Rubriik: Katoliku Kirik

Saatku teda alates tänasest meie palved!

Mis toimub konklaavi ajal? Kui palju hääli on vaja paavsti valimiseks? Mis juhtub vahetult pärast uue paavsti valimist?

Mis toimub konklaavi ajal?

Enne konklaavi peetakse votiivmissa Pro Eligendo Romano Pontifice koos piduliku armulauateenistusega, millel osalevad kõik kardinal-valijad.

Pärastlõunal suunduvad kardinal-valijad pidulikus rongkäigus Sixtuse kabelisse, kus algab konklaav uue paavsti valimiseks.

Jõudnud Sixtuse kabelisse, annab iga kardinal-valija Universi Dominici Gregis’e paragrahvis 53 sätestatud vande.

Selle vandega kohustub kardinal valituks osutumise korral täitma ustavalt Munus Petrinum’it ehk üleilmse Kiriku karjase ametit.

Veel tõotavad kardinalid hoida täielikus saladuses kõike valimistega seonduvat ning hoiduda allumast välistele mõjutustele.

Seejärel lausub paavsti tseremooniameister extra omnes’i, mis tähendab, et kõik need, kes ei kuulu konklaavi koosseisu, peavad lahkuma Sixtuse kabelist.

Koosseisuvälistest isikutest jäävad kabelisse vaid paavsti tseremooniameister ja vaimulik, kes peab meditatsiooni.

Meditatsioon keskendub valijate õlul lasuvale suurele vastustusele ja kohustusele tegutseda puhaste kavatsustega, üleilmse Kiriku hüvanguks, hoides mõttes vaid Jumalat.

Pärast meditatsiooni lahkuvad kabelist ka vaimulik ja tseremooniameister.

Kardinal-valijad palvetavad Ordo Sacrorum Rituum Conclavis’es sätestatud palved, misjärel kardinaldekaan küsib, kas kõik on hääletuseks valmis või on vaja veel selgitada mõnda reeglit või toimingut.

Kõik valimisega seotud toimingud toimuvad eranditult Vatikani Apostelliku palee Sixtuse kabelis, mis jääb kuni valimise lõpuni täielikult suletuks.

Valimisprotsessi jooksul ei tohi kardinal-valijad kellegagi kirju vahetada ega vestelda – see käib ka telefonikõnede kohta –, välja arvatud äärmise vajaduse korral.

Neil ei ole lubatud saata ega vastu võtta mitte mingit liiki sõnumeid, lugeda ajalehti ega ajakirju, jälgida raadio- ega telesaateid.

Kui palju hääli on vaja paavsti valimiseks?

Uue paavsti seaduslikuks valimiseks on vaja vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust.

Kui valijate koguarv ei jagu täpselt kolmega, on vaja ühte lisahäält.

Kui hääletus algab esimese päeva pärastlõunal, toimub vaid üks voor. Edaspidi toimub kaks vooru hommikuti ja kaks pärastlõunati.

Pärast häälte lugemist põletatakse kõik sedelid. Kui hääletusvoor ei andnud tulemusi, tõuseb Sixtuse kabeli korstnast must suits. Kui paavst sai valitud, on suits valge.

Kui valijad ei suuda kolme päeva jooksul üksmeelele jõuda, tehakse ühepäevane paus. Selle päeva jooksul kardinalid palvetavad, võivad üksteisega vabamalt vestelda ja kuulavad kardinal-protodiakoni Dominique Mamberti lühikest julgustuskõnet.  

Mis juhtub vahetult pärast uue paavsti valimist?

Kui kardinalid on uue paavsti valinud, kutsub noorim kardinaldiakon Sixtuse kabelisse kardinalide kolleegiumi sekretäri ja paavsti tseremooniameistri.

Vanim kardinal küsib valitult kõikide kardinalide nimel: Kas te nõustute enda kanoonilise valimisega Ülempontifeksiks?

Saanud jaatava vastuse, küsib ta: „Mis nime soovite kanda?”

Notari ülesandeid täidab paavsti tseremooniameister, kelle kõrval on tunnistajateks kaks teist tseremooniameistrit. Ta koostab dokumendi, milles jäädvustatakse paavsti nõusolek ja tema valitud nimi.  

