Categories
SSPX Teade

Pressiteade: Motu proprio Summorum Pontificum

Pressiteade: Motu proprio Summorum Pontificum

Motu proprioga Summorum Pontificum on paavst Benedictus XVI andnud Tridenti Missale tagasi tema õigused ning selgesti kinnitanud, et püha Pius V poolt promulgeeritud Rooma Missaali ei ole kunagi kehtetuks tunnistatud. Püha Pius X Preestrite Vennaskond rõõmustab nähes, et Kirik on hakanud taas leidma Traditsiooni, andes preestritele ja usklikele, kes olid senini Tridenti Missast ilma jäetud, võimaluse vabaks juurdepääsuks selle Missa aaretele Jumala ülistamiseks, Kiriku hüveks ja hingede õndsuseks. Selle suure vaimse hüve eest väljendab P. Pius X Preestrite Vennaskond Ülemkarjasele sügavaimat tänu.

Kiri, mis kaasnes motu proprioga, ei varja raskusi, mis veel eksisteerivad. P. Pius X Preestrite Vennaskond loodab, et soodne kliima, mis on Püha Tooli uute korraldustega tekkinud, lubab pärast ekskommunikatsioonidekreedi tagasivõtmist, mis on ikka veel Vennaskonna piiskoppide vastu jõus, rahulikumalt vaidlusalustes õpetuslikes küsimustes edasi minna.

Lex orandi, lex credendi – liturgia seadus on usu seadus. Truuduses oma asutaja Msgr. Marcel Lefebvre’i vaimule on P. Pius X Preestrite Vennaskonna ustavus traditsioonilisele liturgiale lahutamatult seotud usuga, mida „alati, igal pool ja kõikide poolt” on tunnistatud.

7. juulil 2007 a.D. Menzingenis
Msgr. Bernard Fellay

Pildil: FSSPX peamaja Menzingenis

Categories
SSPX

Püha Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülema kiri usklikele

Armsad usklikud,

2007. a. 7. juuli motu proprio Summorum Pontificum annab Tridenti Missale tagasi tema õigused. Dokumendis on selgelt üteldud, et seda Missat ei ole kunagi kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole truudus sellele Missale, mille pärast on pea 40 aastat paljusid preestreid ja ilmikuid taga kiusatud ja koguni karmilt karistatud, mitte kunagi olnud kuuletumatus. Nüüd on õige tänada Msgr. Marcel Lefebvre’it, et ta on meid tõelise kuulekuse nimel hoidnud truuna kõikide aegade Missale ja kõigi võimu kuritarvituste eest. Samuti ei ole kahtlust, et traditsioonilise Missa õiguste tunnistamine on nende arvukate Roosipärgade vili, mis palvetati Roosipärja-ristikäigu ajal möödunud sügisel Meie Armsa Emanda poole. Ärgem unustagem teda tänada.

P. Pius V Missale tema õiguste taastamise juures on tähtis analüüsida konkreetseid meetmeid, mida motu proprio sisaldab, ja ka põhjendusi, mida Benedictus XVI oma kaaskirjas toob.

Praktilised korraldused, mis paavst esitab, peavad õigusest tulenevalt (de jure) võimaldama pühitseda traditsioonilist liturgiat – ja mitte ainult Missat, vaid ka sakramente – normaalsel viisil. See on hindamatult suur vaimne hüve kogu Kiriku jaoks, nende preestrite ja usklike jaoks, keda senini kammitses piiskoppide ebaõiglane võimukasutus. Ent järgnevad kuud näitavad, kuidas piiskopid ja kogudusepreestrid neid meetmeid de facto rakendavad. Seetõttu jätkame me paavsti eesti palvetamist, et ta jääks kindlaks pärast seda julget tegu.
Motu proprio kaaskirjas on paavsti põhjendused. Kinnitust, et on olemas üksainus riitus kahes vormis – korralises ja erakorralises –, millel on võrdsed õigused, ning eelkõige üksnes traditsioonilise liturgia pühitsemise kõrvaleheitmist võib tõepoolest tõlgendada kui poliitilist tahet mitte asuda vaenujalale piiskoppide konverentsidega, kes on avalikult vastu igasugusele Tridenti Missa vabamaks laskmisele. Kuid selles sammus võib näha ka „reformide reformi”, mida paavst soovib ja mille kohaselt p. Pius V Missa ja Paulus VI Missa peaksid üksteist vastastikku rikastama, nagu ta oma kirjas ütleb.

