“Valmistage Issandale tee, tehke õigeks tema teerajad!”
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele, 1Kr 4: 1–5
Vennad! Nõnda siis pidagu inimene meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks. Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut, sest ma ei tea enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab. Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.
Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 3: 1–6
Keiser Tibeeriuse valitsemise viieteistkümnendal aastal, kui Pontius Pilaatus oli Judea maavalitseja ja Heroodes Galilea nelivürst, tema vend Filippus aga Iturea ja Trahhoniitisemaa nelivürst ja Lüsaanias Abileene nelivürst, kui Hannas ja Kaifas olid ülempreestrid, tuli Jumala sõna Sakariase poja Johannese peale kõrbes. Ta käis läbi kogu Jordani ümberkaudse maa ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks, nagu on kirjutatud prohvet Jesaja sõnade raamatus: «Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke õigeks tema teerajad! Kõik kuristikud täidetagu ning kõik mäed ja kingud alandatagu, ja kõverikud saagu sirgeks, ja mis konarlik, tasaseks teeks, siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet!»