Sellest hetkest alates hakkab kehtima valitud paavsti täielik ja ülim võim üleilmse Kiriku üle. Konklaav on läbi.

Nüüd avaldavad kardinalid uuele paavstile austust ja vannuvad talle truudust; tänatakse Jumalat.

Kardinal-protodiakon annab usklikele valimiste õnnestumisest teada lausega „Annuntio vobis gaudium magnum; Habemus Papam” ning avaldab uue paavsti nime.

Kohe selle järel annab paavst Püha Peetruse basiilika rõdult apostelliku õnnistuse urbi et orbi.

Viimase sammuna, sobiva aja jooksul pärast pidulikku ametissekinnitamise tseremooniat võtab paavst ametlikult oma valdusse Püha Johannese Lateraani basiilika.

Allikas: Vatican News https://www.vaticannews.va/en/vatican-city/news/2025-04/conclave-elect-new-pope-cardinals-beginning-date-may-2025.html

Tõlkis Loviisa Mänd

Paavst Franciscus andmas Ülestõusmispühal oma viimast urbi et orbi õnnistust

Püha Pius X Preestrite Vennaskonna ametlik teadaanne paavst Franciscuse surma kohta.

Püha Pius X Preestrite Vennaskond on saanud kurva teate, et pärast kaheteistkümne aasta pikkust pontifikaati on 88-aastaselt lahkunud Tema Pühadus paavst Franciscus.
Leinates ühes kogu Katoliku Kirikuga, usaldab Vennaskond paavsti Jumala halastuse hoolde ning kutsub üles kõiki Vennaskonna liikmeid ja usklikke tema hinge eest palvetama.

Requiescat in pace! Puhaku ta rahus!

(Allikas: Peamaja – FSSPX.Actualités)
Foto: © Vatican News

13. mail 2024 avaldatud dekreedis õpetab Püha Tool, kuidas saada tänavuse juubeliaasta indulgents. Periood, mil indulgentsi on võimalik saada, algas 24. detsembril 2024 ja lõppeb 6. jaanuaril 2026. Indulgentsi võib saavutada iseendale või puhastustules kannatvatele hingedele.

Esitame Püha Tooli dekreedi põhipunktid:

—————————————————————————

1. Palverännak 

• ükskõik millisesse juubeliaastaga seotud paika, kus võtad pühendunult osa pühast Missast või palvetad Ristiteed või Roosipärga.
• „Roomas: külasta kas Püha Peetruse basiilikat Vatikanis, Püha Johannese basiilikat, Püha Neitsi Maarja suurt basiilikat või Püha Pauluse basiilikat;
• Pühal Maal: külasta kas Püha Haua basiilikat Jeruusalemmas, Sündimise basiilikat Petlemmas või Kuulutamise basiilikat Naatsaretis;
• muudel Kiriku haldusaladel: külasta kohaliku piiskopi määratud katedraali, kirikut või muud pühapaika.“

2. Mõne pühapaiga vaga külastus

Külasta üksi või grupiga ükskõik millist juubeliaasta pühapaika, kus „osale Pühima Altarisakramendi adoratsioonil ja mediteeri; lõpeta külastus Meie Isa, Usutunnistuse ja palvetega Jumalaema Maarja poole.“

„Lisaks eelnimetatud palverännupaikadele võib juubeliaastal külastada samadel tingimustel järgmisi pühapaiku:

• Roomas: Jeruusalemma Püha Risti basiilika; Püha Laurentiuse basiilika; Püha Sebastiani basiilika; soovitatav on ka traditsiooniline külastus Rooma seitsmesse palverändurite kirikusse, mis asuvad väga lähedal püha Filippus Neri südamele; Jumaliku Armastuse pühakoda (Divino Amore); Püha Vaimu kirik Sassias; Püha Pauluse kirik Tre Fontanes (apostli märtrisurma paik); Rooma katakombid; Iter Europaeumile, Euroopa naispatroonidele ja kirikudoktoritele pühendatud juubeliaasta palverännutee kirikud (Santa Maria sopra Minerva basiilika, püha Birgitta kirik Campo de’ Fioris, Santa Maria della Vittoria, Trinità dei Monti, Trastevere püha Cecilia basiilika ja püha Augustinuse basiilika Campo Marzios);
• Mujal maailmas: kaks väikest paavstlikku basiilikat Assisis – Püha Franciscuse ja Inglite Püha Maarja basiilika; Loreto Jumalaema, Pompei Jumalaema ja Padova Püha Antoniuse basiilika; ükskõik milline kohaliku piiskopi määratud väike basiilika, katedraalkirik või kaaskatedraal, Maarjale pühendatud pühakoda, oluline kollegiaalne kirik või pühakoda; riiklik või rahvusvaheline pühakoda, (…) vastavalt piiskopikonverentside juhistele.

