Neitsi Maarja sõnad Lourdes‘is
167 aastat tagasi, 11. veebruaril 1858 ilmus Neitsi Maarja Massabielle’i-nimelises grotis 14-aastasele tütarlapsele Bernadette’ile, kui too oli koos oma noorema õe ja nende ühise sõbraga hagu korjamas.
Kirjelduse järgi kandis Neitsi Maarja voogavat valget rüüd ja sinist särpi ümber piha.
Sellest kohtumisest kuni 16. juulil 1858 toimunud viimase kohtumiseni ilmus Neitsi Maarja Bernadette’ile 18 korda.
Nende rohkete ilmumiste ajal andis Jumalaema p. Bernadette’ile mitu sõnumit:
18. veebruaril 1858:
Maarja ütles: “Seda, mis mul öelda on, ei ole vaja kirja panna; tee mulle ainult seda heameelt, et tuled siia viisteist päeva järjest.” Bernadette lubas nii teha ja Jumalaema vastas: “Ka luban ma sind õnnelikuks teha, kuid mitte siin maailmas, vaid tulevases.”
21. veebruaril 1858:
Bernadette pani tähele, et Jumalaema muutus kurvaks, ja küsis: “Mis on lahti? Mida ma saaksin teha?” Jumalaema vastas: “Palveta patuste eest.”
27. veebruaril 1858:
“Patukahetsust! Patukahetsust! Patukahetsust! Palu Jumalat patuste eest. Mine, suudle maapinda patuste pöördumise eest. Mine ja ütle preestritele, et siia ehitataks kabel.”
25. märtsil 1858:
“Mina olen Pärispatuta Saamine.”
Kulus neli aastat, kuni 18. jaanuaril 1862 said Lourdes’i Jumalaema ilmumised Vatikanilt ametliku tunnustuse.
Seitseteist aastat hiljem, 16. aprillil 1879 suri p. Bernadette kõigest 35-aastasena tuberkuloosi. Kuni oma lahkumiseni oli ta suurema osa oma hilisemast elust veetnud Nevers’i Halastuse õdede juures alandlikus
teenimises.
“Neitsi Maarja kasutas mind kui harja tolmu pühkimiseks. Kui töö on tehtud, pannakse hari ukse taha tagasi,” ütles p. Bernadette mõni aasta pärast oma nägemusi.
Paavst püha Pius XI kanoniseeris p. Bernadette’i 8. detsembril 1933, Pärispatuta Saamise pühal.
Lourdes’i Jumalaema, palu meie eest!
Nädala pärast, 18. veebruaril, on püha Bernadette’i püha. Sel puhul avaldatakse artikkel.
Tõlkis Siivi Mänd