Igal juhul püüab Benedictus XVI taas selgesti kinnitada, et II Vatikani kirikukogu ja sellest lähtunud Missa on kahe tuhande aastase Traditsiooni jätk. Viimase kirikukogu põhjustatud katkestuse selline eitamine –mida väljendas juba paavsti 22. detsembril 2005. a. kuuriale peetud kõne – näitab ilmselgelt, et vaidlus Rooma ja P. Pius X Preestrite Vennaskonna vahel on oma olemuselt õpetuslik. Seetõttu peavad motu proprioga astutud vaieldamatule edusammule liturgia valdkonnas – pärast ekskommunikatsiooni dekreedi tagasivõtmist – järgnema teoloogilised arutlused.

Kaaskirjas sisalduv viide Msgr. Lefebvre’ile ja P. Pius X Preestrite Vennaskonnale, nagu ka tunnustuse avaldamine sellele tunnistusele, mida annavad Traditsiooni leeki edasi kandvad nooremad põlvkonnad, näitavad veenvalt, et meie püsivust lex orandi kaitsmisel on on võetud arvesse. Jumala abiga peame me sama vankumatult jätkama võitlust lex credendi eest, võitlust usu eest .

7. juulil 2007 Menzingenis

+ Bernard Fellay

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 14.juuli – püha Bonaventura

Püha Bonaventura (Johannes Fidanza) sündis Itaalias Bagnoreggios arsti pojana. Ta oli lapsepõlves väga haiglane ja nõrk. Kui tema seisukord ikka halvemaks läks, viis ema ta püha Franciscuse juurde, kes last õnnistas. Sellest peale hakkas laps vaikselt paranema ja kosuma.

Kui püha Fanciscus 1226.a. surivoodil lamas, siis otsis ema koos väikse Johannesega pühaku uuesti üles. Pühak, nähes tervemaks saanud last, ütles: „O buona ventura!“ Nendest sõnadest sai poisi uus nimi.

Aastal 1236 alustas p.Bonaventura õpinguid Pariisis. Oma alandlikkusest ei tahtnud ta seal pikka aega minna Pühale Kommunioonile, lõpuks ilmus talle ingel, kes ulatas talle Püha Hostia. Pühaku õpetaja Alexander von Hales, kes suri 1246.a., on oma õpilase kohta ütelnud, et Bonaventura oli nii puhas nagu ta ei olekski pärispatuga koormatud inimlaps.

Kui Bonaventura 1243 (mõnedel andmetel 1238).a. oma õpingud Magister in Artibus kraadiga lõpetas, võtsid frantsiskaanid ta enda ordusse. Varsti sai pühak preestripühitsuse ja ta täiendas end veel teoloogias.

Pärast seda, kui p.Bonaventura 1248.a. sai doktorikraadi teoloogias, alustas ta õpetajategevust frantsiskaanide Pariisi ordukoolis. Korralise professori (magister regens) kohta ta ülikoolis, nagu ka tema sõber p.Aquino Thomas, ei saanud, sest kardeti kerjusmunkade ordude, s.t. frantsisklaste ja dominiiklaste liiga suurt mõju. Alles paavst Alexander IV sekkumise peale nimetati nii p.Bonaventura kui ka p.Aquino Thomas mõlemad korralisteks professoriteks.

Mitte ainult p.Aquino Thomas, vaid ka p.Bonaventura oli kõrgelt õpetatud teoloog. Lugu räägib sellest, kuidas p.Aquino Thomas tahtis kord sõbralt teada, kust tuleb tema tarkus. Bonaventura näitas seepeale käega oma toaseinal rippuva krutsifiksi poole ja ütles: „Sealt.“

Paavst Alexander IV nimetas kaks lähedast sõpra 12.augustil 1257.a. Pariisi professoritekolleegiumi liikmeteks. Sama aasta 2. veebruaril oli p.Bonaventura valitud frantsisklaste ordukindraliks. Seetõttu tõmbus ta ka õige pea tagasi õpetamisest, kuid jäi siiski Pariisi ja juhtis ordut sealt.

Kohe peale oma valimist ordukindraliks asus p.Bonaventura leevendama ordusiseseid pingeid, milleks võttis ta ette pika reisi Rooma ja külastas selle kestel kümneid kloostreid. Frantsiklaste ordut ähvardas tol ajal lõhe rangemat korda pooldajate (spirituales) ja pehmemat korda pooldajate (relaxati) vahel. Ta määras kindlaks ka orduprovintside piirid ja redigeeris ordureegleid. 1260.a. Narbonne’is toimunud üldkapiitlil võeti p.Bonaventura poolt täiendatud ja parandatud ordureegled vastu, mistõttu nimetatakse p.Bonaventurat ka frantsisklaste ordu teiseks asutajaks.

