Ristija Johannes ristis tõenäoliselt alates 27. aasta lõpust Jordani jões inimesi patust ärapöördumise märgiks. Aina enam kogus ta ka kuulsust jutlustajana, mis tõi jõe kaldale kokku suured rahvahulgad. Seetõttu hakkas Herodes Antipas kartma, et selline rahvahulkade kogunemine võib ohustada tema võimu, juhul kui Johannes peaks kihutama inimesi ülestõusule tema vastu.
Kui Ristija Johannes ütles valitsejale, kes oli põlanud ära oma esimese naise, et ta ei tohi Herodiase, oma poolvenna Herodes Philippuse naisega poolvenna eluajal abielluda, lasi Herodes Antipas tema jaoks tülika mehe kinni võtta. Valitseja oleks hea meelega Ristija Johannese surma saatnud, kuid ta pelgas rahva reaktsiooni, lisaks sellele oli ka temas endas siiski teatud huvi Ristija Johannese jutluste vastu, pidades teda ka õiglaseks ja pühaks meheks.
Ristija Johannes jäeti seepeale vanglasse. Varsti saabus valitseja sünnipäev, kus Salome, Herodiase tütar tema eest tantsis. Olles täis vaimustust noore naise tantsust tõotas Herodes täita ükskõik millise tema soovi. Salome tahtis Ristija Johannese pead, ja nii lasigi Herodes pühakul pea maha raiuda. Joseph Flaviuse järgi leidis see aset aastal 29. Ristija Johannese surnukeha anti Kristusele, kes ta Samaarias maha mattis.
Herodes aga ei leidnud Ristija Johannese tapmise järel rahu. Ta kartis, et Johannes tegutseb edasi Kristuses, kelle imetegudest ta aina enam kuulis. Herodes Antipas oli hea sõber Pontius Pilatusega, kes Kristuse ennem Tema ristilöömist Herodese juurde saatis.
Ristija Johannese pea asub Roomas San Silvestro Capite kirikus
Pildil: „Ristija Johannese pea maharaiumine”, Caravaggio