Rubriik: Kirikuaasta

Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?

Nad loodavad meie abile. Jah, nad tõesti loodavad meie peale. Meie võimuses on Puhastustules kannatajatele teeneid lunastada. See ühendus, mis meil, Võitleva Kiriku liikmetel, on Puhastustules olevate hingedega, ja tõsiasi, et me saame neile arme välja teenida, tuleneb Kiriku Müstilise Ihu ühtsusest. Kannatav Kirik ja Võitlev Kirik on meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu ühenduses.

Kuna meie võimuses on Puhastustules olijatele teeneid osutada, võime me oma igapäevastes palvetes ja eriti püha Missaohvri ajal paluda Jeesuselt, et nad pääseksid kiiremini kannatustest; tegelikult me isegi peame seda tegema. See on meie kohustus, sest need kannatavad hinged tõepoolest loodavad Puhastustulest väljapääsemisel meie abile. Me saame neid aidata, pidades neid meeles palvetes, eriti püha Missa ajal.

Me saame neid aidata meeleparandustegudega, mida meil tuleb nagunii teha ka iseenda pattude lunastamiseks ja Puhastustules veedetava aja lühendamiseks või selleks, et me – kui Jumal tahab – ei peaks üldse Puhastustulle minema, vaid pääseksime otse Taevasse Tema juurde. Me peame niisiis tooma ohvreid Puhastustules viibivate hingede eest, kuid samuti selleks, et saada ise osa pühakute ja kõikide kunagi maa peal elanute teenete varakambrist, mille Kirik meile avab. Kirikul on ju teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks. Et me aga võiksime neid teeneid enda ja Puhastustules olijate hüvanguks kasutada, peame palvetama ja ohvreid tooma. Nii saamegi neid aidata. See on meile arvestatav motivatsioon pühakssaamise teel, sest kui me saaksime täielikult aru sellest, kui hullusti Puhastustules kannatada tuleb, teeksime kõik, mis vähegi meie võimuses, et seal olijaid aidata ja sinna ise mitte sattuda.

(…)Seepärast tulebki meil mõtiskleda Puhastustule tõelisuse üle – me tahame ju kord saada ühendatud oma õdede-vendade, vanemate, sõprade ja ka nende arvutute hingedega, kellel ei ole kedagi, kes nende eest palvetaks. Seega peame Puhastustules olevate hingede eest sageli palvetama. Selles peaksid meid innustama surnute mälestamiseks peetava liturgia tekstid, kuid õnnetuseks ja Kiriku suureks hingevaluks on Vatikani teise kirikukogu reformid jätnud oma jälje ka neisse palvetesse.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?

Kas Puhastustules kannatajad saaksid midagi teha, et oma puhastusaega lühendada? Ei, Puhastustules ei ole saa hing enese heaks enam midagi teha. Miks? Sellepärast, et kuna see hing ei ole enam maa peal, ei ole ta enam nagu meie, kes me saame omale Jumala ees teeneid koguda. Maa peal olijate ees on valik hea ja kurja vahel ning, valides hea, teenivad nad välja tasu. Puhastustules viibivad hinged ei ole enam valiku ees.

Nad on juba kindlalt armuseisundis, pühitseva armu seisundis. Nad teavad kindlalt, et kuuluvad valitute hulka, ja see teadmine on neile otsatu rõõmu allikas. Nad teavad, et nad on määratud minema Taevasse.

Ometi kannatavad nad samal ajal kirjeldamatult, sest nad mõistavad meist palju paremini, mis on Jumal ja mida Ta on lubanud neile, kes surevad armuseisundis – Taevas ootavat igavest au. Nad kannatavad kohutavalt mõtte pärast, et nad ei ole veel väärilised Jumala juurde minema ja Temaga igavesti koos elama.

Mõeldes Jumala headusele ja halastusele, mille otsesed tunnistajad nad on, piinab neid hirmus kahetsus oma pattude pärast. Nad mõistavad väga hästi Jumala armulikkust ja teavad, et nad kannatavad seetõttu, et nad on patustanud ja seega end Jumalast lahutanud. Nad teavad, et kannavad oma pattude eest õiglast karistust, mis on vajalik selleks, et nad saaksid lõpuks puhastena Jumala auhiilgusesse ilmuda.

