Rubriik: Kirikuaasta

Jeruusalem, tõuse ja seisa kõrgel: ja vaata rõõmu, mis tuleb sulle su Jumalalt!

(Kommuniooni laul: Bar. 5:5; 4:36.)

Püha Ristija Johannes, viimane prohvet, Issanda eelkäija, kutsus prohvet Jesaja sõnu tsiteerides Palestiina rahvast üles tunnistama Jeesust Naatsaretist kaua oodatud Messiana, kes taastab nägemise pimedatele, äratab ellu surnuid ja kuulutab rõõmusõnumit päästmisest.

Meie, inspireerituna Kiriku poolt, kuulame ikka tema häält, mis kõlab teiste suurte Iisraeli prohvetite häälte kõrval (Introitus ja Evangeelium). Jumala rahvas on sellest ajast rohkenenud teiste maailma rahvaste liitumise läbi ja uus Jeruusalemm on laienenud maailma piirideni. Püha Paulus on seda ette kuulutanud oma kirjas ja Kirik kordab seda, kutsudes kogu inimkonda pöörduma Kristuse poole, tõusma üles ja rõõmuga tervitama oma päästet (Offertoorium), mis saadetakse talle Jumalalt.

Advendi II pühapäeva Introitus: Is. 30:30. ja Ps. 79:2

Siioni rahvas, vaata, Issand tuleb päästma paganarahvaid: ja kuuldavaks teeb Issand oma hääle au teie südame rõõmu hüüdes. V. Kes valitsed Iisraeli, võta kuulda: kes juhatad Joosepit kui lammast.

Gradual: Ps. 49:2-3 et 5.

Siionist tuleb Tema ilu täius; Jumal tuleb nähtavalt. V. KogugeTalle kokku Tema vagad, kes Tema lepingu kinnitavad ohvrite peale!

Evangeelium: Järg püha Matteuse evangeeliumist,11:2-10

Neil päevil : Kui Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta kaks oma jüngritest temalt küsima: «Kas Sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Ja Jeesus vastas neile: «Minge ja teatage Johannesele,mida te kuulsite ja nägite: pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad,surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahandu minu pärast!» Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahva hulkadele kõnelema Johannesest: «Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat pilliroogu? Või mida te tahtsite näha? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehmeriide kandjad on kuninga kodades. Võimida te läksite vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan Sinu eele oma käskjala, kes valmistab Sinu tee Su ees.»

Offertorium: Ps. 84:7-8.

Jumal, Sa elustad meid uuesti ja Su rahvas rõõmustub Sinus: ilmuta meile, Issand, oma halastust ja anna meile oma pääste.

Vaikne palve:

Me palume Sind, Issand, lase end lepitada meie alandlike palvete ja ohvrite läbi, ja meie teenete puudumise tõttu tule meile oma armutoetusel vastu.

Kommunioonijärgne palve:

Kinnitatud vaimuliku toiduga, palume sind alandlikult, Issand, et selles müsteeriumis osalemise läbi õpetaksidsa meid põlgama maiseid ja armastama taevaseid asju.

Ärgita, Issand, meie südameid valmistama sinu Ainusündinule teed,et me Tema tulemise läbi võiksime Sind puhta meelega teenida! (kirikupalve)

“Kes Sa siis oled, oo Pärispatuta Saamine?”

(Püha Maximilian Kolbe)

Võib olla üllatunud, et Maximilian Kolbe kasutab peaaegu alati sama väljendit, rääkides Jumalaemast, väljendit, mida hiljuti ei olnud isegi üldises kasutuses. Ta kutsub teda lühikese ja lihtsa nimega: Immaculata! Pärispatuta Saamine on tõepoolest kogu tema vaimuelu kese. Ikka ja jälle räägib ja kirjutab ta temast, kogu tema misjon on kokku võetud igatsuses, et nii paljud hinged kuj võimalik tunneksid teda, armastaksid teda, pühendaksid end talle ja saaksid nii päästetud. Viimastel tundidel enne arreteerimist, mis lõppes kangelassurmaga Auschwitzis, võttis ta otsekui jumalikult inspireerituna kokku oma pilguheite Pärispatuta Saamisesse. Võib-olla ei ulatu ükski teine pühaku öeldud või kirjutatud sõna nende mõtiskluste sügavuseni:

“Pärispatuta Saamine! Need sõnad langevad Immaculata enese huulilt. Seepärast peavad need meile kõige täpsemalt ja olemuslikumalt ütlema, kes ta tegelikult on.

