Ühe aadliku matustel nägi Silvester avatud hauda asetatud surnukeha ja mõtles endamisi: „Ma olen, kes see oli. See, mis ta on täna, olen ka mina kunagi.“
Varsti pärast matuseid luges ta Kristuse sõnu: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!“
Silvesterist sai munk. Püüdlusest suurema täiuslikkuse poole tõmbus ta üksindusse. Ta palvetas, paastus ja mõtiskles. Toiduks sõi ta loodusande. Et vältida inimeste tähelepanu, vahetas ta mitmel korral oma asukohta. Lõpuks jõudis ta Kesk-Itaalias asuvasse Montesse Fabriano lähedal, kuhu ta ehitas püha Benedictuse auks kiriku ning asutas silvestriinide ordu vastavalt reeglitele ja orduriietusele, mida püha Benedictus talle ühes ilmutuses näitas. Oma eluajal asutas ta 11 abtkonda ja sellele lisaks veel 2 nunnakloostrit.
Püha Silvester, kes oli ka andunud Neitsi Maarja austaja, suri 1267. aastal 90-aastaselt.
Pildil: Klooster Monte Fanos, mille rajas p. Silvester esimesena ja kus asub ka tema haud