„Immaculata meie seas”, 2. osa
Nagu esimenegi, aitab peatüki teine pool meil mõtiskleda Jumalaema üle sellisena, nagu Ta lastele ilmus ja nagu Lucia Teda kirjeldas – selleks, et leida tee Tema juurde ja kasvada armastuses Tema vastu.
4. „Valguse ajastu“
Üks olulisemaid väljendeid, mis iseloomustab Jumalaema ilmumist, on „valgus, mis on eredam kui päike“. Lucia ütles sageli nii: „Me nägime üleni valgesse rõivastatud daami, kes oli säravam kui päike“. Valgus oli silmipimestavalt ere: „Ta tuli suure valguse sees. Ka seekord pimestas Ta mind. Ma pidin aeg-ajalt silmi hõõruma.“
Maarja ilmutas end Cova da Irias oma taevasse võetud ihu kogu kirkuses. Tema hiilgus oli võrreldav Jeesuse kirgastumisega Tabori mäel: „Tema pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus“ (Mt 17: 2). Ka Ilmutusraamatu alguses kirjeldatakse Jeesuse kirkust sarnaste sõnadega: „Tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes“ (Ilm 1: 16). Sama valgus kiirgas, kui Jeesus paiskas Sauluse maha Damaskuse teel: „Ma nägin päikesest säravamat valgust taevast paistvat minu ja mu teekaaslaste ümber“ (Ap 26: 13). Valgus oli nii ere, et Saulus jäi pimedaks.
Päike on vaid peegeldus sellest jumalikust valgusest, mida hoovab Jeesuse ja Maarja ülestõusnud ihudest. Maarja ilmus Fatimas nagu ülemlaulu Mõrsja – „ilus nagu täiskuu, selge nagu päike“ (Ül 6: 10) – ja nagu Ilmutusraamatu Naine – „naine, riietatud päikesesse“ (Ilm 12: 1). Cova da Iria ilmumisega kinnitab õnnis Neitsi meile, et Õigluse Päikese emana on ta oma taevassevõtmisest saadik olnud rõivastatud jumaliku valgusese rüüsse. Kuigi Ta on loodud olend ja inimene, on ta – piltlikult öeldes – sisenenud jumalikkuse sfääri.
5. Kirgas ihu
Ehkki kogu Tema olemus kiirgas valgust, oli ilmunu ometi vaieldamatult inimlik – seejuures aga erakordselt ilus. Tema ihu olnud kui „valguse pehme lainetus“. Tema poole palvetades peaksime esmalt püüdma Teda ette kujutada nii, nagu Fatima lapsed Teda nägid. „Tema puhaste ja peente joontega nägu särab otsekui päikesekiirtes. Tema silmad on mustad. Tema käed on rinnal kokku pandud. Paremas käes on Tal kaunis roosipärg valgete helmestega, mis sädelevad kui pärlid, selle otsas väike särav hõberist. Tema jalad toetuvad õrnalt väikesele pilvekesele, mis katab põõsa oksi. Kleit, valge nagu lumi, katab Teda jalgadeni. Tal on üll valge loor, nagu keep, ja selle servad on kaunistatud kuldse palmikuga. Loor varjab Ta juukseid ja õlgu ning, ulatudes peaaegu nii madalale nagu kleit, ümbritseb tervet Ta keha.“
Pärispatuta Saamise pühal laulab kogu Kirik: „Mu hing rõõmustab Issandas, sest Ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õiglusekuuega, otsekui oleks pruut ennast ehetega ehtinud“ (Introitus). Kas pole see just nii, nagu Maarja Fatimas ilmus? Ta ilmus rõivastatuna valguserüüsse, mis on märk Talle osaks saanud ainulaadsest privileegist. Rohkem kui keegi teine sai Ta osa pääsemise armust: Kristuse tulevaste teenete pärast hoiti Teda puutumatuna igasugusest patust. Säravvalges rüüs ja kuldsetest valguskiirtest ümbritsetuna kujutab Ta taasleitud ja suures hiilguses taastatud õiglust: „Ta on mind katnud õiglusekuuega“.
Edasiste ilmumiste jooksul näeb Lucia veel, et Jumalaema on ehitud kalliskividega. Eriti räägib ta ühest, mis olnud kui „valgusekera“, kuid ei kirjelda seda lähemalt. On ilmne, et Maarja soovib, et Teda nähtaks täpselt sellisena, nagu oli Ülemlaulu Mõrsja ja Ilmutusraamatu Naine. Fatima ilmutused väljendavad katoliku õpetust Maarja kohta ning vastanduvad selgelt teistele usunditele: Maarja on Pärispatuta Saamine (ülemlaulu Mõrsja), ihu ja hingega taevasse võetud Neitsi (temast lähtuv valgus), kõigi armude vahendaja, taeva ja maa Kuninganna, kes on purustanud mao pea (ilmutusraamatu Naine).
KOKKUVÕTTEKS
Fatima ei ole vaid sõnum, see on haarav tegelikkus – taeva Kuninganna reaalne kohalolu maa peal. Ta tahab tulla meie juurde ja lasta meil tulla enda juurde.
Mida rohkem Temale mõtleme ja Teda kujutleme sellisena, nagu Ta ilmus Fatimas – täis valgust ja hiilgust, aga ühtlasi alandlikkust ja õrnust –, seda paremini saab Ta meid kaitsta ja juhtida ning hoida eksituse ja patu ohtude eest.
Kui vaatame Teda Fatima laste pilgu läbi, haarab ja otsekui pimestab meid Tema valgus. Selles valguses elades suudame kerge vaevaga märgata ja vältida maailma petlikke valgusallikaid, mis meid oma ilmaliku säraga eksitada püüavad.
Katkend raamatust „Fatima – a spiritual light for our times“, (isa Karl Stehlin, FSSPX) I köide, 6. peatükk.
Tõlkis Loviisa Mänd
Järgmisel nädalal, Maarjale pühendatud kuu viimasel nädalal, avaldame veel ühe artikli Fatima teemal. See aitab meil paremini aru saada, mida meie taevane Ema meilt ootab ja kuidas Talle vastata.
Raamat on müügil meie kirikus.
Tellida saab ka emaili teel: safidelitas@gmail.com
Details
Format: 159 pages, Paperback
Published: January 1, 2017 by Kolbe Publications
ISBN 9789811126284 (ISBN10: 9811126283)
ASIN 9811126283
