Categories
Katoliku Kirik Kirikuaasta

Püha aasta 2025 – Mis on indulgents?

Nagu eelmisest artiklist teame, on Püha aasta eriline aasta. Teatud tingimustel, mida käsitleme edaspidi, on katoliiklastel sel ajal võimalik saada Kiriku varakambrist indulgentse.

Kuid mida täpsemalt tähendab indulgents? Miks annab Kirik indulgentse? Kui kõrgelt peaksime indulgentse väärtustama?

Neile küsimustele annab lihtsa ja selge vastuse paavst Pius X korraldusel avaldatud „Kristliku õpetuse katekismus“.

124. Mis on indulgents?

Indulgents kustutab ajaliku karistuse nende pattude eest, mis on meile juba andeks antud. See on kustutus, mille Kirik annab väljaspool pihisakramenti.

Pihisakramendis eemaldatakse patusüü ja sellega kaasnev igavene karistus surmapatu eest. Siiski jääb alles ajalik karistus, mida nõuab jumalik õiglus. See tuleb kanda kas maise elu jooksul või hiljem Puhastustules.

Pihisakramendil on neli osa: kahetsus, pattude üleslugemine, preestri andeksandmine ja patusüü hüvitamine. Preestri määratud hüvitus on vahend, mille abil saame oma patte heastada juba maa peal.

105. Mis on patusüü hüvitus?

Patusüü hüvitus, mida nimetatakse ka sakramentaalseks patukaristuseks, on patukahetseja tegu, millega ta hüvitab oma patte Jumala õigluse ees, täites pihiisa määratud ülesanded.

112. Kas pihiisa määratud patulunastusteost alati piisab, et vabaneda kogu karistusest, mille me oma pattudega oleme ära teeninud?

Pihiisa antud karistusest tavaliselt ei piisa vabastamaks meid karistusest, mille oleme oma pattudega ära teeninud; seega peame püüdma seda täiendada muude vabatahtlike patulunastustegudega (nt palvete, paastumise ja almustega).

Indulgents on vahend, mis võimaldab patukahetsejal tasuda oma võlg juba maise elu jooksul.

125. Kellelt on Kirik saanud õiguse jagada indulgentse?

Õiguse jagada indulgentse on Kirik saanud Jeesuselt Kristuselt.

126. Kuidas kustutab Kirik indulgentside abil ajaliku karistuse?

Kirik kasutab meie ajaliku karistuse kustutamiseks Jeesuse Kristuse, õndsa Neitsi Maarja ja kõigi pühakute lõputuid teeneid, mis moodustavad Kiriku varakambri.

127. Kellel on voli anda indulgentse?

Kogu Kirikus saab anda indulgentse ainult paavst, oma piiskopkonna piires ka piiskop, kui ta on saanud paavstilt vastava volituse.

128. Mitut liiki indulgentse on olemas?

Indulgentse on kahte liiki: täielik indulgents ja osaline indulgents.

129. Mis on täielik indulgents?

Täielik indulgents on indulgents, mis kustutab kogu ajaliku karistuse meie pattude eest. Kui inimene saab enne surma täieliku indulgentsi, läheb ta otse Taevasse, täielikult vabastatuna Puhastustule piinadest.

130. Mis on osaline indulgents?

Osaline indulgents kustutab vaid osa ajalikust karistusest, mille me oleme ära teeninud oma pattudega.

131. Miks annab Kirik indulgentse?

Kirik annab indulgentse, et aidata meil kanda kogu ajalik karistus juba maise elu jooksul, […] 

133. Kui kõrgelt peaksime indulgentse väärtustama?

Peaksime hindama indulgentse ülikõrgelt, sest nende läbi on meil võimalik hüvitada oma süü Jumala õigluse ees ning saada kergemini ja kiiremini Taevasse.

Järgmises artiklis räägime, kuidas saada praeguse juubeliaasta indulgents.

Tõlkis Loviisa Mänd

Categories
Katoliku Kirik Kirikuaasta

Püha aasta 2025 – Mis on Püha Aasta tähendus täpsemalt?

Püha 2025. aasta algas jõuluöömissal 24. detsembril 2024 Püha Peetruse basiilika pühade uste avamisega.