„Kirikul on teenete varakamber, mille ta saab anda hingede käsutusse, kes soovivad neid teeneid kasutada Puhastustules kannatavate hingede heaks.“

Järelikult ei saa Puhastustules viibivad hinged ise teha midagi selleks, et oma kannatusi lühendada.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

Novembrikuu jooksul avaldame mitmes osas piiskop Lefebvre’i jutluse, milles ta tutvustab Kiriku traditsioonilist õpetust Puhastustule kohta ja selle pühendumise sügavaid põhjusi.

Jutlus jaguneb järgmiselt:

1. Kas Puhastustuli on olemas? Milleks on Puhastustuld vaja?

2. Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?

3. Kuidas nad saaksid kiiremini Taevasse?

4. Kuidas suhtuda kremeerimisse? Viimased manitsused.

Sellel nädal avaldame esimese osa.

Kas Puhastustuli on olemas? Milleks on Puhastustuld vaja?

Esiteks – kas Puhastustuli on päriselt olemas? Kui võtaksime tõena kõike, mida nüüdisajal kirjutatakse, mida isegi Katoliku Kiriku enda liikmed kirjutavad, siis langeksime kiusatusse uskuda, et Puhastustuli on pelk keskaja muinasjutt. Ei, Puhastustuli on dogma, meie usu dogma. Kes iganes keeldub uskumast Puhastustulle, on hereetik. Puhastustule olemasolu kinnitati juba 13. sajandil, Lyoni teisel kirikukogul. Hiljem, 16. sajandil – vastuseks protestantide eitavale suhtumisele – kinnitas Tridenti kirikukogu uuesti vajadust säilitada usku ja suhtuda Puhastustule olemasollu täie tõsisusega. Seega võime olla kindlad, et Puhastustuli on usudogma – dogma, mida Pühakirjast enamgi kinnitab ja toetab Traditsioon. Ometi on ka Pühakirjas lõike, mis viitavad väga selgelt Puhastustule olemasolule. Näiteks on Puhastustules kannatavate hingede eest peetava Missa epistliks lõik Makkabite raamatust, milles Juudas Makkabi saadab Jeruusalemma kaksteist tuhat talenti ja palub preestritel tuua ohvriand lahingus langenud sõdurite eest, nii et neid vabastataks kannatusteks ja lubataks siseneda Taevasse. Pühakiri lisab: „On tänuväärne mõte palvetada surnute eest“. Puhastustulele vihjab ka püha Paulus, kui ta ütleb, et mõned hinged pääsevad Taevasse otsekohe, teised aga quasi per ignem, ’nagu läbi tule’ – st ka nemad saavad taevasse, kuid läbi tule – muidugimõista viitab püha Paulus sellega puhastuse vajalikkusele nende hingede jaoks, kes ei ole Taevasse sisenemiseks täielikult valmis. Kiriku usk Puhastustulle rajaneb niisiis ühelt poolt Pühakirja viidetele, teisalt Traditsioonile, mille on meile edasi andnud Apostlid ja kirikuisad.

Milleks on Puhastustuld vaja? Sellepärast et Taevasse saame vaid täiuslikult puhastena. On kujuteldamatu, et hinged võiksid ilmuda Jumala palge ette – ühendusse Jumalaga, ühendusse, mis ületab kogu meie mõistmise piirid, siseneda Jumalikkusesse endasse, saada osa Jumala valgusest –, olles seisundis, mis on risti vastupidine Jumala auhiilgusele, puhtusele, pühadusele. See on mõeldamatu. Seepärast peavad need, kes on surnud armuseisundis, kuid ei ole täielikult puhastatud ehk vabastatud andeksantava patu eest määratud karistusest, ja need, kes on surnud andeksantava patuga hingel, läbima puhastuse, mis teeb nad vääriliseks Jumala palge ette astuma. See on täiesti loomulik, sest me ei tohi unustada, et isegi kui patt on andeks antud, jätab see meie hinge kahjustuse. Hingel ei ole küll enam moraalset süüd, kuna patt on patukahetsuse sakramendi läbi andeks antud, kuid sellegipoolest on hing haavatud, saanud defekti, mis on vaja parandada. Tema seisundit võib võrrelda kahetseva inimesega, kes on oma naabrilt varastanud. Varas ei pea mitte ainult end süüdi tunnistama ja pattu kahetsema, vaid ka naabrile tekitatud kahju korvama. See võrdlus käib kõigi pattude kohta, mille me oleme sooritanud. Me oleme tekitanud kahju, ebaõiglust ja peame selle hüvitama, isegi kui patt ise on juba andestatud. Seetõttu jäävadki hinged Puhastustulle seni, kuni nad on täielikult ära kandnud karistuse pattude eest, mis neile andeks antud on.