Eritingimustel saavad juubeliaasta indulgentsi need usklikud, kes tõeliselt kahetsevad oma patte, kuid ei saa mõjuval põhjusel osaleda juubeliaasta pühitsustel, palverännakul ega vagadel külastustel. Eelkõige käib see kloostris elavate nunnade ja munkade, aga ka eakate, haigete, vangide ning nende kohta, kes töötavad haiglas või hooldusasutuses ja peavad abivajajate eest hoolitsema. Nemad saavad juubeliaasta indulgentsi, kui nad, olles vaimus ühendatud ülalkirjeldatud tegevustest isiklikult osa võtvate usklikega, (…) oma kodus, kloostris, haiglas, hooldekodus või vangla kabelis palvetavad Meie Isa, Usutunnistust mis tahes heakskiidetud kujul ja muid palveid, mis on kooskõlas püha aasta eesmärkidega, ja ohverdavad oma kannatused Jumalale.“ 

3. Kehalised ja vaimsed halastusteod

• Kehalised halastusteod: toita näljaseid, joota januseid, riietada alastiolijaid, pakkuda peavarju võõrastele, külastada haigeid, külastada vange ja matta surnuid.
• Vaimsed halastusteod: nõustada kahtlejaid, õpetada teadmatuid, manitseda patuseid, trööstida kurbi, andestada haavamisi, taluda kannatlikult ülekohut ning palvetada elavate ja surnute eest.

—————————————————————————

—————————————————————————

Soovituslik on võtta ette palverännak Rooma. Püha aasta puhul korraldab Püha Pius X vennaskond 19.–21. augustil rahvusvahelise palverännaku Rooma.

Tõlkis Loviisa Mänd

Nagu eelmisest artiklist teame, on Püha aasta eriline aasta. Teatud tingimustel, mida käsitleme edaspidi, on katoliiklastel sel ajal võimalik saada Kiriku varakambrist indulgentse.

Kuid mida täpsemalt tähendab indulgents? Miks annab Kirik indulgentse? Kui kõrgelt peaksime indulgentse väärtustama?

Neile küsimustele annab lihtsa ja selge vastuse paavst Pius X korraldusel avaldatud „Kristliku õpetuse katekismus“.

124. Mis on indulgents?

Indulgents kustutab ajaliku karistuse nende pattude eest, mis on meile juba andeks antud. See on kustutus, mille Kirik annab väljaspool pihisakramenti.

Pihisakramendis eemaldatakse patusüü ja sellega kaasnev igavene karistus surmapatu eest. Siiski jääb alles ajalik karistus, mida nõuab jumalik õiglus. See tuleb kanda kas maise elu jooksul või hiljem Puhastustules.

Pihisakramendil on neli osa: kahetsus, pattude üleslugemine, preestri andeksandmine ja patusüü hüvitamine. Preestri määratud hüvitus on vahend, mille abil saame oma patte heastada juba maa peal.

105. Mis on patusüü hüvitus?

Patusüü hüvitus, mida nimetatakse ka sakramentaalseks patukaristuseks, on patukahetseja tegu, millega ta hüvitab oma patte Jumala õigluse ees, täites pihiisa määratud ülesanded.

112. Kas pihiisa määratud patulunastusteost alati piisab, et vabaneda kogu karistusest, mille me oma pattudega oleme ära teeninud?

Pihiisa antud karistusest tavaliselt ei piisa vabastamaks meid karistusest, mille oleme oma pattudega ära teeninud; seega peame püüdma seda täiendada muude vabatahtlike patulunastustegudega (nt palvete, paastumise ja almustega).

Indulgents on vahend, mis võimaldab patukahetsejal tasuda oma võlg juba maise elu jooksul.

