Autor: sten

“Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.”

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 6:3–11

Vennad! Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa auhiilguse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud. Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga, teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam, sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale. Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.

Järg pühast evangeeliumist Markuse järgi, Mk 8:1–9 

Sel ajal, kui taas oli koos suur rahvahulk ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ja ütles neile: «Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ja kui ma lasen nad koju söömata, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.» Ja ta jüngrid vastasid talle: «Kuidas võib keegi siin kõrbes nende kõhud täis sööta?» Ja ta küsis neilt: «Mitu leiba teil on? Nemad ütlesid: «Seitse.» Ja Jeesus käskis rahvahulgal maha istuda ning võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad jagaksid need, ja nad viisid leiva rahvale. Ja neil olid mõned kalakesed, ja tema, õnnistades neid, käskis ka need viia rahvale. Ja nad sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit. Inimesi oli aga umbes neli tuhat. Ja Jeesus laskis neil minna.

«Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!»

Lugemine püha Peetruse kirjast, 1Pt 3:8–15

Armsad! Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud. Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest «kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda,  sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.» Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head? Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. «Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge», vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.

Lugemine pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 5:20–24

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki! Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: «Tola!», peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: «Sina jäle!», peab minema tulepõrgusse. Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!»

«Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!» 

Lugemine püha Pauluse kirjast roomlastele, Rm 8:18–23 

Vennad! Minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase auhiilguse kõrval, mis meis ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt –, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste auhiilguse vabadusse. Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid  meiegi, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust Jeesuses Kristuses, meie Issandas.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, 5:1–11
Sel ajal sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama, et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke. Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist. Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: «Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!» Siimon vastas talle: «Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.» Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas. Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: «Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!»  Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud. Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: «Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!»  Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.

Jeesuse Pühima Vere püha asetas 1. juulile püha Pius X 1962. aastal.

Jeesuse Veri on meie lunastuse hind! Meie Issanda Pühima Südame ja Tema Pühima Vere vahel on väga olemuslik side.

Tema Veri ei valgunud mitte ainult Tema läbitorgatud Südamest ja Tema haavadest, Tema Pühim Veri on ka igal Missal peale Muutmist meie ees altaril karikas.

JEESUSE PÜHIMA VERE LITAANIA

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, halasta – Kristus, halasta

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, kuule meid – Kristus, võta meid kuulda

Jumal-Isa taevas – halasta meie peale

Jumal-Poeg, maailma Lunastaja – halasta meie peale

Jumal Püha Vaim – halasta meie peale

Püha Kolmainus Jumal – halasta meie peale

Kristuse, igavese Isa Ainusündinud Poja Veri – päästa meid

Kristuse, lihakssaanud Jumala Sõna Veri – päästa meid

Kristuse, uue ja igavese Lepingu Veri – päästa meid

Kristuse Veri, surmaahastuses maha nirisenud – päästa meid

Kristuse Veri, piitsutamisel valatud – päästa meid

Kristuse Veri, okaskroonimisel välja voolanud – päästa meid

Kristuse Veri, Ristil ära valatud – päästa meid

Kristuse Veri, meie õndsuse lunahind – päästa meid

Kristuse Veri, milleta pole pattude andeksandmist – päästa meid

Kristuse Veri, jook pühimas Armulauasakramendis ja hingede puhastus – päästa meid

Kristuse Veri, halastuse hoovus – päästa meid

Kristuse Veri, kurjade vaimude võitja – päästa meid

Kristuse Veri, märtrite vaprus – päästa meid

Kristuse Veri, usutunnistajate tugevus – päästa meid

Kristuse Veri, neitsite eluallikas – päästa meid

Kristuse Veri, ohusolijate tugi – päästa meid

Kristuse Veri, kannatajate leevendus – päästa meid

Kristuse Veri, nutjate lohutus – päästa meid

Kristuse Veri, meeleparandajate lootus – päästa meid

Kristuse Veri, surijate kergendus – päästa meid

Kristuse Veri, südamete rahu ja sulnidus – päästa meid

Kristuse Veri, igavese elu tagatis – päästa meid

Kristuse Veri, hingede pääste puhastustule sügavusest – päästa meid

Kristuse Veri, kõige kirkuse ja au vääriline – päästa meid

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – hoia meid, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – võta meid kuulda, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – halasta meie peale

P. Oma Verega oled Sa meid lunastanud, Issand.

K. Ja oled meid Jumala kuningriigi osalisteks teinud.

Palugem. Kõigeväeline Igavene Jumal, kes Sa seadsid oma ainusündinud Poja maailma Lunastajaks ja tahtsid saada lepitatud Tema Vere läbi: palume Sind, lase meil oma õndsuse lunahinda austada ja olla selle väega kaitstud maise elu hädaohtude eest, nii et võiksime selle viljast Taevas igavesti rõõmu tunda, Kristuse, meie Issanda läbi.

K. Aamen.

Tõlkis René Allik

Lugemine Apostlite tegude raamatust, Ap 12:1–11 

Neil päevil hakkas kuningas Heroodes mõnele Kirikust kurja tegema. Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.  Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.  Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua. Nii peeti siis Peetrust vangis, aga Kirik palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat. Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: „Tõuse kiiresti!” Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha. Ingel aga ütles talle: „Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!” Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: „Pane oma kuub selga ja tule minu järele.” Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust. Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest. Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: „Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juudi rahvas ootab.”

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 16:13–19

Sel ajal, kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: „Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma Kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.” 

“Ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!” (püha Johannes)

Lugemine püha Johannese kirjast, 1Jh 3:13–18

Armsad! Ärge imestage, vennad, kui maailm teid vihkab. Me teame, et oleme viidud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma. Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks. Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!

Lugemine pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 14:16–24

Sel ajal rääkis Jeesus variseridele selle tähendamissõna: “Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid. Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!  Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla. Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid! Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi. Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis! Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!”

Jeesuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha

Issand, kinnita mu usku!

Corpus Christi’t tähistatakse traditsiooniliselt neljapäeval pärast Kolmainsuse püha, mis oli eelmisel pühapäeval.
Corpus Christi’t pühitsetakse neljapäeval sellepärast, et sellega mälestatakse Armulaua asutamist, mis toimus viimasel õhtusöömaajal, suurel neljapäeval.
Tähistada võib seda püha ka järgmisel pühapäeval.

“See ongi leib, mis on alla tulnud taevast.“

“Kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.“

Details

Püha Padre Pio

Kirikupalve

Jumal, kes sa meile pühimas Sakramendis oled jätnud oma kannatuse imelise mälestuse, me palume sind, lase meil Sinu Ihu ja Vere püha müsteeriumi nii austada, et me tunneksime enestes üha Sinu lunastuse vilju.

Lugemine püha Pauluse kirjast korintlastele, 1. Cor. 11:23-29

Vennad! Mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks! Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks! Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb. Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.  Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast! Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.

Järg pühast evangeeliumist Johannese järgi, 6:56-59

Neil päevil ütles Jeesus juutide hulkadele: Minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi. See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.  Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.