(jätkub …)

Peapiiskop Lefebvre, 1. november 1978, Econe, Šveits

Tõlkis Loviisa Mänd

KÕIKIDE PÜHAKUTE SUURPÜHA

SOOVIME TEILE ÕNNISTATUD KÕIKIDE PÜHAKUTE PÜHA,teie kaitsepühaku,aga ka kõigi taeva pühakute kaitse all! Nagu tänase missa Introitus ütleb,rõõmustagem! Gaudeamus!

Ja tänane evangeelium, mis on õnnistuste evangeelium, räägib meile veel kord pühaduse programmist, mille on andnud meie Issand ise:

“Neil päevil: kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud, avas ta oma suu ja õpetas neid:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õigluse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.

Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valetades kõiksugust kurja räägitakse.

Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas!“

Järg püha Matteuse evangeeliumist, Mt. 5:1-12

Roosipärg, võimas vaimne relv – viimane osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) – viimane osa

Oma jutluse viimases osas räägib isa Demornex vastuväidetest Roosipärjale ja annab lõpetuseks kaks tsitaati, mis väärivad meeles pidamist ja mida on kasulik aeg-ajalt uuesti lugeda, sest sellest on kasu mediteerimisel ja seda meie suuremaks hüvanguks!

Vastuväited Roosipärjale

Mõned protesteerivad: “Roosipärjas tuleb kogu aeg samu palveid korrata: see on igav!” Mida neile vastata? Esmalt peame me ütlema, et kui ma palvetame, siis ei saa me nagunii vältida samade asjade kordamist, kuna meie vajadused on alati samad! Kuid samuti tungib Roosipärja palvete tähelepaneliku kordamise läbi nende tähendus üha sügavamale ja sügavamale meie hinge. Toome võrdluse: kujutage ette, et te valate tilgahaaval kuivale pinnasele vett… esimesed tilgad niisutavad ainult pinnase pealispinda, kuid kui te jätkate seda tegevust pika aja jooksul, siis vähehaaval tungib vesi üha sügavamale pinnasesse. Nii täidab ka Roosipärja palvete kordamine meie hinge üha sügavamalt meie usu müsteeriumitega ning paneb meid nendega kooskõlas elama.

Mõned inimesed ütlevad veel: “Roosipärja palvetamine on liiga pikk, mul ei ole aega, ma olen nii hõivatud…” Tegelikkuses ei ole Roosipärja palvetamise puhul küsimus aja olemasolus või selle puudumises, vaid selle palvetamise tahtes või selle tahte puudumises. Mõnikord me kohtame väga, väga hõivatud inimesi, kes siiski on leidnud aega, et palvetada need 15 dekaadi iga päev. Kui te arvate, et teil ei ole aega, et iga päev Roosipärga palvetada, siis peaksite ehk vaatama, kui palju aega veedate te iga päev internetis, telekat vaadates, süües, asjatult lobisedes, kaubanduskeskustes jõlkudes ja nii edasi… ma olen kindel, et lõpuks leiate te üsna palju vaba aega Roosipärja palvetamiseks.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks lubage mul lihtsalt tsiteerida õde Lúciat Fátimast: “Ma ütlen teile, et ei ole probleemi, ükskõik kui rasket, mida me ei saaks lahendada Püha Roosipärja palve abil.”

Ja tsiteerides ka paavst Pius XIndat: “Kui te ihaldate rahu oma südames, oma kodus ja oma riigis, siis kogunege igal õhtul, et Roosipärga palvetada. Ärge laske isegi ühte päeva mööda ilma seda palvetamata, ükskõik kui koormatud te ka ei oleks paljude murede ja töödega.”

Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen “

Tõlkis Martin Vaher

Neljas nädal.

Roosipärg, võimas vaimne relv – 3. osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) 3.osa

Ma ei ole relvameister, kuid mulle tundub, et relva võimsus ja tõhusus sõltub kolmest elemendist: materjalist, millest relv on valmistatud, relva struktuurist või disainist ning padrunite kvaliteedist.

Padrunid

Roosipärja struktuur on täiuslik, aga selleks, et relv oleks hea, ei piisa ainult sellest, et see on korralikult ehitatud, vaid see peab kasutama ka võimsaid padruneid. Roosipärja padrunid on palved, millest Roosipärg on valmistatud: Meie Isa Palve, Ole Tervitatud Maarja ja Au Olgu. Need padrunid on parimad.

Tõesti, Meie Isa Palve on palve, mida Jeesus ise meile õpetas: see on seetõttu täiuslik palve, terviklik, andes kogu au Jumalale ning küsides Temalt kõike, mida me vajame. Ole Tervitatud Maarja on parim ülistus Õnnistatud Neitsi Maarjale, kuna see on ülistus, millega Jumal ise pöördus Õnnistatud Neitsi poole läbi peaingel Gabrieli ja Püha Eliisabeti; ning lisaks sellele kiitusele lisas Kirik alandliku palve, millega palutakse Maarjalt armu täitmaks Jumala tahet praegusel hetkel ning ühtlasi palutakse ka kõige olulisemat armu, mida me oma elus vajame… hea surma armu, mis kinnitab meie vaenlaste lõpliku lüüasaamise. Au Olgu palve on võetud Piiblist: need on Püha Vaimu sõnad, mille kaudu anname me kogu au tagasi Jumalale.

Need kolm palvet, mille Jumal ise on meile andnud, täiendavad üksteist täiuslikult ning on võimsad ükskõik milliste armuandide omandamiseks, tulistamaks maha kõik kuradilt ja lihalikult maailmalt tulevad ahvatlused. See ei ole mina, kes seda ütleb, see on Õnnistatud Neitsi Maarja ise.

Tõlkis Martin Vaher

(jätkub…)

Järgmisel, oktoobri viimasel nädalal, saate lugeda isa Demornex’ jutluse viimast osa, milles ta räägib vastuväidetest Roosipärjale.

Kolmas nädal.

Roosipärg, võimas vaimne relv 2.osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) 2.osa

Ma ei ole relvameister, kuid mulle tundub, et relva võimsus ja tõhusus sõltub kolmest elemendist: materjalist, millest relv on valmistatud, relva struktuurist või disainist ning padrunite kvaliteedist.

Struktuur

Vaatame nüüd Roosipärja struktuuri. Relvas on struktuur see, mida me kasutame sihtimiseks, mis annab padrunile hoo ja suuna, et jõuda sihtmärgini. Roosipärja struktuuriks on selle 15 saladust: 5 rõõmurikast saladust, 5 valurikast saladust ja 5 aurikast saladust. Ma ei räägi valgusrikastest saladustest, mis lisati paavst Johannes Paulus II poolt aastal 2002: need on problemaatilised, kuid see on juba teine teema. Roosipärja 15 saladust suunavad meie palveid selle osas mida uskuda, mida teha selleks, et taevasse minna ning milliseid vaenlasi maha tulistada.

Mis puutub sellesse, et mida uskuda, siis 5 rõõmurikast saladust tuletavad meile meelde inkarnatsiooni, Jumal lõi Jeesuse Kristuse inimeseks. 5 valurikast saladust räägivad meile lunastusest, kuidas Jeesus Kristus teenis meie pattude andeks andmise oma ristisurma läbi. 5 aurikast saladust räägivad meile igavesest elust Püha Kolmainsuses ning meie kutsumusest saada sellest elust osa.