125. Kellelt on Kirik saanud õiguse jagada indulgentse?

Õiguse jagada indulgentse on Kirik saanud Jeesuselt Kristuselt.

126. Kuidas kustutab Kirik indulgentside abil ajaliku karistuse?

Kirik kasutab meie ajaliku karistuse kustutamiseks Jeesuse Kristuse, õndsa Neitsi Maarja ja kõigi pühakute lõputuid teeneid, mis moodustavad Kiriku varakambri.

127. Kellel on voli anda indulgentse?

Kogu Kirikus saab anda indulgentse ainult paavst, oma piiskopkonna piires ka piiskop, kui ta on saanud paavstilt vastava volituse.

128. Mitut liiki indulgentse on olemas?

Indulgentse on kahte liiki: täielik indulgents ja osaline indulgents.

129. Mis on täielik indulgents?

Täielik indulgents on indulgents, mis kustutab kogu ajaliku karistuse meie pattude eest. Kui inimene saab enne surma täieliku indulgentsi, läheb ta otse Taevasse, täielikult vabastatuna Puhastustule piinadest.

130. Mis on osaline indulgents?

Osaline indulgents kustutab vaid osa ajalikust karistusest, mille me oleme ära teeninud oma pattudega.

131. Miks annab Kirik indulgentse?

Kirik annab indulgentse, et aidata meil kanda kogu ajalik karistus juba maise elu jooksul, […] 

Järgmises artiklis räägime, kuidas saada praeguse juubeliaasta indulgents.

Tõlkis Loviisa Mänd

Püha 2025. aasta algas jõuluöömissal 24. detsembril 2024 Püha Peetruse basiilika pühade uste avamisega.

© Vatican News

Juubeliaastat nimetatakse pühaks aastaks, sest sel ajal rakendab Kirik erilisel viisil Jeesuse Kristuse teeneid, kes on kogu pühaduse ammendamatu läte.

Juubeliaasta tähistamine Kiriku vaimus annab meile erakorralise indulgentsi. Selle läbi kustutab Kirik kõik ajalikud karistused, mille oleme ära teeninud oma pattudega, mis on meile pihisakramendis andeks antud.

Sõna juubel pärineb heebreakeelsest sõnast jobel, mis tähendab rõõmu. Iisraellased kasutasid seda sõna, väljendamaks rõõmu oma imelise pääsemise üle pikast vangipõlvest vaarao hirmuvalitsuse all.

Pääsemine oli juutidele tõepoolest määratu rõõmu allikaks – nad vabanesid orjusest ja said tagasi kogu oma maise vara. Eelkõige oli juutide pääsemine aga kujundlik ettekuulutus armust, mida Jumal Kristuse, meie lunastaja teenete läbi kristlastele annab. Kuna uues seaduses täitub kõik vanas seaduses ennustatu, on Kirik, meie hea ema, arvanud heaks jätkata juutide juubeliaasta püha traditsiooni.

Nii nagu Vanas Testamendis tähistasid juubeliaastad heebrealaste orjapõlve lõppu ja pääsemist tõotatud maale, märgivad Jeesuse Kristuse Kiriku juubeliaastad inimkonna vabanemist patuorjusest lihakssaamise ja lunastuse läbi ning nende jõudmist taevasesse linna. Sellel halastuse ja andestuse ajal on kristlastel võimalus tagasi võita kõik vaimsed hüved, mille nad on oma pattude tõttu kaotanud.  

Juubeliaasta on püha aasta, sest siis rakendab Kirik erilisel moel Jeesuse Kristuse teeneid, kes on kogu pühaduse ammendamatu allikas.

See on armu ja halastuse aasta, kuna kõikidest aegadest kõige enam näitab Jumal just sel perioodil oma heldust ja armulikkust.

Juubeliaastat kutsutakse ka rahuaastaks, sest tõelised meeleparandajad leiavad sel ajal täieliku lepituse Jumalaga.

Juubeliaastad on tõepoolest päästepäevad, sest juubeliaasta ajal varustatakse meid vahenditega, mis on rikkalikumad ja tõhusamad kui ükski teine täielik indulgents, mida Kirik meile annab.

Allikas: Le Saint Anne/La Porte Latine – FSSPX.Actualités

Tõlkis Loviisa Mänd