«Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?» «Issand, et ma jälle näeksin!» «Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!» Ja otsekohe nägi ta jälle (…)
“Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”
Pimeda nägijaks tegemine sümboliseerib inimsoo päästmist (evangeelium). Apostel Pauluse leegitsev armastuse ülistus (epistel) avab meie hinge üleloomuliku ümberkujundamise sügavama tähenduse, mis toimub hinge vabastamisel patu pimedusest Jeesuse Kristuse toodud lunastuse läbi.
Introitus Ps 30:3–4 ja 2
Ole mulle kaitsjaks Jumalaks ja pelgupaigaks ja rutta mind päästma, kuna minu kindlus ja minu pelgupaik oled Sina ja oma nime pärast juhatad ja elatad Sa mind. V. Sinule loodan ma, Issand, ärgu sattugu ma iial segadusse; oma õigluses vabasta mind ja päästa mind. Au olgu…
Kirikupalve
Me palume Sind, Issand, kuule armulikult meie anumist: vabasta meid patu köidikutest ja hoia kõige kurja eest. Aamen.
Epistel Kr1, 13:1–13
Vennad! Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära. Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga
suurim neist on armastus.
Graduaal Ps 76:15–16
Sina oled Jumal, kes üksi teeb imet, Sa oled oma vägevuse teinud avalikuks paganarahvaste seas. Sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Iisraeli ja Joosepi lapsed.
Tractus Ps 99:1–2
Hõisake Issandale, kõik ilmamaad! Teenige Issandat rõõmuga, tulge Tema palge ette hõiskamisega! Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja Tema omad me oleme, Tema rahvas ja Tema karjamaa kari.
Evangeelium Lk 18:31–43
Sel ajal võttis Jeesus endaga need kaksteist ja ütles neile: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.» Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: «Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: «Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt: «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?» Tema aga ütles: «Issand, et ma jälle näeksin!» Ja Jeesus ütles talle: «Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!» Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
Ofertoorium Ps 118:12–13
Kiidetud ole Sa, Issand, õpeta mulle oma määrusi! Oma huultega ma loen üles kõik Sinu suu seadused.
Secreta
Issand, me palume Sind, et see ohvriand kustutaks meie eksimused ning teeks pühaks Sinu teenijate ihu ja hinge selle ohvri pühitsemiseks. Aamen.
Kommuniooni antifoon Ps 77:29–30
Nad sõid ja nende kõhud said täis ja Issand täitis nende soovi; neid ei jäetud ilma sellest, mida nad soovisid.
Kommunioonijärgne palve
Me palume Sind, kõigeväeline Jumal, et taevane toit, mida me vastu võtsime, kaitseks meid kõige kurja eest. Aamen.
Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.