Autor: sten

Fatima lastele ilmudes palus Neitsi Maarja neil korduvalt palvetada Roosipärga, „et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu.“

Palvetage Roosipärga iga päev, et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu“. (13. mai)

„Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“ (13. juuli)

„Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“ (13. september)

„Jätkake igapäevast Roosipärja palvetamist. Sõda lõppeb varsti ja sõdurid pääsevad tagasi koju. (13. oktoober)

1917. aastal käisid tema palved muidugi siis möllava esimese maailmasõja kohta, aga see puudutab ka kõiki muid sõdu, kaasa arvatud seda, millesse igaüks meist kaasatud on. See käib meie sisemine sõja kohta, vaimse võitluse kohta, mida peame oma hingede pääsemise eest. Ainult Temaga saavutame me TÕELISE RAHU.

Maarja kuuendat ilmumist kommenteerides ütleb isa Stehlin oma raamatus „Fatima – A spiritual light for our times“ nii:

“Siin avaldab meie Emand Roosipärja teise suure toime: Roosipärg võib lõpetada sõja. Vaadelgem seda lähemalt.

Oleme aastas 1917, esimene maailmasõda on jõudnud oma kõige kohutavamasse järku. Euroopas on vaevalt mõni perekond, kes ei oleks pidanud oma poegi sõtta saatma, ja kõik valutavad selle pärast südant. Seetõttu on loomulik, et meie Emand räägib sageli sõjast ja lubab selle peatset lõppu.

Meie Emanda sõnum ei käi ainult 1917. aastal elanute poegade kohta, vaid laieneb nende kaudu kõigi ajastute kõikidele inimestele. (…)

Igaüks, kes tuleb Fatimasse, saab Neitsi Maarjalt tõotuse, et sõda lõppeb ja sõdurid naasevad koju. Kuidas aga seda mõista? Küsigem endalt, mida tähendab sõda ja eriti selle lõppemine igaühe jaoks meist.

Esiteks tähendab see, et võitleva Kiriku liikmetena on meie elu üks kristlik sõjakäik. Rahvastevahelised sõjad on vaid hea ja kurja, armu ja patu, meie Emanda ja saatana vahelise võitluse väline märk.

Sõjas läheb tarvis relvi, aga mitte ainult – et relvi tulemuslikult käsitseda, vajab sõdur korralikku väljaõpet. Tõhusaim relv, mille meie Emand meile andnud on, on Roosipärg. Neitsi Maarja tõotab pühalikult, et kui käsitseme seda relva nii, nagu tema, meie vägede ülemjuhataja, on ette näinud, saab sõda läbi. Siis naasevadki sõdurid koju, oma igavesse koju.

Teiseks – lahingus on alati kaotaja ja võitja; alati alistumine ja võit. Tõelise võidu saavutame Neitsi Maarja ja läbi tema nende kaudu, kes ustavalt Roosipärja saladuste üle mõtisklevad. Seda kinnitab Kirik, kes on nimetanud päeva, mil algselt tähistati Neitsi Maarja võite, püha Roosipärja Kuninganna pühaks.

Kolmandaks – sõja lõpp ja võit toovad RAHU. Temata ei ole võitu ega rahu. (…) Meie Emand tuli meile näitama, et tema on ainuke rahuallikas ja et ta soovib, et me saavutaksime rahu Roosipärja kaudu.

Seega on Roosipärg meie elu suur rahutooja.

Relvarahu on vaid tõelise rahu väline tingimus – rahu, mida püha Augustinus ja püha Aquino Thomas nimetavad korrast tulenevaks rahuks (tranquillitas ordinis).

Teame, et meie süda on lahinguväli ja kurat „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“. Hingerahu saavutada on raske, mistõttu oleme sageli rahutud, ärevil ja segaduses. Väikseimgi juhtumus võib rikkuda rahu meie südames.

Kui kallihinnaline on seetõttu meie Emanda lubadus, et Roosipärg toob meie südameisse korra ja tasakaalu. Ülim ja ehtsaim rahu on Jumala sõprus ehk elu pühitseva armu seisundis. Seegi tuleb meile ja säilib ainult tänu Roosipärjale. Enamgi veel, meie Emanda tõotus laieneb kõikidele olukordadele ja ka institutsioonidele, mis eluspüsimiseks rahu vajavad: perekondadele, koolidele, kogudustele, kloostritele, linnadele jne.”

Katkendid raamatust “Fatima – A spiritual light for our times”. Autor : Isa Karl Stehlin.