© Vatican News

Juubeliaastat nimetatakse pühaks aastaks, sest sel ajal rakendab Kirik erilisel viisil Jeesuse Kristuse teeneid, kes on kogu pühaduse ammendamatu läte.

Juubeliaasta tähistamine Kiriku vaimus annab meile erakorralise indulgentsi. Selle läbi kustutab Kirik kõik ajalikud karistused, mille oleme ära teeninud oma pattudega, mis on meile pihisakramendis andeks antud.

Sõna juubel pärineb heebreakeelsest sõnast jobel, mis tähendab rõõmu. Iisraellased kasutasid seda sõna, väljendamaks rõõmu oma imelise pääsemise üle pikast vangipõlvest vaarao hirmuvalitsuse all.

Pääsemine oli juutidele tõepoolest määratu rõõmu allikaks – nad vabanesid orjusest ja said tagasi kogu oma maise vara. Eelkõige oli juutide pääsemine aga kujundlik ettekuulutus armust, mida Jumal Kristuse, meie lunastaja teenete läbi kristlastele annab. Kuna uues seaduses täitub kõik vanas seaduses ennustatu, on Kirik, meie hea ema, arvanud heaks jätkata juutide juubeliaasta püha traditsiooni.

Nii nagu Vanas Testamendis tähistasid juubeliaastad heebrealaste orjapõlve lõppu ja pääsemist tõotatud maale, märgivad Jeesuse Kristuse Kiriku juubeliaastad inimkonna vabanemist patuorjusest lihakssaamise ja lunastuse läbi ning nende jõudmist taevasesse linna. Sellel halastuse ja andestuse ajal on kristlastel võimalus tagasi võita kõik vaimsed hüved, mille nad on oma pattude tõttu kaotanud.  

Juubeliaasta on püha aasta, sest siis rakendab Kirik erilisel moel Jeesuse Kristuse teeneid, kes on kogu pühaduse ammendamatu allikas.

See on armu ja halastuse aasta, kuna kõikidest aegadest kõige enam näitab Jumal just sel perioodil oma heldust ja armulikkust.

Juubeliaastat kutsutakse ka rahuaastaks, sest tõelised meeleparandajad leiavad sel ajal täieliku lepituse Jumalaga.

Juubeliaastad on tõepoolest päästepäevad, sest juubeliaasta ajal varustatakse meid vahenditega, mis on rikkalikumad ja tõhusamad kui ükski teine täielik indulgents, mida Kirik meile annab.

Allikas: Le Saint Anne/La Porte Latine – FSSPX.Actualités

Tõlkis Loviisa Mänd

Järgmisena ilmuvad artikklid:

  • 1. Mis on indulgents?
  • 2. Mida teha, et juubeliaasta indulgents saada?

Categories
Kirikuaasta

12. jaanuar, PÜHA PEREKONNA PÜHA, eeskuju, mis peab inspireerima kõiki kristlikke perekondi

Püha perekond (Modesto Faustini). Loreto Püha Maja basiilika.

Selle püha pühitsemise kinnitas kõigepealt Kanada jaoks paavst Leo XIII 1893. Aasta 1921 Benedictus XV laiendas selle püha tervele Kirikule ja käskis seda pühitseda esimesel pühapäeval peale Issanda Ilmumist (6 jan.).

Meie ees on Jeesus, Maarja ja Joosep oma tagasihoidlikus kodus Naatsaretis – see on suurim pühadus äärmises vaesuses. Aastast aastasse tahab Kirik meile meenutada seda imelist eeskuju, mis peab inspireerima kõiki kristlikke perekondi, kuna see näitab kõikidele inimpõlvedele perekonnas juurduvaid vooruseid.

Evangeelium kirjeldab meile kaheteistkümneaastast Jeesust, kes on täielikult haaratud oma Püha Isa asjadest, kuid samas on ka täielikult kuulekas Maarjale ja Joosepile.

Apostli kiri räägib meile sellest, milline peab olema tõelise kristlase elu.

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, 3:12-17

“Vennad! Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku vagadusega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja kannatlikkusega, üksteist toetades ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu teil armastus – see on täiuslikkuse side! Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse Kristuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades!”