Kuna inimsõnad on üldiselt võimetud väljendama jumalikke reaalsusi, siis peab neil sõnadel (,,pärispatuta“ ja „saamine”) olema tavalisest palju sügavam, võrreldamatult sügavamõttelisem, ilusam ja ülevam tähendus – kõrgem tähendus kui ka kõige teravam inimmõistus võiks neile anda. (…)

Kes Sa siis oled, oo Pärispatuta Saamine? Sa ei ole Jumal, sest Temal ei ole saamist (algust). Sa ei ole ingel, kes loodi otse mitte millestki. Sa ei ole Aadam, kes vormiti maamullast, sa ei ole Lihakssaanud Sõna, kes oli enne aegade algust ja kelle kohta me peaksime kasutama pigem sõna „saadud“ kui “saamine”. Eeva lapsi ei olnud aga enne nende saamist, ja nii saame me neid kutsuda (loodud) „saamisteks”. Kuid sina, oo Maarja, oled erinev ka kõigist teistest Eeva lastest. Sest nemad on pärispatuplekkidega saamised, kuid sina üksi oled Pärispatuta Saamine.” (…)

Immaculata, kes nii intiimselt võeti Pühima Kolmainsuse ellu ja Kristuse lunastusteosse, saab kogu loodu Jumala juurde tagasipöördumise alguseks. Ja just see ongi vaimuelu tõeline alus. See, kellel pole seda alust, ehitab oma maja liivale, mis ei pea vastu tormile ega tuulele (vrd Mt 7, 24).

Püha Ignatius räägib oma “Vaimulikes harjutustes” sellest printsiibist ja vundamendist – milleks on Jumalast sõltumine. Inimese lõi Jumal, ta on olemas ainult Jumalas ja leiab oma eesmärgi, oma elu mõtte tagasipöördumises Jumalasse. See on täpselt Immaculata Conceptio teema: ta on tervenisti Jumalast, kõigi olendite seas on ta oma olemasolu esimesest hetkest immakulaatsel viisil kõige intiimsemas ühenduses Pühima Kolmainsusega.

Ta on ka esimene ja kõige täiuslikum olend, kes pöördub võimalikest armastustest suurimaga täielikult tagasi Jumala juurde. Pealegi on ta kõigi olendite vorm ja nende Jumala juurde tagasipöördumise kanal. Temas läheb kogu loodu tagasi koju Tema juurde.

Söandagem sellele suurele müsteeriumile veidi valgust heita. Kirikuisad on Maarjat sageli võrrelnud kõrge mäega, Siioniga, millele Jumal laskub. Jumal lõi universumi, nähtamatu inglite maailma ja nähtava kosmose; võrrelgem kõiki loodud olendeid kivihunnikuga. Jumal lõi ka Maarja tema puhtuses ja valis ta kõigi naiste seast Jumalaemaks. Ta on mägi, mille jalamil kivid lebavad. Jumal lõi mäe täiesti puhtana, pärispatuta saaduna, ja Ta laskus selle mäe jalamile, ja selle mäe üsas saab Jumal inimeseks. Mäejalamil on aga kadunud maailm loendamatute patustega, määrdunud liivateradega. Jumal-Inimene tahab meid päästa, kuid meie näod on Temast ära pöördunud. Ta tahab meid meie mahajäetuses ühendada ja oma Veres puhastada, kuid meie uks on suletud. Kuidas saab loodud olend sellises olukorras Jumala juurde tagasi tulla ja oma elu õigele alusele rajada? Kuid vaata, püha mägi kummardub meie, vaeste armetute hingede poole ja tõstab meid üles nagu ema tõstab püsti lapse, kes on maha kukkunud. Õrnalt pöörab ta meie näod – mille me nii tõrksalt oleme kõrvale pööranud – nii, et meie silmad vaatavad Teda ja Tema silmad meid. Vaikselt ja õrnalt lükkab ta kõrvale prahi, millega me oleme tõkestanud oma hingeukse ja avab selle. Tal on lubatud seda teha, sest Jumal tahab nii, kuna Jumal on ta niiviisi loonud. Pärispatuta Saamine on õhkkond, milles inimene saab pärast maailma saastunud õhus lämbumist jälle hingata. Ja nüüd saab Jumal-Inimene tööle asuda, kuna meil on võimaldatud – alati ja eranditult Maarjas – oma elu tõe alusmüürile uuesti üles ehitada. Me oleme temaga nüüd ühendatud tões nagu laps emaga, nagu kivi suure mäega – loodud Jumalast, Jumalas ja Jumalale.

