Milleks on vajalik Suure Neljapäeva keskööni kestev adoratsioon? 

Kas see puudutab ka mind? 

Pärast Suure Neljapäeva Missat kutsutakse usklikke osalema keskööni pühima Altarisakramendi adoratsioonil.

1. TSEREMOONIA

2. TÄHENDUS

3. MEIE ISSANDA KUTSE

4. VASTUVÄIDE 

5. SOOVITUSLIK LUGEMINE JA PALVED

1. TSEREMOONIA

Vaikse Nädala Suurel Neljapäeval mälestab katoliku Kirik Kristuse Viimset Õhtusöömaaega oma apostlitega, kus Ta seadis sisse Euharistia, püha Missaohvri ja preestriameti.

Pärast püha Armulaua jagamist ei aseta preester ülejäänud hostiaid tabernaaklisse, kus tavaliselt pühimat Altarisakramenti hoitakse, vaid see viiakse Missa lõpus pidulikus protsessioonis läbi kiriku ettevalmistatud ja sobivalt kaunistatud puhkepaika kiriku teises osas või kabelis.

Protsessiooni ajal lauldakse Pange lingua hümni ja lõpetatakse Tantum ergoga, kui pühim Altarisakrament asetatakse kõrvalaltarile. 

Pange lingua, kõige ilusama katoliku Kiriku armulauahümni, võlgneme me pühale AquinoThomasele, kes lõi selle 1264. aastal. Hümn meenutab Kristuse Viimset Õhtusöömaaega ning seda lauldakse Suure Neljapäeva Missa lõpus pühima Altarisakramendi adoratsiooni palvena. Igas liturgias, mis lõpeb pühima Sakramendiga õnnistamisega, lauldakse tavaliselt selle hümni kahte viimast stroofi Tantum ergo nimetuse all.  

Usklikke kutsutakse jätkama pühima Altarisakramendi adoratsiooniga. Tavaliselt püüavad kogudused registreerida üksikisikuid või perekondi, et nad valvaksid koos meie Issandaga südaööni. Nii tagatakse, et meie Issandat pühimas Sakramendis ei jäetaks ühekski hetkeks üksinda.  

 2. TÄHENDUS

Protsessiooni tähendus

Protsessioon peaaltari juurest teise paigani kirikus sümboliseerib Jeesuse teekonda Ketsemani aeda, kus Ta tunneb sügavat agooniat enne vahistamist ja reetmist.  

Adoratsiooni tähendus

Suure Neljapäeva pühima Altarisakramendi traditsiooni nimetatakse sageli “öiseks valvamiseks” või “Ketsemani valveks” ning sellega meenutatakse, kuidas Jeesus kutsus oma apostleid enda juurde jääma, kuni Ta palvetab:  

Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: „Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!” Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust. Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!” Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: „Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?”” (Mt 26:36-40).       

3. MEIE ISSANDA KUTSE

“Te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?” oli kõik, mida meie Issand neile ütles – ometi on see küsimus, mis kõlab iga hetk meie hinges.

Suure Neljapäeva õhtul annab Kirik meile võimaluse valvata koos meie Päästjaga. Olgem suuremeelsed!

Hoolitsegem selle eest, et meie Päästja ei teeks meile sarnast leebet etteheidet: “ Te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata??” 

Jeesus kutsub meid kõiki ja igaüht isiklikult jääma mõttes koos Temaga Ketsemani aeda ja lohutama Teda Tema kurbuses: “Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga !”

Õigupoolest kutsutakse usklikke olema Jeesuse saatjaks Ketsemani aias ja lohutama Teda Tema piinades. Sel pühal ööl on palvetamiseks vaja vaid seda sündmust ette kujutada ja siseneda pühasse öösse enne Jeesuse ristisurma. Äärmiselt mõjuv on kujutleda end olevat Ketsemani aias koos Jeesusega, näha Teda palvetamas ja kannatamas, jälgida, kuidas verehigi Ta näolt alla tilgub, sellal kui Ta valmistub end ohverdama meie pattude eest.  

Vaikus, palved, vaikne altar, kus puhkab pühim Sakrament – need kõik tähistavad seda õhtut Ketsemani aias.

Sel õhtul antakse meile võimalus kummardada oma Issandat Armulauasakramendis enne homset katsumust. Täname Teda, et Ta meid lunastas. Me saame Teda lohutada oma palvetega. Me saame “koos Temaga valvata” Tema süngeimal tunnil. 

Suure Neljapäeva adoratsioon on kaunis ja tähtis tava.

4. VASTUVÄIDE 

“Ma ei ole kunagi adoratsioonil osalenud. Ma ei tea, mida teha või öelda. Pealegi ei teaks ma juba kahe minuti pärast, mida veel öelda. See ei ole minu jaoks!” 

Meie Issand palub meil lihtsalt olla ärkvel koos Temaga, olla Talle seltsiks. See ei nõua teoloogiakraadi ega mõttepalve spetsialistiks olemist. Peame vaid koondama oma mõtted tolle öö sündmustele, ning need sündmused ise mõjutavad meid. 

Kui me pakume Talle seltsi sel ööl, annab meie Päästja meile kahtlemata oma armu, näiteks

• et mõista paremini Tema kannatusi ja Tema armastust meie vastu
• et mõista patu tõsidust, mis on Tema kannatuste põhjus
• et tahta loobuda patust selleks, et Teda rohkem armastada.

5. SOOVITUSLIK LUGEMINE JA PALVED

Evangeeliumi lugemine: Kõige lihtsam, kuid tõhusaim viis oma mõtteid, meditatsiooni ja palveid rikastada on lugeda selle päeva sündmuste kirjeldusi evangeeliumist:

• Viimne Õhtusöömaaeg (p. Matteus, p. Markus ja p. Luukas)
• “Meie Issanda testament” (p. Johannes)
• Agoonia Ketsemani aias (p. Matteus, p. Markus ja p. Luukas)
• Jeesuse vahistamine (kõik evangelistid)

Pange Lingua tõlge, mis on suurepärane kiituse ja kummardamise palve meie Issanda poole, kes on kohal pühas Armulauasakramendis.  Pühendunult esitatuna lohutab see palve meie sageli valesti mõistetud või isegi solvatud Issandat selles sakramendis, mille Ta vahetult enne oma surma sisse seadis, et jääda meie keskele.

Roosipärja palvetamine: ​​kes võiks Neitsi Maarjast paremini aidata meil neil valulikel tundidel olla seltsiks tema jumalikule Pojale?

Kristuse Pühima Vere litaania

Kristuse kannatuse litaania