See tekst on meile juhiseks, kirjeldades seda, mida meid on kutsutud igapäevaselt järgima:

  • südamlik vagadus
  • lahkus
  • alandlikkus
  • tasadus
  • kannatlikkus
  • üksteiste toetamine
  • üksteisele andestamine
  • andeks andmine, nii nagu Issand meile on andeks andnud
  • armastus – see on täiuslikkuse side!
  • Kristuse rahu valitsegu meie südameis
  • tänulikkus
  • panna Kristuse sõna oma südamesse rikkalikult elama
  • teha kõik, sõnaga või teoga, Issanda Jeesuse Kristuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades
Categories
Kirikuaasta

6. jaanuar KOLMEKUNINGAPÄEV

Jumal, kes sa ilmutasid tänasel päeval oma Ainusündinu paganarahvastele tähe juhtimisel, anna meile armuliselt, et sa juhataksid meid, kes me sind juba usus tunneme, sinu taevaliku kuju vaatlemiseni. (Kirikupalve)

Järg püha Matteuse evangeeliumist,2:1-12

“Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma ja küsisid: «Kus on see vastsündinud juutide kuningas? Me nägime Idas tema tähte ja oleme tulnud teda kummardama.» Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima. Need ütlesid talle :«Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi: Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes valitseb mu rahvast Iisraeli.» Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud, ja saatis nad Petlemma, öeldes: «Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.» Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid Idas näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites (siin tehakse põlvitus), avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurde tagasi, läksid nad teist teed mööda tagasi oma maale.”

Categories
Kirikuaasta Palved

RAHU HEA TAHTEGA INIMESTELE!

Mõtisklus ja väga ilus palve jõuludeks

Jumala ligiolekma lähen Jeesuslapse jalge ette mõtisklema inglite laulu üle: “Rahu olgu maa peal hea tahtega inimestele.” (Lk 2:14)

MÕTISKLUS

1. Petlemmas kuulutasid inglid au Jumalale ja rahu inimestele; need kaks on omavahel vastavuses. Keegi ei ülista Jumalat nii palju kui see õlgede peal lebav Lapsuke. Üksnes Tema, Igavene Sõna, saab tuua Jumalale täiuslikku, lõpmatut kiitust, mis on Tema vääriline. Ning keegi ei anna inimestele rohkem rahu kui Jeesus, meie Päästja. Tuues hüvitust patu eest, lepitab Ta inimese Loojaga ja sõlmib nende vahel uue lepingu: Loojast saab Isa ning inimesest Tema poeg.

Midagi sarnast toimub ka meie igapäevaelus. Need, kes kuuletuvad Jumala seadusele, saavad tunda rahu;  jumalikku seadust järgides toovad nad au ka Jumalale. Jumala au on täiuslikus vastavuses inimeste rahuga. Ent meie räägime rahust, mis tuleb ainult Jeesuselt, Tema armust – rahust, mida me mujalt asjatult otsiksime.

“Rahu on korrast lähtuv tasakaal.” Korra loob Jumala seadus ja tahe. Neile, kes seda korda täielikult austavad, saab osaks sisemise rahu küllus; need, kes sellest kasvõi pisutki kõrvale kalduvad, kaotavad ka rahu sedavõrd, kui nad kõrvale kalduvad. Rahu on hinge kosutus ja puhkus keset eluheitlusi ja -muresid, kuid see pole ainus põhjus, miks me peaksime püüdma rahu saavutada ja säilitada. Peaksime rahu soovima eelkõige seetõttu, et see annab au Jumalale.

2. Inglid tõotasid rahu „hea tahtega inimestele”. Meie tahe on hea, kui  see on ausameelne, kuulekas ja otsusekindel. See on ausameelne, kui see on siiralt ja täielikult suunatud hüve poole; kuulekas, kui see on alati valmis järgima igat Jumala tahte märki; otsusekindel, kui see on viivituseta valmis järgima Jumala tahet, isegi kui tekivad raskused ja takistused ning on vaja tuua ohvreid. Issand kutsub meid pidevalt üles suuremeelsusele ja enesesalgamisele igasugustes eluolukordades, isegi kõige tühisemates. Peame andma end kõhkluseta Jumalale, olles kindlad, et kui Jumal meilt midagi nõuab, annab Ta meile ka jõu Tema tahtmist täita. Nii käitusid ka karjased: niipea kui nad kuulsid ingli sõnumit, jätsid nad kõik – oma karjad ja jõudeeaja – ning kiirustasid Petlemma, kus nad leidsid “[…] lapsukese, kes lamas sõimes“ (Lk 2:16). Nemad olid esimesed, kes leidsid Jeesuse ja said tunda Tema rahu.

