Püha Cajetanus sündis oktoobris 1480 Veneetsia aadliperre, kes elas Veneetsia külje all Vicenzas.
P. Cajetanus õppis õigusteadust Padovas, kus ta promoveeriti 1505. aastal õigusteaduste doktoriks. Pärast vastuvõtmist vaimulikku seisusesse läks ta Rooma, et seal Kirikule kasulik olla. 1506. aastal nimetas paavst Julius II p. Cajetanuse salasekretäriks ja paavstlikuks pronotariks.
Pärast Julius II surma astus p. Cajetanus nendest ametitest tagasi ja hakkas valmistuma preestripühitsuseks, mille ta võttis vastu 1516. aastal. Usklikud, kes nägid teda Missat pühitsemas, on ütelnud, et ta oli seerav altari ees ja apostel kantslis.
P. Cajetanus astus 1517. a. Roomas asutatud Jumaliku Armastuse oratooriumi liikmeks. Selles vennaskonnas oli nii vaimulikke kui ka ilmikuid, kes hoolitsesid ühelt poolt vaeste ja haigete eest, teiselt poolt aga püüdsid süvendada katoliku usku rahva hulgas. Selle oratooriumi liikmete hulka kuulus ka hilisem paavst Paulus IV (1555-1559).
1518. a. pöördus p. Cajetanus tagasi sünnikohta Vicenzasse oma ema Maria Porta juurde, kes oli haigestunud. Pärast ema surma 1519. a. jäi p. Cajetanus oma kodulinna ja astus püha Hieronymuse oratooriumisse, mille asutas püha Bernardus Feltrest 15. sajandil. Selle oratooriumi tegutsemispõhimõtted olid sarnased eelmise oratooriumi omadega.
Pühaku pihiisa saatis ta Veneetsiasse, kus ta asus tööle äsjaehitatud haiglas, ja mõne aja pärast tagasi Rooma, kus pühak asutas koos mitme teise nimeka vaimulikuga uue kongregatsiooni, mille liikmeid hakati hiljem kutsuma teatiinideks (Ordo clericorum regularium theatinorum) või kajetaanlasteks.
Kongregatsiooni liikmed elasid ranges vaesuses, hoolitsesid pühendunult hingehoiu ja preestrite harimise eest.
1527. aastal pagendasid keiser Karl V (1519 – 1556, alates 1516 Hispaania kuningas) väed ordu Roomast minema. Selle teo põhjus oli paavst Clemens VII osalemine keisri- vastases liidus, mille peamine juht oli Prantsuse kuningas François I. Keiser pidi sel ajal seisma vastu Euroopat vallutada püüdvatele türklastele, kes 1529. a. Viini piirasid. Samal ajal hakkas olukorda veelgi raskemaks tegema reformatsiooni algus Saksamaal.
12 Roomast välja kihutatud teatiinid põgenesid Veneetsiasse, kus nad said peavarju püha Tolentino Nicolause kloostris. P. Cajetanus valiti nüüd ordu ülemaks.
Püha Cajetanus jäi Veneetsiasse 1530. aastani, mil tal tuli paavsti palvel minna Veronasse, et seal taastada rahu kohaliku piiskopi ja rahva vahel. Kõigi ootuste vastaselt rahu tagasitoomine pühakul ka õnnestus.
1533. aastal läks p. Cajetanus orduvendadega Napolisse, et seal uus klooster asutada. 1540. aasta reisis pühak tagasi põhja poole, viibides taas Veneetsias, Veronas ja Vicenzas. 1543. a. pöördus ta Napoli kloostrisse tagasi, kus ta 7. augustil 1547. a. suri.
Oma eluajal pühendas pühak sageli kuus kuni seitse tundi päevast vaimulikele harjutustele, samuti on tuntud paljud imed, mis tema kaudu toimusid. Oma viimasel eluhetkel koges ta müstilisel viisil ristilöömist.
Cajetanuse kuulutas õndsaks 8. oktoobril 1629. a. paavst Urbanus VIII ja Clemens X kuulutas ta pühakuks 12. aprillil 1671. a. Tema reliikviad asuvad San Paolo kirikus Napolis.