Tõlkis Loviisa Mänd

Sissejuhatus

Roosipärja palvetamine: tüütu tegevus, mida vältida, või õnnis hetk, mida igatseda?

Kuna Neitsi Maarja ise palub meil iga päev Roosipärga palvetada, võib ainuüksi sellise küsimuse kerkimine tunduda imelik. Ometi tekib see ikka ja jälle, sest hoolimata kogu heast tahtest – olgu me lapsed, noored või täiskasvanud – näib Roosipärja palvetamine meile tihti väsitav ja tüütu.

On tõesti nii, et paljud, isegi need, kes Maarjat siiralt armastavad ja austavad, eiravad tema palvet ja jätavad Roosipärja palvetamise hooletusse.

On ka nii, et paljud, kes Maarja palvele vastu tulles küll loevad Roosipärga, teevad seda vaid kohustusest. Nad arvestavad, et see võtab vaid 15–20 minutit, ja pärast seda võivad nad rahuliku südamega öelda, et on täitnud Kõigekõrgema tahtmise.

Ometigi – see tüütus ja pingutus, mis näib Roosipärja palvetamisega kaasnevat, ei tundu kokku käivat Neitsi Maarjaga, kes on parim kõigist emadest. Kas ta tõesti nõuab, et me iga päev niimoodi igavleksime? Või on asi hoopis selles, et meie ise ei mõista veel korralikult, mis on Roosipärg?

Kuidas muuta tüütu tegevus õndsaks hetkeks?

Erinevus on selles, kas me loeme Roosipärga või palvetame Roosipärga.

Kui me loeme Roosipärga ehk lausume ilma peatumata ühe palve teise järel, siis jah, Roosipärg on tõesti monotoonne ja igav. Kui me nii teeme, siis ongi Roosipärg vaid:

• 1 Usutunnistus
• 6 korda „Meie Isa“
• 6 korda „Au olgu“
• 6 korda „Oo mu Jeesus“
• 53 korda „Ole tervitatud Maarja“!

Ei saa olla nii, et meie Taevane Ema tahab, et me Roosipärga palvetades igavleksime. Kohe kindlasti ei palu ta meil iga päev sõnu tuulde loopida!

1. Suuline palve

Püha Pius X katekismuse järgi on suuline palve “palve, mida väljendatakse sõnadega – ning  muidugi jäägitu tähelepanu ja pühendumusega.”

Roosipärja puhul on suuline palve need palved, mis kokku moodustavad Roosipärja: Usutunnistus, „Meie Isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“ ja „Oo mu Jeesus“.

Enamiku neist palvetest oleme saanud otse Taevast:

• „Meie Isa“ õpetas meile Jeesus ise,
• „Ole tervitatud Maarja“ koosneb suures osas peaingel Gabrieli sõnadest,
• „Oo mu Jeesuse“ saime Fatima Jumalaemalt.

Need palved on seega väga täpsed ja täis usutõdesid.

Kuna me teame neid peast ja kordame sageli, kipume unustama nende tähenduse. Ometi on need palved äärmiselt sisukad ja tihedad. Ärgem unustagem, et nende kaudu pöördume me otse Püha Kolmainsuse, Issanda ja õndsa Neitsi Maarja poole, öeldes neile – olgu kiites või anudes – väga olulisi asju.

See ei tähenda, et peaksime neid palveid palvetades iga sõna juures peatuma, küll aga tuleks igale sõnale tähelepanu pöörata. Iga kord, kui palvetame „Meie isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“ või „Oo mu Jeesus“, kuuldakse meid Taevas! Ja need, kelle poole me pöördume, tõesti kuulavad meie kiitust ja palveid.

2. Mõtisklus

Lisaks suulisele palvele on Roosipärg mõtisklus Jeesuse ja Maarja elu tähtsamate sündmuste üle. Sellepärast ongi Roosipärg jaotatud saladusteks ja koosneb kolmest osast: rõõmurikkad saladused, valurikkad saladused, aurikkad saladused.

Enne iga saladust ütleme, mille üle me nende kümne „Ole tervitatud Maarja“ jooksul mõtiskleme.

Roosipärja 15 saladuse ajal oleme kutsutud mõtisklema inimkonna ajaloo tähtsaimate ehk selle päästmisega seotud sündmuste üle: Ingli kuulutamise päeval, mil Maarja ütles „jah“, tõi Jumala Poeg, inimeseks saanud Sõna, maailmale lunastuse.