Jeesuse püha Teresa ütleb: “Püha rahu seisneb sellises ühenduses Jumala tahtega, et hinge ja Jumala tahte vahel ei teki lahknevust, vaid need on üks – mitte üksnes sõnades või soovides, vaid ka tegudes. Kui hing leiab, et ta saab midagi tehes paremini oma Peigmeest teenida, siis ei kuula ta ühtki oma mõistuse vastuväidet ega ühtki hirmu … vaid laseb usul tegutseda ja ei mõtle oma kasule ega rahule“. Niisugune ongi täiuslik hea tahe.

Maarja ja Joosep on selles ületamatuks eeskujuks. Hoolimata müsteeriumi varjatusest ja oma suurtest ohvritest jäid nad jäägitu andumusega kindlaks Jumala plaanile ning neile sai osaks ülim rõõm võtta oma kätele taevane Kuningas. Suurimale heale tahtele vastab suurim ühendus Jumalaga ning sügavaim rahu ja rõõm.

KÕNELUS

Ma tänan Sind, Jeesus, lõpmatu au eest, mida Sa tood oma jumalikule Isale, heastades oma vaeste loodute suutmatust ja ebapiisavust! Sina oled Pühima Kolmainsuse täiuslik auhiilgus, nende hiilguse sära: kiitus ja tänu Sulle, Issand! Sa oleksid võinud ülistada oma Isa, ilma et et hooliksid meist, kes me oleme Teda solvanud. Milleks vajas Jumal meie õnne ja heaolu? Aga Sina, Sa kõige halastavam, tahtsid ülistada oma Isa nimelt meie päästmisega ja meile rahu andmisega. Oh, kui väga igatsen ma seda rahu, mida Sina tulid maailma tooma!

Ainult Sina saad seda mulle anda, ainult Sina saad täielikult vaigistada mu vaest südant, mis on nii sageli lõhki kistud Sinu jumaliku armastuse nõudmiste ja minu ägedate kirgede või maailma ahvatluste vahel. 

Issand, anna mulle oma rahu, et see rajaks minus Sinu kuningriigi ja teeks minust Sinu Püha Nime kiitja. Ent kuigi ma loodan saada kõike Sinu armust ja halastusest, on Sinu tahtmine, et ma ei lakkaks usinalt pingutamast, et seda suurt andi pälvida. 

Sa annad mulle rahu, kui mul on hea tahe: siiras tahe, mis hoiab kindlalt hüvelise poole, ilma kahepalgelisuseta, ilma teeskluse, kõrvalsihtide või järeleandmisteta. Issand, anna mulle see ausameelne tahe, mis ei eksleks kunagi eemale headusest ja tõest; isegi siis, kui tõde salvab valusasti ja paljastab kõik mu nõrkused, anna mulle julgust seda armastada, see tervenisti vastu võtta ja selle järgi tegutseda. Issand, ma soovin, et mu tahe alluks ka väikseimale Sinult saadud märgile justnagu kerge purjepaat, mis kuulekalt järgneb vähimalegi tuuleõhule. Kuid oh häda, mu tahe on ikka veel nii visa, nii kangekaelne ja raskesti painutatav, nii jäik oma hoiakutes! Tee see järeleandlikuks, armsaim Jeesus, kes Sa tulid taevast alla täitma oma Isa tahet. 