Katkendid raamatust “Immaculata – meie ideaal. ” (Peatükk “Immaculata müsteerium”). Autor : Isa Karl Stehlin.

Tekst on kaetud autoriõigusega ja avaldatud autori loal.

Raamat on müügil meie kirikus

6 EUR.

Tellida saab ka emaili teel: safidelitas@gmail.com

Details

Lehekülgi: 180 ISBN: 9789985970232
Kirjastus: Fidelitas Aasta: 2007
Tõlkija: Aive Haljand ; toimetanud René Allik
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega

“Sinu poole tõstan oma hinge, mu Jumal, Sinu peale ma loodan!“

Sinu poole tõstan oma hinge, mu Jumal, Sinu peale ma loodan, ärgu ma punastagu; ärgu naergu mind mu vaenlased, sest kõik need, kes Sind igatsevad, ei satu segadusse. Oma teid, Issand, näita mulle ja oma radasid õpeta mulle.(Ps. 24:1-4)

Advendiaja liturgia algab ootamise ja usu hüüuga, mida korrates muutub Kirik üha valjumaks ja valjumaks, kuni jõulude eel ta hüüab: “Tule!”. Kirik palub Kristuse tuleku eest oma usklike hingedesse, et valmistada neid ette Kristuse sünni püha väärikaks tähistamiseks ja Issanda teiseks tulekuks auhiilguses.

Advendi I pühapäeva Missa laulud on võetud 24. psalmist, mis väljendab suurepäraselt hinge seisundit Advendi ajal. Me tunnistame oma armetust ja patusust ning igatseme õndsust. Meie igatsust väljendab kirikupalve, milles pöördutakse otse Jumala Poja poole ja palutakse Jumala külastust.

Lugemine kutsub üles koostööks armuga. Evangeelium kuulutab ette Päästja teist tulemist auhiilguses, mis heidab valgust tervele maisele elule. “Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!”

Vaikses palves (Secreta) me palume head ettevalmistumist kohtumiseks Jumalaga, kes on meie algus ja eesmärk.

Advendi I pühapäeva kirikupalve:

Me palume, Issand, ärata oma väge ja tule, et Sinu kaitse ja vabastuse läbi saaksime päästetud meie pattude ähvardavatest hädaohtudest. Aamen.

Advendi I pühapäeva lugemine (Püha apostel Paulusekirjast roomlastele, 13:11-14)

“Vennad! Teadke, et käes on tund meil juba unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me kord uskusime. Öö on lõpule jõudnud ja päev läheneb. Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses,vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega.“

“Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (P.Luuka, 21:28)

Igavene puhkus anna neile, Issand!

Details

Missa 2. novembril 2024. Neitsi Maarja Puhtaima Südame kirik. Pääsküla.

Lahkunud hingede eest palvetamine ei tähenda midagi muud kui Jumala palumist, et ta vabastaks nad Puhastustulest.

Lahkunud hingede missa tekstides on kõik, mida Katoliku Kirik soovib, et me lahkunud hingede eest palvetaksime:

Sisenemise palves öeldakse “Igavene puhkus” ja “igavene valgus”
Kirikupalves räägitakse “igavesest õndsusest”
Offertooriumis võime lugeda seda palvet: “Auline Kuningas ja Issand Jeesus Kristus, vabasta kõikide ustavate surnute hinged põrgukannatustest ja sügavast vangist”, “vabasta nad lõvilõugade vahelt, juhata nad pühasse valgusesse”
Agnus Dei ajal palume”Jumala Tall, anna neile rahu, anna neile igavene rahu”
Kommunioonipalve ajal mainitakse uuesti”igavest valgus”, “igavene puhkus”
Kommunioonijärgses palves mainitakse sõnu “Halastaja Jumal”, “puhastatud kõigist pattudest”, “saada õndsus igaveses valguses”

Muusikasse pannes on need sõnad veelgi tugevamad. Vaimulik muusika võib meil aidata mõista paremini tekstide sisu ja sellest tulenevalt paremini palvetada nii meile lähedaste hingede kui ka kõigi ustavate lahkunute eest.