Niisiis annab Roosipärg meile lisaks suulisele palvele ka võimaluse mõtiskleda. Palvest saab mõtisklev palve siis, kui pingutame, et tuua silme ette pildikesi Jeesuse ja Maarja elust (sellele saame kaasa aidata päris piltide vaatamisega). Stseenid, tegelased, nende sõnad, nende teod ja voorused annavad meile rikkalikku ainest reflekteerimiseks ja mõtiskluseks.

Kui meil on kindel tahe Roosipärja saladuste üle mõtiskleda ja sellele vastav hoiak, juhib Neitsi Maarja ise meid mööda „Ole tervitatud Maarjaid“ samm-sammult aina sügavamale rõõmu-, valu ja aurikastesse saladustesse.  Niimoodi jõuamegi “Maarja kaudu Jeesuseni” ja meie hing saab maitsta tõelist vaimset toitu.

3. Palumine

Roosipärja saladuste üle mõtisklemine ülendab hinge, kuid hoiab meid samas realistlikuna: et igapäevaelu kõrvalt Maarja kaudu Jeesuse juurde jõuda, on meil vaja Jumala armu. Et seda saada, tuleb paluda.

Roosipärja saladuste viljad (neid on samuti 15) annavad meile kolmanda palvevormi: palumise.

Saladuste viljad on hindamatu vahend avastamaks, ihkamaks ja mis peaasi – palumaks Jeesuselt ja Maarjalt nende voorusi, mis on meie vaimseks kasvuks ja pääsemiseks hädavajalikud:

Rõõmurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Ingli kuulutamine Neitsi Maarjale	Alandlikkus
2. Eliisabeti külastamine	Ligimesearmastus
3. Jeesuse sünd	Vaesus Vaimus
4. Jeesuse esitlemine templis	Kuulekus ja puhtus
5. Jeesuse leidmine templist	Kõikjalt Kristuse otsimine
Valurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Jeesuse surmahirm Ketsemani aias	Kahetsus pattude pärast
2. Jeesuse piitsutamine	Lihasuretamine
3. Jeesuse kroonimine okaskrooniga	Uhkusest lahtisaamine
4. Jeesuse ristikandmine	Püsivus kannatuses
5. Jeesuse ristilöömine ja surm Ristil	Enese andmine teiste pääsemiseks
Aurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Jeesuse surnuist ülestõusmine	Usk
2. Jeesuse Taevasseminek	Lootus ja igatsus Taeva järele
3. Püha Vaimu laskumine	Armastus ja apostellik agarus
4. Neitsi Maarja Taevassevõtmine	Arm heaks surmaks
5. Neitsi Maarja kroonimine Taevas	Pühendumine Neitsi Maarjale

Roosipärga palvetades palume paljusid asju. Selle palved sisaldavad juba iseenesest omakorda mitmeid eri palveid (kui nendest nimekiri koostada, tuleks see väga pikk ja sisukas); ka saladuste viljad on palved.

Kuna Jumal aga on headus ise, ei piira Ta seda, mida me võime paluda (arvestades, et meie palved on mõeldud hingede hüvanguks). Ärgem unustagem ka oma Taevast Ema, kes kostab meie eest oma jumaliku Poja ees.

Roosipärja kaudu on meil võimalik avada oma süda ja paluda mitte ainult enda, vaid ka teiste eest. Hea on palvetada Roosipärga või selle saladusi erinevate intentsioonidega – Kiriku eest, paavsti eest, puhastustules olijate eest, lähedase pöördumise või tervenemise eest, sõja lõppemise eest jne. Sellised helded ja apostellikud eestpalved liigutavad Neitsi Maarja südant.

Kokkuvõte

Ülesehituse poolest on Roosipärg justkui palvekool, kus on nii palju öelda, avastada, vaadelda, paluda, et tülpimusele ei tohiks seal ruumi jätkuda.

Eri palvevormid teevad Roosipärja mitmekesiseks ja seega sobilikuks ükskõik mis eas inimesele.

Roosipärja palvetades võib igaüks – vastavalt oma võimetele ja hingeseisundile – valida, millisele palvevormile ta keskendub. Ta võib mõelda sõnadele, mõtiskleda saladuste üle, paluda endale mõnd voorust või palvetada mõne kindla intensiooniga.

Kuna kipume kergesti hajevile minema, on kasulik palvevorme vaheldada, sest nii:

• püsib meie mõte alati palves, ühel või teisel moel,
• tõuseb meie palve lakkamatult Taeva poole,
• ja meie hing – olles heas koolis – toitub ning kasvab tugevuses ja julguses.