Selle osas, mida teha selleks, et minna taevasse, asetab Roosipärg teie silmade ette Jeesuse Kristuse eeskuju ning loetleb meile voorused, mida me peame praktiseerima. 5 rõõmurikast saladust kõnelevad meile näiteks alandlikkuse voorusest, ligimesearmastusest oma naabri vastu, vaesuse vaimust, kuulekuse ja puhtuse voorusest ja sellest, kuidas asetada Jumal oma elus esikohale. Ning mõtiskledes Jeesuse ja Maarja üle nendes rõõmurikastes saladustes me mõistame, et meist ei saa pühakud, kuna me sooritame erakordseid tegusid, vaid seeläbi, et täidame ustavalt Jumala käske ning täidame hoolsalt oma kohustusi.

5 valurikast saladust kutsuvad meid üles kahetsema oma patte, sooritama patukahetsust, suretama oma korrastamata kirgi, kannatama kannatlikult ära katsumusi, andestama oma vaenlastele ning isegi neid armastama. Nende valurikaste saladuste kaudu me mõistame, et tee pääsemiseni käib läbi kannatuste, et ainult läbi kannatuste vabaneme me oma isekusest ja armastame Jumalat rohkem kui iseennast, täiuslikult.

5 aurikast saladust kõnelevad meile, et meil peab olema usku Jumala lubadustesse igavese elu osas, et meil peab olema tugev lootus jõuda taevasse läbi Jeesuse Kristuse, et meil peab olema innukust patuste pöördumise osas, et me peame pöörduma pühakute poole ning eriti Õnnistatud Neitsi Maarja poole. Ning läbi nende saladuste on meie vaim ja meie süda suunatud igaviku poole, meid tõstetakse selle maailma muredest üles taeva ihkamise ja lootuse poole!

Nende 15 saladuse abil võtame me sihikule oma vaenlased, et nad maha tulistada: kuradi, maailma ja meie kolm himu. Rõõmurikkad saladused, millega me mõtiskleme meie Päästja üle, kes tuli meid taas Jumalaga ühendama, võtavad sihikule kuradi, kes tahab olla Jumalast igavesti eraldatud. Valurikkad saladused, millega me mõtiskleme selle üle, kuidas Jeesus ohverdas end oma Isa armastuse ja meie armastuse pärast, võtavad sihikule meie himudest tuleneva isekuse. Aurikkad saladused, mis keskenduvad surmajärgsele elule, võtavad sihikule maailma, mis utsitab meid leidma oma õnne selle maailma naudingutes ja hüvedes.

Me võime samuti arvesse võtta, kuidas Roosipärg võitleb meie kolme himu vastu. Rõõmurikkad saladused, mis on täidetud Jeesuse ja Maarja alandlikkusega, seisavad vastu meie uhkusele. Valurikkad saladused meie Issanda kannatustest seisavad vastu meie lihahimule. Aurikkad saladused, mis keskenduvad igavesele elule, seisavad vastu meie himustavatele silmadele, meie ahnusele selle maailma rikkuste järele.

Tõlkis Martin Vaher

(jätkub…)

Järgmisel nädalal : Padrunid kvaliteet – Roosipärja padrunid

7 oktoober, Roosipärja Jumalaema püha.

Teine nädal.

Roosipärg, võimas vaimne relv.

453 aastat tagasi võitsid kristlased Lepanto lahingus võitmatuks peetud Osmanite laevastikku. Enne lahingut kutsus paavst Püha Pius V kristlasi roosipärga palvetama. Sellest päevast alates on Võidu Emand ja hiljem Roosipärja Jumalaema saanud Kirikus erilise austuse osaliseks.

Sel puhul on siin jutlus, mis selgitab meile kõiki Roosipärja kui vaimse relva saladusi. Roosipärjas peituva jõu põhjuste teadmine olgu meile motivatsiooniallikas, et seda ikka ja jälle lugeda!

Kuna see jutlus on pikk ja põhjalik, siis avaldatakse tõlge neljas osas. See annab võimaluse iga osa sügavamalt hinnata ja selle üle mõtiskleda, et seal esile toodud mõtted südames ja hinges rohkem vilju kannaksid.