P.Bonaventura kogus Itaalias kokku ürikuid ja dokumente, et panna kirja p.Franciscuse elulugu. Sellise ülesande oli talle andnud Narbonne’is toimunud üldkapiitel. Kui p.Bonaventura selle ülesandega tegeles, tahtis p.Aquino Thomas teda külastada. Kui ta oma sõbra kambrisse astus, oli p.Bonaventura nii sügavalt oma töösse süvenenud, et ta ei pannud sisenejat tähele. Seepeale ütles p.Aquino Thomas paarile teda saatvale mungale: „Lähme minema, et üks pühak saaks segamatult teisest pühakust kirjutada.“ Frantsisklaste üldkapiitel Pariisis 1266.a. kinnitas p.Bonaventura poolt kirjutatud püha Franciscuse eluloo ainukeseks autentseks pühaku elu ülestähenduseks.

1265.a. nimetas paavst Clemens IV pühaku Yorki piiskopiks, kuid pühak keeldus seda ametit vastu võtmast. 20.mail 1274.a. pani pühak maha ordukindali ameti, pea aasta varem, 28.mail 1273 oli paavst õnnis Gregorius X kutsunud p.Bonaventura Lyoni kirikukogu ettevalmiseks Rooma. Seal nimetati p.Bonaventura Albano kardinalpiiskopiks. Kui talle juba enne nimetamist toodi kardinalimüts, pesi pühak sel hetkel, mil toojad tema juurde astusid, Firenze lähedases Mugillo kloostri köögis nõusid ja palus mütsi nii kauaks varna riputada, kuni ta on pesemise lõpetanud.

7.mail 1274.a. oligi Lyoni kirikukogu avaistung. Ka püha Aquino Thomas pidi sellest osa võtma, kuid ta suri teel Lyoni. Kontsiil jõudis kokkuleppele kreeklaste tagasitulemiseks Kirikusse, kuid see kokkulepe ei kestnud kaua, sarnaselt 1439.a. sõlmitud kokkuleppele.

Püha Bonaventura suri kirikukogu lõpupäevadel, 15.juulil 1274.a. pärast seda, kui paavst oli talle isiklikult viimase võidmise sakramenti jaganud. Paavst Sixtus V nimetas 1482.a. pühakuks kuulutatud Bonaventura 1588.a. Doctor Seraphicus’eks. Pühaku vähesed säilinud säilmed asuvad Lyoni frantsisklaste kloostri kirikus, sest hugenotid põletasid 1562.a. pühaku surnukeha. Pühaku kodupaigas asub reliikvia pühaku käest.

Pildil: „Püha Bonaventura surivoodil“ Fancisco Zurbarán (1629)

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 7. juuli – Maarja hüvituslaupäev

„Minu armastatud valitsejanna ja päästja, ma tahan tegutseda suure usaldusega Sinu vastu ja mitte karta, sest Sina oled minu jõud ja minu au Issandas… Ma olen täielikult Sinu, ja kõik, mis mul on, kuulub Sinule. Oo ülev Neitsi, kes Sa oled õnnistatud kogu loodu seas, vajuta end pitserina mu südamesse, sest Sinu armastus on tugev kui surm!”

Püha Bonaventura

Categories
Kirikuaasta Vaimne elu

Jeesuse Pühima Südame kuu: Perekondade abi

„Ta (Jeesus) tõotas mulle, et ükski neist, kes pühitsevad end Tema Pühimale Südamele, ei lähe iial hukka, ja et Tema, Kõikide Õnnistuste Allikas, saadab rikkalikult arme igasse kohta, kus on austamiseks ja armastamiseks üleval Tema Pühima Südame pilt. Selle vahendi läbi tahab Ta eemaldada perekondadest kõik lahkhelid ja aidata neid, kes on hädas.”

(Tsitaat p. Margareta Maria Alacoque kirjast)

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 1. juuli – Jeesuse Pühima Vere püha

Jeesuse Pühima Vere püha asetas 1. juulile püha Pius X, 1962. aasta missaali kohaselt on see 1. klassi püha.

