad asuvad mitmetes kohtades. Püha Anna pea asub näiteks Kölni ja Aacheni vahel asuvas Dürenis. Prantsusmaal Bretagne’s austatakse püha Annat maakonna kaitsepühakuna eriliselt Sainte-Anne d’Aurey palverännakukohas. See on koht, kus püha Anna ilmus 17. sajandil ja soovis enda austamist. Seal asuvale püha Anna ja tema õndsaima tütre imettegevale kujule (pildil) asetati paavst Pius IX käsul kroonid.