Meie Roosipärja Emand, palu meie eest!

Lourdes’is ei öelnud Neitsi Maarja pühale Bernadette’ile oma nime kuni viimase hetkeni – selle avaldas ta alles 25. märtsil 1858, kaheksateistkümnest ilmumisest kuueteistkümnendal. „Mina olen Pärispatuta Saamine.“

Ka Fatima lastele ei avaldanud ta oma isikut enne viimast ilmumist Cova da Irias.

Ta ei öelnud „mina olen Roosipärja Emand“. Ta ütles:

„Eu sou nossa Senhora do Rosário“

„Mina olen meie Roosipärja Emand“.

Oma raamatu „Fatima, meie aja vaimne valgus“ („Fatima, a spiritual light for our times“) esimeses köites selgitab isa Karl Stehlin põhjalikult, miks Neitsi Maarja endale sellise tiitli valis. Siin on katkendid tema selgitusest:

“Just nagu Lourdes’is, ehkki tema usaldusalused tundsid ta kohe ära, ei tahtnud ta alguses oma nime avaldada. Milleks see viivitus, see saladuslikkus, kui mitte tõmbamaks meie erilist tähelepanu nimele, mis kätkeb oma kandja müstilist olemust? (…)

Ta ütleb: „Mina olen meie Emand“

Võib-olla valis ta väljendi meie Emand nimelt, näitamaks, et ta tõepoolest ongi kõikide inimeste Emand.

Talle meeldib see tiitel nii väga, et ta õhutab meid seda enda kohta kasutama. „Ma olengi tõesti see, kelleks te mind kutsute, ma olen meie Emand. Te nimetate mind oma Emandaks, ja teil on õigus, see ma olen!“

Selle ebatavalise tiitliga tahab ta näidata, et ta tõepoolest on senhora, Kuninganna, kes on oma jumalikult Pojalt saanud kuningliku seisuse ja täidesaatva võimu.

See meelevald ja võim on meie oma. Maarja on meie Emand, osa meist endist – selles mõttes, et tema autoriteet ja võim on ainult meie teenistuses, meie ja meie igavese õnne hüvanguks.

„Mina olen meie Roosipärja Emand“

Tema kuninglikku tiitlit täpsustab sõna „Roosipärg“. See tähendab, et Roosipärjas esildub tema Kuninganna ja Emanda olemus.

Mis on Roosipärg? (…) Roosipärg on kett Taeva ja maa vahel, ankur, mis kinnitab hinge igavesse sadamasse. (…)

„Mina olen meie Roosipärja Emand“ tähendab: „Mina olengi lüli Taeva ja maa vahel, redel, mida mööda Jumal maa peale laskub ja mida mööda meie Tema juurde pääseme. Mina olen senhora, see, kellel on meelevald juhtida ja käskida kõiki roose – kõiki oma laste häid tegusid ja intentsioone, mida nad Jumalale ohverdavad. Ma võtan kõik oma laste kalliskivid, ühendan need oma vooruste ja lõputu armastusega ning valmistan neist väärilise, laitmatult puhta krooni. Sellega kroonin ma ülima austuse, ülistuse ja alandlikkuse aktina oma Poja pea.“

Tõlkis Loviisa Mänd

Esimene ja peamine põhjus on see, et Neitsi Maarja ise on meilt seda palunud.

Igal 1917. aasta ilmumisel Fatimas – kord kuus nende kuue kuu jooksul – rõhutas meie Taevane Ema Roosipärja olulisust. Olgugi et igal ilmutusel oli oma eriline sõnum, kordas Neitsi Maarja alati sama:

13. mail: „Palvetage Roosipärga iga päev, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal.“

13. juunil: „Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval, et te palvetaksite iga päev Roosipärga ja et te õpiksite lugema.“

13. juulil: „Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“

19. augustil: „Ma tahan, et te ka edaspidi käiksite iga kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval Cova da Irias ja et te jätkaksite Roosipärja palvetamist iga päev.“

13. septembril: „Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“

13. oktoober: „Mina olen meie Roosipärja Emand. Palvetage Roosipärga iga päev.“

Õde Lucia kommenteerib Neitsi Maarja alalist palvet nii:

„Ma usun, et peale Missaohvri on kõikidest palvetest just Roosipärja palvetamine (…) Jumalale meelepäraseim; ja ühtlasi ka kõige kasulikum meie hingedele. Vastasel juhul ei oleks meie Emand seda nii tungivalt palunud.“

Tõlkis Loviisa Mänd