“Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.“
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 9–14
Vennad! Me ei ole lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kindlaina igas vooruses tema kirkuse tugevust mööda; et te kõiges püsivalt ja pika meelega ning rõõmuga tänaksite Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.
Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 24: 15–35
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud – kes loeb, mõelgu sellele! – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi. Kui siis keegi teile ütleb: «Ennäe, Kristus on siin!» või «Ennäe, seal!», ärge uskuge, sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid. Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud. Kui teile siis öeldakse: «Ennäe, ta on kõrbes!», ärge siis minge välja; «Ennäe, ta on kambrites!», ärge siis uskuge! Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad. Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni. Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»