Advendiaja algusest peale pole Neitsi Maarja antifoon enam Salve Regina, vaid Alma Redemptoris Mater (loodud 11. sajandil) ja see jätkub kuni 2. veebruarini. (Antifooni kuulamise link on selle artikli allosas)
Selle liturgilise kalendriga seotud muudatuse kaudu soovib Kirik, nagu armastav Ema, meid igal aastal aidata – aidata meil mitte ainult advendiaega siseneda, vaid ka selles ustavalt jõululaupäevani püsida.
Kes võiks veel paremini kui Neitsi Maarja meid aidata seda ootamisaega viljakalt veeta ja seeläbi meid ette valmistada, võtmaks vastu Päästjat jõululaupäeval puhastunud ja üha armastavama südamega?
Just tema kaudu, tema imelise emaduse kaudu, sai Jumal Poeg lihaks, et tulla maailma kõiki hingi päästma.
Just temaga, kes ootas Päästja sündi, nii suure armastuse ja heldusega, saame meie oodata jõule õiges meeleolus.
Antifoon Alma Redemptoris Mater saab siin meid aidata olla õiges meeleseisundis.
Selles artiklis vaatleme kolme väljendit sellest antifoonist:
1. REDEMPTORIS MATER – LUNASTAJA EMA
Selle antifooni alguses hüüame Maarjat kui “Redemptoris Mater” – “Lunastaja Ema“. Me tunneme seda tiitlit hästi ja kasutame seda sageli. Kasutagem aga advendiaega ära, et seda mitte kergekäeliselt hääldada, kuna, teatud mõttes, sisaldab see kogu tõde jõulust.
Jõulud on ennekõike ja ainuüksi Lunastaja sünni aastapäev.
Sõna “Lunastaja” on väga võimas sõna, mis omistatakse ainult Jeesusele. “Lunastaja” tähendab „see, kes on meie eest tasunud”. Jumal saatis oma Poja maa peale, et vabastada inimkond patu orjusest. Ja selle lunastuse hind oli Tema kannatus ja surm ristil. See on kõrgeim hind, mis on üldse olemas.
Sõna „Lunastaja“ viitab „lunastatavatele inimestele“. Need „lunastatavad inimesed“ oleme meie, igaüks meist, aga ka kõik need, keda me armastame, kõik need, keda me tunneme ja kõik hinged maa peal.
Iga kord, kui me pöördume Maarja poole selle „Lunastaja Ema“ tiitliga, tuletagem endale meelde seda tuntud tõde, millele me kunagi piisavalt ei mõtle: „Jeesus, kes jõuluööl Maarjast sündis, on minu Lunastaja! Ta tuli maa peale, et meid lunastada, päästa meid igavesest surmast.“
Jeesus ise ütles, et Ta tuli maa peale “otsima ja päästma kadunut” (Lk. 19:10).
Ta kuulutas ka, et Ta “ei tulnud, et teda teenitaks, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.” (Mt. 20:28)
Sel õnnistatud advendiajal olgu mõte meie lunastusest sageli meie meeles! Tema, kes oma sünniööl puhkas sõimepuul, on see sama, kes lasi end ristipuu külge lüüa, et meid päästa.
Aidaku Lunastaja Ema meil valmistuda TÕELISEKS JÕULUVAIMUKS ja aidaku meil end mitte lasta üle koormata puhtalt materialistliku jõulumeeleolu poolt, mida ühiskond meile peale surub!
Nii paljud inimesed tähistavad jõule, teadmata või mõtisklemata selle püha tõelise tähenduse üle! Jõuludega seotud pidustused saavad olla vaid ülevool ja sära TÕELISEST JÕULURÕÕMUST, mis tuleneb mälestuses, et Jumala Poeg sai inimeseks, et lunastada inimkond ja seega anda talle võimalus Taevasse pääseda.
2. STELLA MARIS – TÄHT, MIS MEREL TEED JUHATAB
Seejärel nimetatakse Maarjat „Stella Maris“ – “Mere Täheks”. Selles tiitlis peituv mõte on väga ilus: Maarja on Täht, mis juhib hingi elumerel. Paljud pühakud on seda mõtet arendanud. Nende hulgas püha Bernard (1090–1153) oma üleskutses „Tõsta oma silmad tähe poole!“.
