Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?
Nad loodavad meie abile. Jah, nad tõesti loodavad meie peale. Meie võimuses on Puhastustules kannatajatele teeneid lunastada. See ühendus, mis meil, Võitleva Kiriku liikmetel, on Puhastustules olevate hingedega, ja tõsiasi, et me saame neile arme välja teenida, tuleneb Kiriku Müstilise Ihu ühtsusest. Kannatav Kirik ja Võitlev Kirik on meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu ühenduses.
Kuna meie võimuses on Puhastustules olijatele teeneid osutada, võime me oma igapäevastes palvetes ja eriti püha Missaohvri ajal paluda Jeesuselt, et nad pääseksid kiiremini kannatustest; tegelikult me isegi peame seda tegema. See on meie kohustus, sest need kannatavad hinged tõepoolest loodavad Puhastustulest väljapääsemisel meie abile. Me saame neid aidata, pidades neid meeles palvetes, eriti püha Missa ajal.
Me saame neid aidata meeleparandustegudega, mida meil tuleb nagunii teha ka iseenda pattude lunastamiseks ja Puhastustules veedetava aja lühendamiseks või selleks, et me – kui Jumal tahab – ei peaks üldse Puhastustulle minema, vaid pääseksime otse Taevasse Tema juurde. Me peame niisiis tooma ohvreid Puhastustules viibivate hingede eest, kuid samuti selleks, et saada ise osa pühakute ja kõikide kunagi maa peal elanute teenete varakambrist, mille Kirik meile avab. Kirikul on ju teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks. Et me aga võiksime neid teeneid enda ja Puhastustules olijate hüvanguks kasutada, peame palvetama ja ohvreid tooma. Nii saamegi neid aidata. See on meile arvestatav motivatsioon pühakssaamise teel, sest kui me saaksime täielikult aru sellest, kui hullusti Puhastustules kannatada tuleb, teeksime kõik, mis vähegi meie võimuses, et seal olijaid aidata ja sinna ise mitte sattuda.
(…)Seepärast tulebki meil mõtiskleda Puhastustule tõelisuse üle – me tahame ju kord saada ühendatud oma õdede-vendade, vanemate, sõprade ja ka nende arvutute hingedega, kellel ei ole kedagi, kes nende eest palvetaks. Seega peame Puhastustules olevate hingede eest sageli palvetama. Selles peaksid meid innustama surnute mälestamiseks peetava liturgia tekstid, kuid õnnetuseks ja Kiriku suureks hingevaluks on Vatikani teise kirikukogu reformid jätnud oma jälje ka neisse palvetesse.
(jätkub …)
Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits
Tõlkis Loviisa Mänd