Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?
Kas Puhastustules kannatajad saaksid midagi teha, et oma puhastusaega lühendada? Ei, Puhastustules ei ole saa hing enese heaks enam midagi teha. Miks? Sellepärast, et kuna see hing ei ole enam maa peal, ei ole ta enam nagu meie, kes me saame omale Jumala ees teeneid koguda. Maa peal olijate ees on valik hea ja kurja vahel ning, valides hea, teenivad nad välja tasu. Puhastustules viibivad hinged ei ole enam valiku ees.
Nad on juba kindlalt armuseisundis, pühitseva armu seisundis. Nad teavad kindlalt, et kuuluvad valitute hulka, ja see teadmine on neile otsatu rõõmu allikas. Nad teavad, et nad on määratud minema Taevasse.
Ometi kannatavad nad samal ajal kirjeldamatult, sest nad mõistavad meist palju paremini, mis on Jumal ja mida Ta on lubanud neile, kes surevad armuseisundis – Taevas ootavat igavest au. Nad kannatavad kohutavalt mõtte pärast, et nad ei ole veel väärilised Jumala juurde minema ja Temaga igavesti koos elama.
Mõeldes Jumala headusele ja halastusele, mille otsesed tunnistajad nad on, piinab neid hirmus kahetsus oma pattude pärast. Nad mõistavad väga hästi Jumala armulikkust ja teavad, et nad kannatavad seetõttu, et nad on patustanud ja seega end Jumalast lahutanud. Nad teavad, et kannavad oma pattude eest õiglast karistust, mis on vajalik selleks, et nad saaksid lõpuks puhastena Jumala auhiilgusesse ilmuda.
„Kirikul on teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks.“
Järelikult ei saa Puhastustules viibivad hinged ise teha midagi selleks, et oma kannatusi lühendada.
(jätkub …)
Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits
Tõlkis Loviisa Mänd