Kristuse Veri on meie lunastuse hind. Meie Issanda Pühima Südame ja Tema Pühima Vere vahel on väga olemuslik side. Tema Veri ei valgunud mitte ainult Tema läbitorgatud Südamest ja Tema haavadest, Tema Pühim Veri on ka igal Missal peale Muutmist meie ees altaril karikas.

Kristuse Pühima Vere austamist levitas eriti püha Casper, kes asutas selle tiitli all ka kongregatsiooni. Vennaskonna kaitse all on selle kongregatsiooni naisharu üks klooster – Hinnalise Vere Maarja tütarde klooster Scwarzwaldis Saksamaal on valinud piiskop Fellay oma piiskoplikuks eestkostjaks.

KRISTUSE PÜHIMA VERE LITAANIA

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, halasta – Kristus, halasta

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, kuule meid – Kristus, võta meid kuulda

Jumal-Isa taevas – halasta meie peale

Jumal-Poeg, maailma Lunastaja –

Jumal Püha Vaim –

Püha Kolmainus Jumal –

Kristuse, igavese Isa Ainusündinud Poja Veri – päästa meid

Kristuse, lihakssaanud Jumala Sõna Veri –

Kristuse, uue ja igavese Lepingu Veri –

Kristuse Veri, surmaahastuses maha nirisenud –

Kristuse Veri, piitsutamisel valatud –

Kristuse Veri, okaskroonimisel välja voolanud –

Kristuse Veri, Ristil ära valatud –

Kristuse Veri, meie õndsuse lunahind –

Kristuse Veri, milleta pole pattude andeksandmist –

Kristuse Veri, jook pühimas Armulauasakramendis ja hingede puhastus –

Kristuse Veri, halastuse hoovus –

Kristuse Veri, kurjade vaimude võitja –

Kristuse Veri, märtrite vaprus –

Kristuse Veri, usutunnistajate tugevus –

Kristuse Veri, neitsite eluallikas –

Kristuse Veri, ohusolijate tugi –

Kristuse Veri, kannatajate leevendus –

Kristuse Veri, nutjate lohutus –

Kristuse Veri, meeleparandajate lootus –

Kristuse Veri, surijate kergendus –

Kristuse Veri, südamete rahu ja sulnidus –

Kristuse Veri, igavese elu tagatis –

Kristuse Veri, hingede pääste puhastustule sügavusest –

Kristuse Veri, kõige kirkuse ja au vääriline –

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – hoia meid, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – võta meid kuulda, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – halasta meie peale


P. Oma Verega oled Sa meid lunastanud, Issand.

K. Ja oled meid Jumala kuningriigi osalisteks teinud.

Palugem. Kõigeväeline Igavene Jumal, kes Sa seadsid oma ainusündinud Poja maailma Lunastajaks ja tahtsid saada lepitatud Tema Vere läbi: palume Sind, lase meil oma õndsuse lunahinda austada ja olla selle väega kaitstud maise elu hädaohtude eest, nii et võiksime selle viljast Taevas igavesti rõõmu tunda, Kristuse, meie Issanda läbi.

K. Aamen.

Categories
News SSPX

Liturgia: Tridenti Missa motu proprio on ilmunud! – UUENDATUD

Vatikani pressiteenistus edastas täna ametliku teadaande, et kardinalriigisekretär Tarcisio Bertone andis kolmapäeval, 27. juunil Vatikanis 30-le piiskopile dokumendi, millega paavst lubab kõikidel preestritel ilma piirangute ja kitsendusteta pühitseda Tridenti Missat e. traditsioonilist Missat.

Juba pikka aega on räägitud paavsti soovist eemaldada piirangud Tridenti Missa pühitsemisel, et tuua Kirik välja sügavast kriisist, mille on kaasa toonud II Vatikani kirikukogu modernistlikud ja kahemõttelised ideed ning Uue Missa sisseviimine. Paavst on viimasel ajal aina sagedamini mõista andnud, et tagasipöördumine Traditsiooni ja traditsioonilise Missa juurde on see, mis annab Kirikule tagasi tema vaimse jõu ja moraalse ning usulise autoriteedi.

Kõik 30 piiskoppi üle maailma olid dokumendi kättesaamiseks Rooma kutsutud. Dokumendile, mis käsitleb Missa pühitsemise uut reeglistikku ja peaks kujutama endast liturgia otsustavat uuendamist, anti kaasa ka kaaskiri.

Motu proprio laialijagamise ürituse lõpus tuli paavst isiklikult dokumenti piiskoppidele kätte andma, et rõhutada uue reeglistiku tähtsust, mille sisseviimine on olnud pikka aega tema isiklik soov.