Jutlus Pühast Roosipärjast

Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019)

Sissejuhatus

Paavst Pius IX ütles: “Andke mulle armee, kes palvetab Roosipärga, ning ma vallutan maailma”. Padre Pio ütles: “Roosipärg on relv meie aja kurjuste vastu” ning paavst Pius XI ütles: “Roosipärg on võimas relv, et panna kuradid põgenema ning hoida end patu eest”. Roosipärjast mõeldakse kui võimsast relvast. Vaatleme siis Roosipärga sellest aspektist.

Spirituaalse sõja olukord

Kui ei ole sõda, siis pole vaja ka relvi. Nii et kui me kutsume Roosipärga relvaks, siis me viitame sõjale ja lahinguväljale. Sõda on sõda Jeesus Kristuse ja kuradi vahel… see on sõda, mida on eriti kirjeldatud Johannese ilmutuse raamatus. Mis on selle sõja lahinguväljaks? See on iga inimese süda. Tõesti, Jumal on loonud inimese, et pakkuda talle osa Tema igaveses elus ja õnnes läbi meie Issanda Jeesus Kristuse, kuid see ei tähenda, et inimene siseneb igavesse ellu automaatselt.

Kasutades oma vaba tahet, peab inimene valima Kristuse järgimise ning Tema kaudu teenima välja oma igavese õnnelikkuse. Kuid kolm vaenlast takistavad inimesel Kristust järgida: kurat, maailm ehk kõik inimesed, kes propageerivad jumalatut eluviisi ning kolm himu, mida inimene tunneb endas alates pärispattu langemisest: ebamõistlik janu naudingute, rikkuste ja tunnustuse järele. Iga mees osaleb sõjas, mis leiab aset Kristuse ja kuradi vahel: ning ta peab järgima ühte või teist. “Kes ei ole minuga, see on minu vastu” (Matteuse 12:30).

See Kristuse ja kuradi vaheline sõda iga inimese südames ei ole füüsiline sõda, see on spirituaalne. See ei ole naturaalne sõda ehk sõda, mis käib selle maailma hüvede pärast, vaid üleloomulik sõda, mida võideldakse igavese elu nimel. Selliseks üleloomulikuks sõjaks, kui me otsustame järgida Kristust ja panna vastu kuradilt, maailmalt ja meie himudest tulenevatele ahvatlustele, vajame me üleloomulikke relvi. Peamine ja kõige olulisem nendest on palvetamine: palvetades Jumala poole, saame me Temalt üleloomuliku jõu, et panna vastu meie vaenlaste rünnakutele ning järgneda Jeesusele Kristusele kõikjale ning igas olukorras. Pidage meeles, et kui me palume Jumalalt Tema armuande, tema abi, siis me ei pea Jumalat milleski veenma või panema Teda oma meelt muutma või teavitama teda millestki, mida Ta eiraks. Vaid Jumal on kavatsenud juba algusest peale anda meile mõningaid armuande ainult kui me neid palume. Seetõttu soovitas ka meie Isaand Jeesus palvetada kogu aeg, et nende armuandide osaliseks saada (Luuka 21:36).

Kõige võimsam palve on aga Roosipärg. Vaatame, miks see nii on.

Roosipärg, kõige võimsam relv

Ma ei ole relvameister, kuid mulle tundub, et relva võimsus ja tõhusus sõltub kolmest elemendist: materjalist, millest relv on valmistatud, relva struktuurist või disainist ning padrunite kvaliteedist.

Materjal

Roosipärja palve on valmistatud parimast materjalist: see põhineb täielikult meie Issandal Jeesusel Kristusel, Jumala Pojal kes sai inimeseks, inimkonna Päästjal ning Jumala ja inimese unikaalsel vahendajal. Viimaselt on Tema kogu Roosipärja keskmeks. Kuid läbi väga spetsiifilise perspektiivi: läbi Õnnistatud Neitsi Maarja. Ning see on parim perspektiiv, kuna Jumal ise, pärast inimeste pärispattu langemist, ütles kuradile: “Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.” (Esimene Moosese raamat 3:15). Võit kuradi üle on antud Jeesusele läbi Maarja. Seetõttu on Roosipärg, mis keskendub meie Issandale Jeesusele läbi Õnnistatud Neitsi Maarja, palve, mis on valmistatud kõige suurepärasemast materjalist.

