Suur nädal on liturgilise aasta tipp. Järgnevalt püüame avada selle nädala tähendust ja ajalugu. Loodetavasti juhivad need selgitused meid sügavamale lunastuse suurde saladusse, mida Kirikul on rõõm sel aastal taaskord meenutada.
Ülevaade Suurest Nädalast
1. Mis on Suur Nädal?
Suur Nädal, mida nimetatakse ka Vaikseks või Pühaks Nädalaks, on igal aastal korduv ajavahemik, mil Kiriku liturgias mälestatakse Jeesuse Kristuse kannatamist, surma ja ülestõusmist.
Nädal algab Kristuse saabumisega Jeruusalemma Palmipuudepühal, jätkub armulaua ja preestriameti sisseseadmisega Suurel Neljapäeval, seejärel Tema ristilöömisega Suurel Reedel, ning jõuab lõpule Vaikse Laupäeva ööl vastu Ülestõusmispüha, kui toimub paasaöö vigiil Kristuse ülestõusmise mälestuseks.
2. Kuidas pühitsevad katoliiklased Suurt Nädalat?
Suurel Nädalal on neli olulist tseremooniat.
a) Palmipuudepüha tähistab Jeesuse saabumist Jeruusalemma. Sel päeval korraldatakse protsessioon varem õnnistatud oliivi- ja palmiokstega. Missa ajal asendatakse evangeelium ühe Kristuse kannatusloo osaga.
b) Suurel Neljapäeval meenutab Kirik Juuda reetmist ja Püha Õhtusöömaaega, kus Jeesus seadis sisse armulaua ja preestriameti.
Hommikul kohtuvad piiskopid katedraalis oma piiskopkonna preestritega, et pühitseda kolm püha õli: haigete õli haigete võidmise sakramendiks, katehhumeenide õli ristimise sakramendi tarbeks ning püha kriisam, mis on oliiviõli ja palsami segu, ristimiseks, kinnitamiseks ja piiskoppide pühitsemiseks.
Jalgade pesemine toimub õhtul, Püha Õhtusöömaaja Missa ajal ja sellele järgneb adoratsioon altari ees, mis kestab keskööni.
c) Suur Reede on katoliiklaste jaoks aasta kõige kurvem päev. See tuletab meelde Kristuse piinu ja kannatusi Tema vahistamise, kohtu ja surma ajal.
Sel päeval Missat ei pühitseta, sest Jeesus on surnud. Pärastlõunal toimub ristitee ning liturgia ajal lauldakse kannatuslugu Johannese evangeeliumi järgi ja austatakse pidulikult Kristuse püha Risti, meie lunastamise vahendit.
d) Vaikse Laupäeva õhtu saabudes peetakse aasta kõige olulisem jumalateenistus, Ülestõusmispüha vigiil, millega tähistatakse Kristuse ülestõusmist. Selle käigus õnnistatakse uut tuld, paasaküünalt, paasavett ja ka ristimisvett, mida kasutatakse aastaringselt ristimiseks. Usklikud uuendavad oma ristimistõotusi usutunnistuse palvetamisega.
3. Kuidas sel ajavahemikul kirikuid kaunistatakse?
Kannatuspühapäevast alates on leina märgiks kirikutes kaetud kõik krutsifiksid ja pühakujud. Kirik on leinas. Suurel Reedel kasutatakse liturgiliste värvidena musta ja violetti. Suurel Reedel ja Vaiksel Laupäeval ei pühitseta Missat ja pühaveenõudes ei hoita pühitsetud vett.
4. Millal hakkasid katoliiklased Suurt Nädalat tähistama?
Suur Nädalat on tähistatud Kiriku algaegadest peale. Allikad kinnitavad, et vähemalt alates 4. sajandist meenutasid kristlased Egiptuses, Palestiinas ja Väike-Aasias (praeguse Türgi territooriumil) Issanda kannatamist. Kindlasti tehti seda ammu enne seda, kui Euroopa 5. sajandil selle tava omaks võttis.
5. Millal Suur Nädal algab ja lõpeb?
Suur Nädal algab Palmipuudepühal ja lõpeb Vaikse Laupäeva ööl vastu Ülestõusmispüha. Ülestõusmispüha kuupäev muutub igal aastal, kuid on fikseeritud pühapäevale pärast esimest kevadist täiskuud.
Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha vigiil
6. Mis toimub Vaiksel Laupäeval?
Vaikne Laupäev on vaikuse päev. Jumalateenistusi ei peeta, meenutatakse Jeesuse hauas viibimist. Kristlaste jaoks on Vaikne Laupäev vaikuse, ootamise ja mõtisklemise päev. Nad mediteerivad Jeesuse Kristuse kannatuste, Tema surma ja matmise üle. Kristuse ülestõusmise tähistamine algab laupäeva õhtul Ülestõusmispüha vigiili ajal. Vaiksel Laupäeval ei helistata kirikukellasid.
7. Mis on Ülestõusmispüha vigiil?
Ülestõusmisööl kogunetakse, et «valvata Issanda auks». Seda tehes pühitsevad katoliiklased Ülestõusmispüha, üleminekut pimedusest valgusesse, Kristuse võitu surma üle. Süüdatakse tuli ja paasaküünal, millest saavad süüdatud usklike küünlad.
Tähistamine koosneb neljast osast: uus tuli, Vana Testamendi lugemised, vee õnnistamine ja püha Missa.
- Uue tule õnnistamine;
- paasaküünla õnnistamine;
- pidulik protsessioon;
- 1. lugemine: (1. Moosese 1:1–31; 2:1–2);
- 2. lugemine: (2. Moosese 14:24–31; 12:1);
- laul (2. Moosese 15:1–2);
- 3. lugemine: (Jesaja 4:1–16);
- laul (Jesaja 5:1–2);
- 4. lugemine: (5. Moosese 31:22–30);
- laul (5. Moosese 32:1–4);
- kõigi pühakute litaania (1. osa);
- ristimisvee õnnistamine ja täiskasvanute ristimine;
- laul (Psalm 41:2–4);
- ristimistõotuste uuendamine;
- kõigi pühakute litaania jätk;
- Ülestõusmispüha Missa.
Allikas: fsspx.news