Pakume teile võimalust kuulata Tomas Luis de Victoria (1548-1611 ) Reekviemimissa Introitust, mis peegeldab RAHU, ENESEKINDLUST ja LOOTUST, mis peab olema meie osaks, kui palvetame lahkunute hingede eest ja palume neile nii olulisi arme.

Kuulata saab ladinakeelse teksti transkriptsiooni ja ka tõlkega.

Introitus “Requiem aeternam” Tomas Luis de Victoria. Requiem Officium Defunctorum.The Tallis Scholars.Download

Requiem aeternam dona eis, Domine. Et lux perpetua luceat eis. Te decet hymnus, Deus, in Sion, Et tibi reddetur votum in Jerusalem. Exaudi orationem meam ad te omnis caro veniet. Requiem aeternam dona eis, Domine. Et lux perpetua luceat eis.

Igavene puhkus anna neile, Issand, ja igavene valgus paistku neile. Õige on laulda sulle hümni Siionis ja sulle Jeruusalemmas täidetakse sulle tõotusi. Võta kuulda mu palvet, sinu juurde tuleb kõik liha. Igavene puhkus anna neile, Issand, ja igavene valgus paistku neile.

Selle kuulamise ajal soovitame teil palvetada ka selle missa suurepärast kirikupalvet:

“Jumal, sa annad andestust ja armastad inimesi, et neid päästa. Me palume sinu heatahtlikkust, luba meie vendadel, lähedastel ja heategijatel, kes on sellest maailmast lahkunud, õndsa alati Neitsi Maarja ja kõikide pühakute eestkoste läbi jõuda nende osadusse igaveses õndsuses. Aamen.“

November on puhastustules viibivate hingede kuu, kuid ärgem unustagem neid ülejäänud aasta jooksul!

Nad puhaku rahus!

27. novembril 1830 ilmus Jumalaema Pariisis Rue du Bac’il vintsentiini ordu nunnale Catherine Labouréle.

Jumalaema seisis suure maakera peal ja tema sõrmedes nägi Catherine kalliskividega sõrmuseid. Ühtedest kalliskividest väljusid kiired, teistest mitte. Neitsi Maarja ütles Catherine’ile:

„Vaata, need kiired on armud, mida ma annan neile, kes neid minult paluvad. Kalliskivid, mis ei kiirga, on armud, mida ei ole palutud.”

Seejärel ilmus Catherine’i ette ovaalne kujund, millele oli kuldsete tähtedega kirjutatud:

„Oo pärispatuta saadud Maarja, palu meie eest, kes me Sinu juurest varjupaika otsime.”

Catherine kuulis seejärel sõnu:

„Lase selle pildi järgi vermida medaljon! Inimesed, kes seda medaljoni kannavad, saavad palju arme. Need armud on eriti rikkalikud neile, kes seda medaljoni suure usaldusega kannavad.”

Pilt pöördus ümber ja noor õde nägi, milline selle tagakülg peaks välja nägema. Sellel oli M-täht, mille kohal oli rist, mis toetus põikpuule. M-tähe all olid okaskrooniga ümbritsetud Jeesuse Pühim Süda ja mõõgaga läbistatud Maarja Süda. Tähte, risti ja südameid ümbritses kaheteistkümnest tähest koosnev kroon.

Sama aasta jõululaupäeval ilmus Jumalaema uuesti noorele nunnale ja kordas oma soovi ning andis talle jõudu, et veenda preestreid ja piiskoppi seda soovi täitma.

Pariisi peapiiskop andiski loa medaljonide vermimiseks. Imettegev medaljon levis hämmastava kiirusega ja paljud inimesed pöördusid seda kandes ning arvukad haiged said terveks. Seetõttu nimetataksegi seda medaljoni „Imettegevaks Medaljoniks”. Ka paavstid on soovitanud selle medaljoni kandmist ja on lubanud selle kandjale indulgentse.

Catherine Labouré suri pärast tagasihoidlikku, varjatud ja püha elu 31. detsembril 1876. 1947. aastal kuulutas paavst Pus XII ta pühakuks. Catherine Labouré ihu asub Rue du Bac’il klaaskirstus samas kabelis, kus Jumalaema talle ilmus. Kabelis on väljas ka tool, millel Jumalaema istus, kui ta vestles Catherine’iga ühe ilmutuse ajal paljudest .

Kas soovite endale Imettegevat Medaljoni ?

Nii hõbedased kui ka kuldset värvi medaljonid on saadaval meie kiriku keldris väljaannete nurgas.

