Mõeldes meie rahva ja riigi peale on raske ühest küljest varjata imetlust selle mineviku üle ja teisalt muret selle tuleviku pärast. On kahtlemata üleloomulik taeva kingitus, et Eesti kui tolmukübe maailmakaardil on iseseisev riik oma keele ja kultuuriga. Taolisi kingitusi ei tehta niisama, see saab kahtlemata olla vaid paljude meie esivanemate palvete ja kannatuste Kristus-Kuninga ristiohvriga ühendamise vili. Meie maad on sajandeid kutsutud Maarjamaaks ning meie rahvast ristirahvaks.
Kuid kuhu suundub meie rahvas täna ja millised on selle suundumuse paratamatud tagajärjed?
Kõige kurjakuulutavam on tõe järk-järguline asendamine valega. Löögi all on terve mõistus kõigis oma avaldustes, alates üldiste ühiskondlike hüvede ja toimetuleku hävitamisest ja lõpetades loomu- ja loodusseaduste ümberdefineerimisega.
Palugem siis nüüd oma riigi ja rahva ning selle valitsejate eest – palves on ainus lootus, mis meile ja järeltulijatele on jäänud!
Fra Celestin
Juba püha Paulus manitses kristlasi palvetama oma riigi ja juhtide eest, täpsustades, et see palve on vajalik ja Jumal ootab seda meilt:
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.
1Tm 2:1-4
Vanas Testamendis pöördus Jumal ise otse oma rahva poole, selgitades, mida ta meilt ootab ja mis sünnib, kui me Tema poole pöördume:
Ja kui siis Minu rahvas, kellele on pandud Minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad Minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis Ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.
2Aj 7:14
Vanas Testamendis palvetas ka Taaniel oma rahva eest, ja tema palve võiks olla meie kõigi palve oma rahva eest:
Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut ja linna, millele on pandud Sinu nimi, sest me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast!
Tn 9:18-19
Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest Su linnale ja Su rahvale on pandud Sinu nimi.
Psalmis 32 laulab Taavet rahva nimel ja õpetab meid usaldama Jumalat:
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!
Vulgata psalm 32:12, 20 ja 22
Meie hing ootab Issandat, meie abi ja meie kilp on Tema!
Sinu heldus, Issand, olgu meie peal, nõnda nagu me ootame Sind!
Jeesus andis meile Meie Isa palve, et meid õpetada ja panna küsima, mis peaks olema iga inimese ja seega ka iga rahva eesmärk:
Meie Isa, kes Sa oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi, Sinu kuningriik tulgu, Sinu tahtmine sündigu, nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Mt 6:9-10
“Sinu tahtmine sündigu” maa peal!
“Sinu tahtmine sündigu” Eestimaal!
Maarjamaa kuninganna on see, kes järgis kogu oma elu kestel kõiges Jumala tahet. Pöördugem siis tema poole, et ta suunaks meie juhte ja kogu Eesti rahvast Valguse poole ja aitaks meist igaühel oma elus täita Jumala tahet! Meie taevane Ema on võimas ja “kardetav nagu lahingukorda seatud vägi”! (Ül 6:4)
Kui küsime temalt abi, palub ta oma jumalikku Poega meie rahva ja riigi eest, just nagu Kaana pulmas!