Tugevda ka minu tahet, et suudaksin alati saada võitu vastumeelsusest, ebalemisest ja kõhklemisest, eriti siis, kui pean ületama raskusi ja tooma ohvreid.  Issand, ma igatsen ausameelset ja otsusekindlat tahet, et liikuda noolekiirusel otsejoones Sinu poole; tahet, mis kuuletub tuulele nagu järeleandlik laine, et ma järgiksin igat Sinu tahte märguannet. Siis ei ole minu tahte ja Sinu tahte vahel mingit lahknemist; on täiuslik ühtsus, täiuslik rahu. Oo Jeesus, millise kõrge ideaali oled Sa andnud inimesele, kelle Sa oled lunastanud! Inimene elas patus ja oli seetõttu Jumalast sama kaugel kui patt lõpmatust täiuslikkusest. Oma hinnaliste teenetega Sa mitte ainult ei tõstnud teda üles sügavikust, kus ta lamas, vaid kutsusid ta koguni ühendusse Jumalaga. Sinu vahenduse kaudu saab Isandast ja Kohtunikust hea tahtega hingele Isa, Sõber ja Peigmees!

Oo Jeesus, kui palju oled Sa andnud meile, kui palju oled Sa andnud minule! Igavene kiitus olgu Sulle! 

Isa Maarja Magdaleena Gabriel OCD . Katkend raamatust JUMALA LÄHEDUSMõtisklused siseelust igaks liturgilise aasta päevaks

Tõlkis Siivi Mänd

Categories
Gregooriuse laul Kirikuaasta Palved

23. detsember O Emmanuel – Oo Immaanuel

O Emmanuel, Rex et legifer noster, exspectatio gentium, et Salvator earum : veni ad salvandum nos, Domine, Deus noster.Oo Immaanuel, meie kuningas ja käsuandja, rahvaste igatsus ja nende Päästja: tule ja päästa meid, Oo Issand, meie Jumal.
O Emmanuel – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten.
Gregorian Chants (Advent) 2005

See antifoon keskendub Immaanueli nimele, mis tähendab „Jumal on meiega“. Nimi on pärit Jesaja ettekuulutusest (Js 7: 14) ja kordub hiljem ka Matteuse evangeeliumis (Mt 1: 23).

„Immaanuel“ tähistab Jumala viibimist oma rahva seas. Nimi võtab kokku kogu lihakssaamise müsteeriumi, selle, kuidas Jumal tuli inimesena meie sekka elama. Antifooni sõnad meenutavad meile, et Jeesus ei ole tabamatu jumalus kaugustes, vaid Jumal, aga ühtlasi ka inimene nagu meie.

Kristuse saabumine lihakssaamise kaudu annab tunnistust Jumala armastusest ja soovist meiega ühenduses olla. See kinnitab, et Jumal ei taanda end meie raskustest, rõõmudest ja muredest, vaid võtab meie elust aktiivselt osa.

„Oo Immaanuel“ õhutab meid mõtisklema Jumala kohalolu üle meie igapäevaelus. See tuletab meile meelde, et me ei ole kunagi üksi, sest Jumal on alati lähedal. Kindlusetuse hetkedel, hirmus või üksinduses leiame lohutust teadmises, et Jumal on meiega.

Seda antifooni palvetades avagem oma süda ja tunnetagem Jumala kohalolekut. Olgem kindlad, et Jumal on kogu aeg kohal meid juhtimas, trööstimas ja hoidmas. Rõõmustagem Immaanueli üle, Jumala üle, kes on alati ustavalt meiega.

Tõlkis Loviisa Mänd

Categories
Kirikuaasta

ADVENDI 4. PÜHAPÄEV

Vaata, nüüd aeg saabunud prohvetlike ettekuulutuste täitumiseks: Tibeeriuse valitsemisaja viieteistkümnendal aastal, kui Pontius Pilaatus valitses Juudamaa üle ja Heroodes Galileamaa üle, ülempreestrite Annase ja Kaifase valitsemise ajal. See daatum on antud väga kindlalt. Päästmisajaloo suured sündmused on toimunud selgelt määratletud ajal inimkonna ajaloos ja nende sündmuste tähtsus mõjutab terve ajaloo kulgu. Jordani jõe ääres tsiteerib püha Ristija Johannes prohvet Jesaja sõnu: „Valmistage Issandale tee … siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet.” Pühima Neitsi Maarja roll nendes sündmustes muutis ajaloo käiku ja kujundas täielikult ümber meie elud.