Need medaljonid on õnnistatud, mistõttu ei saa neid müüa, küll aga saab jätta medaljoni eest väikse annetuse.

Õnnistatud medaljon on sakramentaal, see tähendab õnnistatud ese, mis kannab hinge meelelaadi ulatuses armu. Kuna need on õnnistatud esemed, siis tuleb sakramentaale kohelda alati aupaklikult ja pühendunult.

Kirik on avatud missade ajal. Kellaaegade teadasaamiseks vaata: https://fsspx.ee/kalender/month/

Militia Immaculatae tegi sellel teemal väga huvitava flaieri:

ajalugu
medaljoni sümboolika
pöördumise imed tänu medaljonile

Kutsume teid seda lugema !

MI-Imettegev-medaljon_EE Download

Kuidas suhtuda kremeerimisse? Viimased manitsused.

Lõpetuseks pean ma vajalikuks viidata Vatikani teise kirikukogu reformile, mis puudutab surnukehade tuhastamist. Arvan, et sellele on paslik juhtida tähelepanu nüüd, ajal, mil mälestame oma lahkunuid. Kirikuõiguse seadusemuudatus sätestab, et need, kes ühel või teisel viisil on avaldanud soovi, et nende surnukeha pärast surma tuhastataks, peavad jääma ilma kiriklikust matusest. Jah, et neid sellest ilma jäetaks, näeb ette seadus. Selle seaduse kehtestas Vatikani teisel kirikukogul Kirik ise, kuid see on jälestusväärne. Kirik on oma olemasolu algusest saadik nõudnud, et austaksime inimihu, Püha Vaimu templit, mis on pühitsetud ristimise, armulaua, kõikide muude sakramentide ja Püha Vaimu kohalolu läbi. Kirikuõigus näeb isegi ette, et kristlase – katoliiklase – ihuliikmeid, mis on enne surma amputeeritud, ei tohi mitte mingil juhul põletada, vaid need tuleb maha matta. Näete, millist suurt austust näitab Kirik üles meie kehaosade vastu, mis on pühitsetud meie Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi. (…)

Me peame säilitama ülima austuse lahkunute kehade vastu ja matma need maha, nii nagu kristlased on alati talitanud. Samuti peame peame austama oma surnuid ja nende matmispaiku. Hauad ja hauakivid tuleb hoida korras, sest need tähistavad meie kindlat usku surnukehade ülestõusmisse.

(…) Elagem ühtsuses Puhastustules olevate hingedega ja palugem õndsat Neitsi Maarjat, kes oli oma Poja matmise tunnistajaks, et ta paluks meile sellist austust ja armastust oma Jumaliku Poja vastu, mida ta ise Tema surnukeha vastu tundis. Palugem ka Jeesust, et Ta annaks meile austust ja armastust siitilmast lahkunud usklike, meie surnud sõprade ja sugulaste kehade vastu.

Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?

Nad loodavad meie abile. Jah, nad tõesti loodavad meie peale. Meie võimuses on Puhastustules kannatajatele teeneid lunastada. See ühendus, mis meil, Võitleva Kiriku liikmetel, on Puhastustules olevate hingedega, ja tõsiasi, et me saame neile arme välja teenida, tuleneb Kiriku Müstilise Ihu ühtsusest. Kannatav Kirik ja Võitlev Kirik on meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu ühenduses.

Kuna meie võimuses on Puhastustules olijatele teeneid osutada, võime me oma igapäevastes palvetes ja eriti püha Missaohvri ajal paluda Jeesuselt, et nad pääseksid kiiremini kannatustest; tegelikult me isegi peame seda tegema. See on meie kohustus, sest need kannatavad hinged tõepoolest loodavad Puhastustulest väljapääsemisel meie abile. Me saame neid aidata, pidades neid meeles palvetes, eriti püha Missa ajal.

Me saame neid aidata meeleparandustegudega, mida meil tuleb nagunii teha ka iseenda pattude lunastamiseks ja Puhastustules veedetava aja lühendamiseks või selleks, et me – kui Jumal tahab – ei peaks üldse Puhastustulle minema, vaid pääseksime otse Taevasse Tema juurde. Me peame niisiis tooma ohvreid Puhastustules viibivate hingede eest, kuid samuti selleks, et saada ise osa pühakute ja kõikide kunagi maa peal elanute teenete varakambrist, mille Kirik meile avab. Kirikul on ju teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks. Et me aga võiksime neid teeneid enda ja Puhastustules olijate hüvanguks kasutada, peame palvetama ja ohvreid tooma. Nii saamegi neid aidata. See on meile arvestatav motivatsioon pühakssaamise teel, sest kui me saaksime täielikult aru sellest, kui hullusti Puhastustules kannatada tuleb, teeksime kõik, mis vähegi meie võimuses, et seal olijaid aidata ja sinna ise mitte sattuda.

