“Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast galaatlastele, Gl 3: 16–22
Vennad! Tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: Ja sinu sugudele, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: Ja sinu soole, kes on Kristus. Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse. Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega. Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi. Üksainus ei vaja vahendajat, Jumal on ju üks. Kas Seadus on siis Jumala tõotuse vastu? Ei mingil juhul! Sest vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest. Kuid Pühakiri on kõik oleva allutanud patule, et tõotus antaks neile, kes usuvad, usust Jeesusesse Kristusesse.
Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 17: 11–19
Sel ajal, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, läks ta Samaaria ja Galilea vahelt läbi. Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma. Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: “Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!” Ja neid nähes ütles Jeesus neile: “Minge näidake endid preestritele!” Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks. Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane. Jeesus kostis: “Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa? Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?” Ja ta ütles talle: “Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!”