Introitus Is. 45:8

Kirikupalve

Lugemine Püha apostel Pauluseesimesest kirjast korintlastele, 4:1-5

Graduaal Ps. 144:18 et 21

Alleluia

Evangeelium Püha Luuka evangeeliumist, 3:1-6

Ofertoorium Lk. 1:28 et 42

Kommuniooni antifoon Js. 7:14

Kommunioonijärgne palve

Categories
Gregooriuse laul Kirikuaasta Palved

22. detsember O Rex Gentium – Oo rahvaste Kuningas

O Rex gentium, et desideratus earum, lapisque angularis, qui facis utraque unum : veni, et salva hominem, quem de limo formasti.Oo rahvaste Kuningas ja igatsus, nurgakivi, kes liidab kõik üheks: tule ja päästa inimkond, kelle Sa põrmust lõid.
O Rex gentium – CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten.
Gregorian Chants (Advent) 2005

See antifoon suunab meid mõtisklema Kristuse üle meie Kuningana. Kui maapealsed kuningriigid tulevad ja lähevad, siis Kristuse kuningriik on igavene. Antifooni sõnad tuletavad meile meelde, et Kristus ei ole lihtsalt üks paljudest valitsejatest, vaid kõigi ülemkuningas.

Selle tiitli üle mõtiskledes peaksime hoolikalt kaaluma, kelle teenistusse me end anname. Allutame end sageli maistele kuningriikidele, kuid meie tõelise pühendumuse peaks pälvima Kristuse kuningriik. See tähendab, et peame seadma esikohale Tema tahte ja elama oma elu Tema õpetuse järgi.

Kristuse kuningriigis õitseb õiglus, halastus ja armastus, maapealsed kuningriigid on aga täis võimuvõitlust ja räpaseid afääre. Kristuse kuningriigi alustaladeks on isetus ja ligimesearmastus, mitte teiste rõhumine ega isiklik kasu.

Antifooni sõnad tuletavad meile meelde, et oleme Jumala kuningriigi alamad, ja kutsuvad meid elama sellele vastavalt, levitades Tema armastust ja õiglust. See suunab meid üle vaatama oma väärtused ja kooskõlastama need Kristuse kuningriigi omadega.

Palvetagem siis seda antifooni uuendatud pühendumusega Kristusele, meie Kuningale. Allugem Tema valitsusele ja elagem Tema kuningriigi seaduste järgi. Tunnistagem Jeesust oma Kuningana ja oodakem Tema tahtmise sündimist maa peal.

Tõlkis Loviisa Mänd

Categories
Gregooriuse laul Kirikuaasta Palved

21. detsember O Oriens – Oo Päikesetõus

O Oriens, splendor lucis æternæ, et sol iustitiæ : veni, et illumina sedentes in tenebris et umbra mortis.Oo Päikesetõus, igavese valguse paistus, Sa õigluse päike:
tule ja valgusta neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus.
O Oriens– CantArte Regensburg. Conductor: Hubert Velten.
Gregorian Chants (Advent) 2005

See antifoon kutsub meid mõtisklema Kristuse kui valgusekiire üle pimeduses. Kujund on pärit Malaki raamatust, milles prohvet võrdleb Messia tulekut tervendava ja taastava päikesetõusuga.

Selle antifooni üle mõtiskledes mõelgem lootuse ja kosutuse peale, mida Kristus meile toob. Nagu koit tähistab uue päeva hakku, toob Jeesus meie ellu värske alguse ja sihi. Ta on kui kiir, mis heidab armastuse ja armu valgust meie patust ja meeleheitest pimendatud südameisse.

Sageli rõhuva ja pimedana näivas maailmas tuletab see antifoon meile meelde, et me ei kaotaks kunagi lootust. Kristus suudab ükskõik kui raskes olukorras valgustada ka kõige mustemat pimedust. Ta toob meie südameisse soojuse ja juhib meid tagasi õigele teele.

Palvetagem seda antifooni uuenenud lootuse ja ootusega. Avagem oma süda Kristuse valgusele, laskem Tal hajutada pimedus ja viia meid uude päeva, mis on täis Tema armastust ja halastust. Tervitagem Kristust kui säravat koitu, lubagem Tal enda ja oma lähedaste elu valgustada.

Tõlkis Loviisa Mänd