Giovanni Bosco sündis talupoja peres 16. augustil 1815. aastal Piemonte maakonnas Torino lähedal Becchi külas. Noore poisina kaotas ta isa ja ema pidi üksi suure pere eest hoolt kandma.
Giovanni oli pere kitsastele oludele ja raskele igapäevasele talutööle vaatamata rõõmus laps. Juba varases eas tekkis tal soov omandada haridus, et saada preestriks. Vaatamata suurtele raskustele, ka mõnede vendade vastuseisule, Giovanni koolitee algas. Teda oli õnnistatud mitmete suurepäraste andidega, eriti aga suurepärase mäluga. Pere vaesuse tõttu pidi poiss ka ise kooliraha teenima. Selleks õppis ta ära näiteks kingsepa ja rätsepa oskused, et nii õppimiseks raha saada.
Üheksa-aastaselt nägi Giovanni Bosco unes metsikut poistekampa, keda ümbritsesid koerad, kassid ja teised loomad. Ta kuulis häält: „Vaata, see on sinu põld!” Varsti pärast preestripühitsust 5. juunil 1841 pühenduski pühak Torino noortele vaestele poistele, kes olid maalt linna tulnud ega leidnud tööd. Paljud noortest poistest, kes olid maalt linna tulnud, läksid kuritegelikule teele. Nii tegeleski Don Bosco pühapäeviti pärast Missat noorte vaeste Torino poistega, et tuua neid lähemale religioonile ja aidata nad jalule. 1846. aastal asutas Don Bosco hoolealuste jaoks pühale Franciscus Salesile pühendatud Oratooriumi, kus poisid saaksid ulualuse ja hariduse. Hoolimata pidevast rahahädast ja Torino kleerikute halvustavast suhtumisest ehitas Don Bosco oma ettevõtmise üles ja see sai poiste seas väga populaarseks.
Samal ajal, kui mitmed Torino preestrid püüdsid Don Boscot tema püüdlustes takistada, korjas ta endale vaenlasi ka Kiriku vastaste seast. Nii tehti 1848. a. Don Boscole atentaat, kuid ta pääses sellest eluga.
Pühaku emagi, Mamma Margherita, nagu poisid teda kutsusid, jättis vanemas eas koduküla, et tulla linna Oratooriumisse pojale appi. Paljudest Oratooriumis üles kasvanud poistest said Don Bosco abilised ja nii mõnestki tema hoolealustest said tuntud preestrid (üks neist, Giovanni Cagliero, nimetati hiljem ka kardinaliks) teadlased ja riigimehed. Ka püha Domenico Savio oli Don Bosco kasvandik.
Lisaks esimesele Oratooriumile asutas Don Bosco veel teisigi koole ja päevakodusid noortele. Kogu õhkkond nendes ettevõtmistes kandis Don Bosco tarkade kasvatus- ja õpetamismeetodite pitserit, mis andis poistele rõõmsa ja asjaliku hoiaku.
1861. aastal asutas Don Bosco salesiaanide kongregatsiooni, mis alates 1875. aastast hakkas saatma välja misjonäre, eriti Lõuna-Ameerikasse. Väga intensiivne oli ka Don Bosco kirjastustegevus, millele aitas kaasa ka oma trükikoda. Ta rõhutas eriliselt katoliikliku ajakirjanduse ja raamatute väljaandmise tähtsust. Salesiaanid on tänapäeval jesuiitide järel suuruselt teine kongregatsioon liikmete arvu poolest.
Püha Don Bosco suri 31. jaanuaril 1888. a. Torinos ja ta kuulutati pühakuks paavst Pius XI poolt 1934. Tema haud asub Maarja basiilikas Torino Valdocco linnaosas.