(…)Seepärast tulebki meil mõtiskleda Puhastustule tõelisuse üle – me tahame ju kord saada ühendatud oma õdede-vendade, vanemate, sõprade ja ka nende arvutute hingedega, kellel ei ole kedagi, kes nende eest palvetaks. Seega peame Puhastustules olevate hingede eest sageli palvetama. Selles peaksid meid innustama surnute mälestamiseks peetava liturgia tekstid, kuid õnnetuseks ja Kiriku suureks hingevaluks on Vatikani teise kirikukogu reformid jätnud oma jälje ka neisse palvetesse.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?

Kas Puhastustules kannatajad saaksid midagi teha, et oma puhastusaega lühendada? Ei, Puhastustules ei ole saa hing enese heaks enam midagi teha. Miks? Sellepärast, et kuna see hing ei ole enam maa peal, ei ole ta enam nagu meie, kes me saame omale Jumala ees teeneid koguda. Maa peal olijate ees on valik hea ja kurja vahel ning, valides hea, teenivad nad välja tasu. Puhastustules viibivad hinged ei ole enam valiku ees.

Nad on juba kindlalt armuseisundis, pühitseva armu seisundis. Nad teavad kindlalt, et kuuluvad valitute hulka, ja see teadmine on neile otsatu rõõmu allikas. Nad teavad, et nad on määratud minema Taevasse.

Ometi kannatavad nad samal ajal kirjeldamatult, sest nad mõistavad meist palju paremini, mis on Jumal ja mida Ta on lubanud neile, kes surevad armuseisundis – Taevas ootavat igavest au. Nad kannatavad kohutavalt mõtte pärast, et nad ei ole veel väärilised Jumala juurde minema ja Temaga igavesti koos elama.

Mõeldes Jumala headusele ja halastusele, mille otsesed tunnistajad nad on, piinab neid hirmus kahetsus oma pattude pärast. Nad mõistavad väga hästi Jumala armulikkust ja teavad, et nad kannatavad seetõttu, et nad on patustanud ja seega end Jumalast lahutanud. Nad teavad, et kannavad oma pattude eest õiglast karistust, mis on vajalik selleks, et nad saaksid lõpuks puhastena Jumala auhiilgusesse ilmuda.

„Kirikul on teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks.“

Järelikult ei saa Puhastustules viibivad hinged ise teha midagi selleks, et oma kannatusi lühendada.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

Novembrikuu jooksul avaldame mitmes osas piiskop Lefebvre’i jutluse, milles ta tutvustab Kiriku traditsioonilist õpetust Puhastustule kohta ja selle pühendumise sügavaid põhjusi.

Jutlus jaguneb järgmiselt:

1. Kas Puhastustuli on olemas? Milleks on Puhastustuld vaja?

2. Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?

3. Kuidas nad saaksid kiiremini Taevasse?

4. Kuidas suhtuda kremeerimisse? Viimased manitsused.

Sellel nädal avaldame esimese osa.

Kas Puhastustuli on olemas? Milleks on Puhastustuld vaja?

