| O Oriens, splendor lucis æternæ, et sol iustitiæ : veni, et illumina sedentes in tenebris et umbra mortis. | Oo Päikesetõus, igavese valguse paistus, Sa õigluse päike: tule ja valgusta neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus. |
Gregorian Chants (Advent) 2005
See antifoon kutsub meid mõtisklema Kristuse kui valgusekiire üle pimeduses. Kujund on pärit Malaki raamatust, milles prohvet võrdleb Messia tulekut tervendava ja taastava päikesetõusuga.
Selle antifooni üle mõtiskledes mõelgem lootuse ja kosutuse peale, mida Kristus meile toob. Nagu koit tähistab uue päeva hakku, toob Jeesus meie ellu värske alguse ja sihi. Ta on kui kiir, mis heidab armastuse ja armu valgust meie patust ja meeleheitest pimendatud südameisse.
Sageli rõhuva ja pimedana näivas maailmas tuletab see antifoon meile meelde, et me ei kaotaks kunagi lootust. Kristus suudab ükskõik kui raskes olukorras valgustada ka kõige mustemat pimedust. Ta toob meie südameisse soojuse ja juhib meid tagasi õigele teele.
Palvetagem seda antifooni uuenenud lootuse ja ootusega. Avagem oma süda Kristuse valgusele, laskem Tal hajutada pimedus ja viia meid uude päeva, mis on täis Tema armastust ja halastust. Tervitagem Kristust kui säravat koitu, lubagem Tal enda ja oma lähedaste elu valgustada.
Tõlkis Loviisa Mänd