Motu proprio täpsem sisu ei ole hetkel veel teada, mõlemad dokumendid, nii motu proprio ise kui ka kaaskiri avalikustatakse 7. juulil.

Categories
News SSPX

Vennaskonnast: Msgr. Bernard Fellay hõbedane preestrijuubel

29. juunil 2007 pühitseb P.Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülem pühitsuspiiskop Bernard Fellay oma hõbedast preestrijuubelit.

Seoses juubeliga pühitseb msgr. Fellay 27. juunil 2007 kell 18:30 (Eesti aja järgi) Vennaskonna tähtsaima seminari kirikus Ecônis piiskopliku Missa, et osutada Jumalale oma tänu oma preestriseisuse, kõige kõrgema seisuse eest, mille Jumal inimesele annab, ja kõikide oma preestriaastate eest.

Osalegem oma mõtetes sellel Missal ja ühinegem tänupalves piiskop Fellayga. FSSPX Eesti sekretariaat kutsub kõiki Eesti katoliiklasi üles lugema Roosipärja kümnendiku piiskop Fellay eest.

Categories
Kirikuaasta Vaimne elu

Jeesuse Pühima Südame kuu: Minus leiate rahu

“Kõik on andnud Isa minu kätte, ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ja ükski ei tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab seda ilmutada. Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem kerge!”

(Matteuse 11, 27-30)

Pildil:Jeesuse Pühima Südame pilt Müncheni St. Michaeli kirikus

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 19. juuni – püha Juliana Falconieri

Juliana sündis 1270.a. Falconieri aadliperekonnas Firenze lähedal. Ta jäi oma vanemate ainukeseks lapseks, tema isa suri, kui tüdruk veel väga noor oli.

Juba 14-aastaselt otsustas Juliana loobuda abielust. Ta oli püha Alexius Falconieri, kes oli üks serviitide ordu seitsmest pühast asutajast, vennatütar. Nagu serviidid, oli ka Juliana suur Valurikka Jumalaema ja Pühima Altarisakramendi austaja.

U. 1280.a. paiku asutati serviitide ordu naisharu. Juliana sinna ordusse ei astunud, küll aga võttis ta iga päev osa nende tunnipalvetest. Juliana hoolitses ka vaeste ja haigete eest. Tema vaimulikuks isaks oli püha Philippus Benitius, kes oli ka serviitide ordu naisharu asutaja. Püha Philipp Benitius võttis lõpuks ka Juliana ordusse vastu ja ulatas talle serviitide musta ordurüü.

Püha Juliana Falconieri ümber kogunesid naised, kes samuti tundsid soovi sügavama religioosse elu järele. Sellest tekkis 1304.a. serviitide ordu naisharu kolmas ordu, mis sai oma kasutusse Juliana vanemate maja. Juliana jäi kuni oma surmani tertsiaaride ülemaks.

Serviitide tertsiaarid kandsid musta rõivast, millel olid lühikesed käised, et oleks lihtsam füüsili töid teha ja haigeid aidata. Itaalias kutsuti neid seetõttu ka mantellate’deks või ka Maarja teenijannadeks. Tertsiaaride ülemana oli Juliana tuntud sügava palve- ja patukahetsuselu poolest ning eriliselt armastatud oma kangelasliku ligimesearmastuse tõttu.

Kui püha Juliana Falconieri lamas surivoodil, ei olnud tal oma tervise tõttu enam võimalik kommunitseerida, sest haiguse tagajärjel ei saanud ta enam midagi alla neelata. Ta palus seetõttu preestrit, et too asetaks püha Hostia korporaalel südame kohale linaga kaetud rinnal, et ta saaks sellielt viisil osutada oma austust Kristusele Pühimas Altarisakramendis. Preester tegigi nii ja mõned hetked hiljem nägid pühaku ümber kogunenud tertsiaarid ja preester, kuidas püha Hostia Juliana sisse kadus. Sel viisil sai pühak imeliselt viisil enne surma kommunitseerida. Viiv peale seda imet Juliana suri. 19.juunil 1341, kui pühaku surnukeha pesti, avastati tema kehal südame lähedalt Hostia kujutis.

Püha Juliana Falconieri kuulutati pühakuks 1737.a. Tema reliikviad asuvad Firenzes S.Annunziata kirikus ja Roomas S.Marcello kirikus.

Pildil: Püha Juliana Falconieri kuju Roomas Püha Peetruse basiilikas.