Raymund Nonnatus sündis 1200. a. (mõnedel andmetel 1204. a.) Kataloonias Portellos. Tema ema suri sünnituse ajal, Raymund tuli ilmale keisrilõike abil. Sellest tuleb ka pühaku nimi „Nonnatus“, mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest non natus – mitte sündinud.
Kuna Raymunduse perekond kuulus aadlisoosse, siis soovis tema isa näha teda Aragoonia kuninga teenistuses. Kuid Raymund eelistas sellele vaimulikku elu. Et noore mehe mõtteid vaimulikust elust eemale viia, pani isa ta kaubahoovi valitsejaks, kuid seegi ei aidanud. Lõpuks andis isa järele ja Raymund astus 1218. a. mertsedaaride ordusse. Ordurüü võttis ta vastu pühalt Petrus Nolascuselt .
1226. a. läks püha Raymund Hispaania mauride juurde, et osta vabaks vangilangenud kristlasi. Kolm aastat hiljem võttis ta samal eesmärgil ette rännaku Põhja-Aafrikasse tänase Alžeeria alale. Püha Raymunduse eeskujudeks tema tegevuses olid püha Petrus Nolascus ja püha Serapion. Inglismaalt pärinenud püha Serapion tapeti 1240. a. moslemite poolt Alžeerias, kus ta oli ostmas vange vabaks. P.Serapion pandi ristile ja ta tükeldati seal elusana. Teda peetakse mertsedaaride esimärtriks.
1231. a. reisis püha Raymundus edasi Tuneesiasse, kus ta asus aktiivselt vangide vabastamise nimel tegutsema. Ta andis end koguni ise orjaks, et saada vabaks kristlastest orjad, keda ähvardas kehaline ja vaimne kokkuvarisemine.
Kuid ka orjana jätkas Raymund misjonit. Sageli pidas ta jutlusi, mida tuli kuulama suur hulk inimesi. Isegi paljud moslemid pöördusid tänu nendele jutlustele katoliiklusesse. Kõige selle eest taheti Raymund hukata ja sellest teada saanud, asus tema ordu tegutsema tema vabaksostmise nimel. Lõpuks sultan halastas ta peale, kuid karistuseks peksti julmalt tema jalgu.
Kannatustele vaatamata jätkas pühak oma misjonitegevust ja vangide vabaksostmist. Ta võeti uusti kinni ning tema huuled torgati hõõguva rauaga läbi ja läbi nende põletatud aukude pandi tema huultele tabalukk, mis ainult söömiseks eemaldati, ning ta heideti vangikongi.
Pärast Raymundi kaheksakuulist vangistust suutis mertsedaaride ordu ta lõpuks vabaks osta. Raymund tahtis ka edaspidi jääda Põhja-Aafrikasse, et seal edasi tegutseda ja kristlastest vange vabaks osta, mistõttu pidi ordukindral lõpuks ise andma isikliku käsu tema tagasipöördumiseks ja 1239. a. saabuski pühak Barcelonasse. Teda nähti p.Petrus Nolascuse järeltulijana ordukindrali ametikohal. Paavst Gregorius IX nimetas aga püha Raymundi kardinaliks ja kutsus ta Rooma. Pühak asus seepeale reisile Rooma poole, kuid olles jõudnud vaid 7. miili kaugusele Barcelonast, tabas teda tugev palavikuhoog ja pühak katkestas oma reisi. Ta suri 31. augustil 1240. a. Kataloonias Cordonas.