Püha Hyacinthus sündis 1185.a. Konski krahvi Eustachi pojana Lanka lossis Sileesias. Tema pere pärines Ordovazide aadliperekonnast.
Hyacinthus õppis Krakovis, Prahas ja Bolognas teoloogiat ja õigusteadust ning sai mõlemas doktorikraadi. Peale seda nimetas Krakovi piiskop Vincent Kadlubko Hyacinthuse Krakovi toomkiriku kanoonikuks.
Sel ajal tegid paganlikud preislased röövretki Poolasse. Vahepeal oli saanud Krakovi piiskopiks Ivo Konski, kes plaanis saata Preisimaale dominikaanlased misjonit tegema. Selleks võttis ta kohe peale piiskopiks valimist ette reisi Rooma, reisil saatsid teda p.Hyacinthus ja õnnis Ceslaus, kes oli viimasele lähedane sugulane.
Roomas kohtusid nad püha Dominicusega ja kuna ordus ei olnud tol hetkel ühtegi poola keelt valdavat misjonäri, siis otsustas p.Hyacinthus ise ordusse astuda ja misjonile minna. Ta võeti p.Dominicuse poolt koos õndsa Ceslause ja püha Saksa Hermanniga ordusse vastu.
Pärast novitsiaadi lõppemist Roomas saatis p.Dominicus kolm jutlustajavenda põhja poole. Väikse seltskonna juhiks nimetas Dominicus p.Hyacinthuse. Teel põhja rajasid nad Salzburgi peapiiskopi abiga 1221.a. dominiiklaste kloostri Friesachis Kärntenis , mida jäi juhtima püha Hermann. Teised jätkasid oma teekonda ning läbi Praha ja Preslau jõudsid nad lõpuks Krakovisse, kus p.Hyacinthus rajas 1222.a. dominikaani kloostri.
Teada on pühaku range elukorraldus: ta elas vaid veest ja leivast, istus pikki tunde pihitoolis, veetis pikad päevad haigevoodite juures ja võttis päevast ainult mõned tunnid, et põrandal magada. Sellise alandliku eluga pälvis ta palju arme, talle ilmus Jumalaema, kes tõotas talle alati oma abi. Püha Hyacinthus tegi Maarjalt eestpalve palumise läbi palju imesid.
1223.a. rändas pühak Venemaale ja jäi pikemaks ajaks peatuma Kiievisse. Seal asutas ta järgmise dominikaani kloostri. Kiievist tagasipöördudes asutas ta 1226.a. kloostri Danzigis.
1228.a. toimus Pariisis erakorraline ordu üldkapiitel, millest ka p.Hyacinthus osa võttis. Seal saavutas ta Poola orduprovintsi tunnustamise, selle provintsi alla kuulusid ka Pommer alad Saksamaal, Preisimaa, Leedu, Rootsi, Norra ja Taani – nendel maadel asutati tema juhendamisel arvukalt kloostreid ja koole.
1229-1233 oli pühak Kiievis, kust ta organiseeris idamisjonit. Tema teenete hulka kuulub ka Galiitsia katoliiklaste, kes vahepeal olid end allutanud Konstaninoopoli patriarhile, lepitamine Roomaga.
1236-1238 tegutses püha Hyacinthus Preisimaal, kus olid juba nii mõnedki misjonärid märtrisurma läinud. Oma viimased eluaastad 1240-1257 veetis pühak Krakovi kloostris. Ta suri 1257.a. Maarja Taevassevõtmise suurpühal ja maeti Krakovi kloostri kirikusse. Ta kuulutati pühakuks 1594.a.
Pildil: Püha Hyacinthuse haud Krakovis dominiiklaste kloostri kirikus