Esiteks – kas Puhastustuli on päriselt olemas? Kui võtaksime tõena kõike, mida nüüdisajal kirjutatakse, mida isegi Katoliku Kiriku enda liikmed kirjutavad, siis langeksime kiusatusse uskuda, et Puhastustuli on pelk keskaja muinasjutt. Ei, Puhastustuli on dogma, meie usu dogma. Kes iganes keeldub uskumast Puhastustulle, on hereetik. Puhastustule olemasolu kinnitati juba 13. sajandil, Lyoni teisel kirikukogul. Hiljem, 16. sajandil – vastuseks protestantide eitavale suhtumisele – kinnitas Tridenti kirikukogu uuesti vajadust säilitada usku ja suhtuda Puhastustule olemasollu täie tõsisusega. Seega võime olla kindlad, et Puhastustuli on usudogma – dogma, mida Pühakirjast enamgi kinnitab ja toetab Traditsioon. Ometi on ka Pühakirjas lõike, mis viitavad väga selgelt Puhastustule olemasolule. Näiteks on Puhastustules kannatavate hingede eest peetava Missa epistliks lõik Makkabite raamatust, milles Juudas Makkabi saadab Jeruusalemma kaksteist tuhat talenti ja palub preestritel tuua ohvriand lahingus langenud sõdurite eest, nii et neid vabastataks kannatusteks ja lubataks siseneda Taevasse. Pühakiri lisab: „On tänuväärne mõte palvetada surnute eest“. Puhastustulele vihjab ka püha Paulus, kui ta ütleb, et mõned hinged pääsevad Taevasse otsekohe, teised aga quasi per ignem, ’nagu läbi tule’ – st ka nemad saavad taevasse, kuid läbi tule – muidugimõista viitab püha Paulus sellega puhastuse vajalikkusele nende hingede jaoks, kes ei ole Taevasse sisenemiseks täielikult valmis. Kiriku usk Puhastustulle rajaneb niisiis ühelt poolt Pühakirja viidetele, teisalt Traditsioonile, mille on meile edasi andnud Apostlid ja kirikuisad.

Milleks on Puhastustuld vaja? Sellepärast et Taevasse saame vaid täiuslikult puhastena. On kujuteldamatu, et hinged võiksid ilmuda Jumala palge ette – ühendusse Jumalaga, ühendusse, mis ületab kogu meie mõistmise piirid, siseneda Jumalikkusesse endasse, saada osa Jumala valgusest –, olles seisundis, mis on risti vastupidine Jumala auhiilgusele, puhtusele, pühadusele. See on mõeldamatu. Seepärast peavad need, kes on surnud armuseisundis, kuid ei ole täielikult puhastatud ehk vabastatud andeksantava patu eest määratud karistusest, ja need, kes on surnud andeksantava patuga hingel, läbima puhastuse, mis teeb nad vääriliseks Jumala palge ette astuma. See on täiesti loomulik, sest me ei tohi unustada, et isegi kui patt on andeks antud, jätab see meie hinge kahjustuse. Hingel ei ole küll enam moraalset süüd, kuna patt on patukahetsuse sakramendi läbi andeks antud, kuid sellegipoolest on hing haavatud, saanud defekti, mis on vaja parandada. Tema seisundit võib võrrelda kahetseva inimesega, kes on oma naabrilt varastanud. Varas ei pea mitte ainult end süüdi tunnistama ja pattu kahetsema, vaid ka naabrile tekitatud kahju korvama. See võrdlus käib kõigi pattude kohta, mille me oleme sooritanud. Me oleme tekitanud kahju, ebaõiglust ja peame selle hüvitama, isegi kui patt ise on juba andestatud. Seetõttu jäävadki hinged Puhastustulle seni, kuni nad on täielikult ära kandnud karistuse pattude eest, mis neile andeks antud on.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

KÕIKIDE PÜHAKUTE SUURPÜHA

SOOVIME TEILE ÕNNISTATUD KÕIKIDE PÜHAKUTE PÜHA,teie kaitsepühaku,aga ka kõigi taeva pühakute kaitse all! Nagu tänase missa Introitus ütleb,rõõmustagem! Gaudeamus!

Ja tänane evangeelium, mis on õnnistuste evangeelium, räägib meile veel kord pühaduse programmist, mille on andnud meie Issand ise:

“Neil päevil: kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud, avas ta oma suu ja õpetas neid:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õigluse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.

Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valetades kõiksugust kurja räägitakse.

Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!“

Järg püha Matteuse evangeeliumist, Mt. 5:1-12

ADVENDI 2. PÜHAPÄEV

8 detsember: Neitsi Maarja Patusüüta saamise suurpüha

Raamat on müügil meie kirikus

6 EUR.

Tellida saab ka emaili teel: safidelitas@gmail.com

ADVENDI 1. PÜHAPÄEV

“Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (P.Luuka, 21:28)

Hingedekuu viimane päev – Vaimulik muusika võib aidata meil palvetada lahkunute hingede eest!

27.november-Imettegeva medaljoni Püha

Kas soovite endale Imettegevat Medaljoni ?

Militia Immaculatae tegi sellel teemal väga huvitava flaieri:

Kutsume teid seda lugema !

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas , viimane osa

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 3.osa

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 2.osa

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 1.osa

1. November