Tõlkis Martin Vaher

(jätkub…)

Järgmisel nädalal: relva struktuur – Roosipärja struktuur

Mingem roosipärjaga “Maarja kaudu Jeesuse juurde”!

Selle oktoobrikuu jooksul avaldame mitmeid Roosipärja teemaga seotud artikleid.

Esimene nädal.

15 lubadust Roosipärja palvetajatele

Avastagem või tuletagem meelde need 15 lubadust, mida Neitsi Maarja andis Pühale Dominicusele ja õndsale Alan de la Roche’ile.

Kes iganes teenib mind roosipärga lugedes ustavalt, saab tähelepanuväärseid arme.
Roosipärjast saab võimas soomusrüü põrgu vastu. See hävitab pahed, vähendab pattu ja saab jagu eksiõpetustest.
Ma luban erilist kaitset ja suurimaid arme kõigile, kes loevad roosipärga.
Selle mõjul puhkevad õitsele voorused ja head teod. Hingedele saab osaks Jumala rohke halastus. See peletab inimeste südameist armastuse selle maailma ja kogu tema tühisuse vastu ning paneb nad ihkama igavesi asju. Oh, kui vaid hinged pühitseksid end roosipärja abil!
Hing, mis annab end roosipärga palvetades minu hoolde, ei lähe kaotsi.
Kes iganes palvetab pühendunult roosipärga, mõtiskledes andumusega pühade saladuste üle, seda ei taba ebaõnn. Jumal ei karista teda oma õigluses, teda ei hukuta ettevalmistuseta surm. Kui ta on õiglane inimene, jääb ta Jumala armusse ja saab igavese elu vääriliseks.
Kes iganes on roosipärjale tõeliselt pühendunud, ei sure Kiriku sakramentideta.
Kes palvetavad ustavalt roosipärga, nendega on Jumala valgus ja Tema armude küllus nii elus kui surmas. Surmahetkel saavad nad paradiisis osa pühakute teenetest.
Ma tulen vabastama puhastustulest neid, kes on olnud pühendunud roosipärjale.
Roosipärja ustavad lapsed saavad taevas suure kirkuse osalisteks.
Kõik, mida minult soovite, saate te roosipärga palvetades.
Kõiki, kes püha roosipärga levitavad, aitan ma nende vajadustes.
Minu Poeg on mulle lubanud, et kõik, kes õhutavad kaasinimesi roosipärga palvetama, saavad eestkostjaks terve taevase õukonna nii oma elu jooksul kui surmatunnil.
Kõik, kes palvetavad roosipärga, on minu pojad ja mu ainsa Poja Jeesuse Kristuse vennad.
Pühendumine minu roosipärjale on suur jumaliku ettemääratuse märk.

Püha Thérèse Lisieux’st ja lift Taevasse

Avastusi ei tehta mitte ainult loodusteaduste või tehnika valdkonnas, ka religioosses elus avastatakse aeg-ajalt midagi uut või tuleb valguse kätte ja mõistetakse paremini midagi, mis on pikapeale varju jäänud.

Üks sellistest avastustest tehti 19. sajandi üheksakümnendatel aastatel, ja see ei olnud väiksema tähtsusega kui elektri või tuumaenergia avastamine, sest ei leitud midagi vähemat kui lift Taevasse.

Avastaja nimi on Thérèse Martin, kes sündis 2. jaanuaril 1873 Normandias Alençon’is üheksalapselise pere noorima lapsena. Kui Thérèse oli viieaastane, kaotas ta ema ja see oli väikesele tüdrukule suur löök. Tema õed rääkisid, kuidas Thérèse läks ühel päeval Neitsi Maarja kuju juurde, embas seda ning ütles: „Nüüd oled Sina minu ema!” 1883. aastal, kui Thérèse oli raskesti haige, ilmus talle Jumalaema ja tegi ta terveks.

a. astus Thérèse karmeliitide ordusse. Siin tegigi ta oma suure avastuse. Kuidas ta selleni jõudis, sellest saame me lugeda tema kirjast kloostriülemale. „Ma tohin vaatamata oma väiksusele püüelda pühaduse poole; [….] kuid ma tahan leida vahendi, et Taevasse minna, väikse tee, kõige otsema, kõige lühema, ühe täiesti uue pisikese tee. Me elame avastuste sajandil, enam ei võeta isegi vaevaks mööda trepiastmeid üles minna, rikaste juures asendatakse trepid kasulikumate liftidega. Ka mina tahaksin leida ühe lifti, mis mind Jeesuse juurde üles viiks, sest ma olen liiga väike, et tõusta kõrgemale mööda täiuslikkuse vaevalist treppi.”