Tema sõnad on aidanud ja toetavad jätkuvalt paljusid inimesi, kes võitlevad kiusatuste, heidutuse ja meeleheitega. Kuna me kõik oleme elumerel, puudutavad tema sõnad meid kõiki ja tema pakutav ravim on abiks igaühele meist.
Oo inimene, kes iganes sa poleks, kes end selle maailma tormides ja marudes tunned ulgumerele triivivat, ära pööra oma pilku selle tähe valguselt.
Kui kiusatuse iilid sind räsivad ja tee sind raskuste karidele paiskab, siis tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.
Kui uhkuse, auahnuse ja kadeduse lained sind pillutavad, tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.
Kui viha, ahnus või ihulikud ahvatlused su hingelaeva kõigutavad, tõsta oma silmad Maarja poole.
Kui sa oma pattude raskusest piinatult, mustast südametunnistusest häbistatult ja ähvardavast kohtumõistmisest kohutatult oled langemas kurbuse kuristikku, meeleheite süvikusse, siis pöördu mõttes Maarja poole.
Ohtudes, ärevuses ja rõhuvatel hetkedel kutsu Maarja appi, hüüa tema poole.
Ärgu ta nimi eales su huuli hüljaku ega südamest taganegu. Et tema eestkostet väärida, ära iial lakka käimast tema jälgedes.
Kui sa teda järgid, ei eksi sa;
kui sa tema poole palvetad, ei lange sa meeleheitesse,
kui sa teda mõtteis hoiad, ei libastu sa.
Las ta hoiab sind, ja sa ei kuku enam.
Las ta kaitseb sind, ja sa ei karda enam.
Tema juhtimisel ei väsi sa enam.
Tema soosingu toel jõuad sa sadamasse.
Püha Bernard (katkend teisest jutlusest, „Super Missus est“ 17)
3. PECCATORUM MISERERE – HALASTA MEIE, PATUSTE, PEALE
Antifoon lõpeb palvega – ainsa palvega selles antifoonis: “halasta meie, patuste, peale.“
Kui me palume temalt halastust patuste eest – kelle hulka me kõik kuulume- siis on see sellepärast, et meie kõik vajame abi, sest meie headest kavatsustest ei piisa. Me oleme nõrgad, meie loomus on haavatud. Nagu püha Paulus ütleb: “Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, seda ma teen.” (Rm 7:19)
See abipalve Maarja poole on muidugi vajalik iga päev meie elus, aga sel advendiajal palugem temalt, et ta meie peale halastaks ja meid aitaks, et me saaksime oma hinged jõuludeks tõeliselt ette valmistada.
Oo Maarja, täht, mis merel teed juhatab,
VALGUSTA MIND, et näeksin oma hinge seisundit!
JUHATA MIND, et teaksin, milliseid muudatusi teha!
ANNA MULLE JULGUST, et oma otsuseid pidada!
Neitsi Maarja, Mere Tähe, roll ei ole meid enda poole tõmmata, vaid sadamasse juhatada. Meie elu kontekstis on see sadam Taevas, kus Jumal meid ootab. Advendi kontekstis on see sadam sõim, kus meie Lunastaja meid ootab.
| Alma Redemptoris Mater, quae pervia caeli porta manes, et stella maris, succurre cadenti, surgere qui curat populo. Tu quae genuisti, Natura mirante, tuum sanctum Genitorem. Virgo prius ac posterius, Gabrielis ab ore sumens illud Ave, peccatorum miserere. | Armas Lunastaja Ema, kes Sa oled taevavärav ja täht, mis merel teed juhatab: appi tõtta langejale, aita rahvast kes püüab tõusta. Sina, kes Sa oled sünnitanud imelisel viisil oma Püha Looja. Neitsi enne ja pärast Poja sündi, Gabrieli huulilt tervitust Sa kuulsid – halasta meie, patuste, peale |