Ja ta leidis sellise lifti, sest talle sai selgeks, et suurimaks pühakuks on võimalik saada ka ilma erakordsete suretamisteta, ilma eriliste armuandideta, ilma silmapaistvate tegude kõmuta, kui jäädakse teadlikult väikeseks, usaldatakse end täielikult Jumala hoolde ning tehakse väikesi ja tavalisi asju armastusest Jumala vastu. See oligi Thérèse lift Taevasse. Tema avastusel on seega kolm osa: esimene seisneb selles, et kõike tavalist, igapäevast, tehakse armastusest Jumala vastu; teine on mõte iseenda väiksusest ja nõrkusest; ning kolmas osa on usaldus Jumala armastuse ja halastuse vastu. Kes neid kolme vahendit kasutab, see tõuseb üles, ilma et peaks astuma vaevaliselt astmelt astmele.

Thérèse kasutas ise seda lifti ja tõestas oma eluga, kui hästi see lift toimib. Ta ei teinud tegusid, mis oleksid maailma raputanud, ta ei piitsutanud ennast vereni, ja sellele vaatamata sai temast suurimaid pühakuid.

Thérèse on oma kirjas kirjutanud: „Mul ei ole ühtegi teist vahendit, et Sulle [Jeesusele] tõestada oma armastust, kui puistata lilli, see tähendab, et ma ei taha jätta toomata ühtegi ohvrit, ühtegi pilku, ühtegi sõna, ma tahan kasutada kõige tühisemaid tegusid ja teha neid armastusest.” Thérèse elu on ilus näide sellest, kuidas ta neid kolme elementi oma elus teostas. Ta sättis sageli ühe või teise kaasõe mantlit, kui too oli selle hooletult selga pannud; ta osutas neile igasuguseid väikseid teenimisi; ta vaikis, kui keegi oli võtnud ära tema öölaterna, mida ta parajasti hädasti vajas; ta ei tõstnud häält selle peale, kui teda ebaõiglaselt noomiti, arvates, et tema oli ühe vaasi katki teinud; kui keegi häiris kabelis vaikust, talus ta seda kannatlikult; ta jäi rahulikuks, kui mõni kaasõde talle pesemise ajal vallatledes musta vett näkku pritsis, ja ta tegi seda kõike armastusest Jumala vastu. Nagu ta ise oma kloostriülemale kirjutas: „Sügavasti armastatud ema. Te näete, ma olen üks väga väike hing, kes saab armsale Jumalale ainult väikseid asju anda.” Kuna ta talus neid väikseid asju armastusest Jumala vastu, sõitis ta justkui liftiga Taevasse. Kui Thérèse 24-aastaselt tuberkuloosi suri, oli ta saavutanud väga kõrge pühaduse astme. Kirik tähistab tema püha 3. oktoobril.

Seda avastust, et ennast läbi igapäevase ja tavalise pühitseda, saab kasutada iga kristlane. Ja seda pühadust saab igal pool teostada: tänaval, vabrikus, kontoris, äris, perekonnas või kloostris.

Pro Fide Catholica 2006/10 Isa Gerd Heumesser

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 3.osa

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 2.osa

Novembrikuu – Puhastustuli on päriselt olemas 1.osa

1. November

Oktoobrikuu – Roosipärjakuu – viimane nädal

Oktoobrikuu – Roosipärjakuu 4. nädal

Oktoobrikuu – Roosipärjakuu 3. nädal

Oktoobrikuu – Roosipärjakuu 2. nädal

7 oktoober, Roosipärja Jumalaema püha.

Oktoobrikuu – Roosipärjakuu 1.nädal

Kirikuaasta: 3. oktoober – Püha Thérèse Lisieux’st