Categories
Kirikuaasta Muusika Vaimne elu

Jätkame jõuludeks valmistumist Neitsi Maarjale lauldes.

Advendiaja algusest peale pole Neitsi Maarja antifoon enam Salve Regina, vaid Alma Redemptoris Mater (loodud 11. sajandil) ja see jätkub kuni 2. veebruarini. (Antifooni kuulamise link on selle artikli allosas)

Selle liturgilise kalendriga seotud muudatuse kaudu soovib Kirik, nagu armastav Ema, meid igal aastal aidata – aidata meil mitte ainult advendiaega siseneda, vaid ka selles ustavalt jõululaupäevani püsida.

Kes võiks veel paremini kui Neitsi Maarja meid aidata seda ootamisaega viljakalt veeta ja seeläbi meid ette valmistada, võtmaks  vastu Päästjat jõululaupäeval puhastunud ja üha armastavama südamega?

Just tema kaudu, tema imelise emaduse kaudu, sai Jumal Poeg lihaks, et tulla maailma kõiki hingi päästma.

Just temaga, kes ootas Päästja sündi, nii suure armastuse ja heldusega, saame meie oodata jõule õiges meeleolus. 

Antifoon Alma Redemptoris Mater saab siin meid aidata olla õiges meeleseisundis.

Selles artiklis vaatleme kolme väljendit sellest antifoonist:

1. REDEMPTORIS MATER – LUNASTAJA EMA

Selle antifooni alguses hüüame Maarjat kui  “Redemptoris Mater”Lunastaja Ema. Me tunneme seda tiitlit hästi ja kasutame seda sageli. Kasutagem aga advendiaega ära, et seda mitte kergekäeliselt hääldada, kuna, teatud mõttes, sisaldab see kogu tõde jõulust.

Jõulud on ennekõike ja ainuüksi Lunastaja sünni aastapäev.

Sõna “Lunastaja” on väga võimas sõna, mis omistatakse ainult Jeesusele. “Lunastaja” tähendab „see, kes on meie eest tasunud”. Jumal saatis oma Poja maa peale, et vabastada inimkond patu orjusest. Ja selle lunastuse hind oli Tema kannatus ja surm ristil. See on kõrgeim hind, mis on üldse olemas.

Sõna „Lunastaja“ viitab „lunastatavatele inimestele“. Need „lunastatavad inimesed“ oleme meie, igaüks meist, aga ka kõik need, keda me armastame, kõik need, keda me tunneme ja kõik hinged maa peal.

Iga kord, kui me pöördume Maarja poole selle „Lunastaja Ema“ tiitliga, tuletagem endale meelde seda tuntud tõde, millele me kunagi piisavalt ei mõtle: „Jeesus, kes jõuluööl Maarjast sündis, on minu Lunastaja! Ta tuli maa peale, et meid lunastada, päästa meid igavesest surmast.“

Jeesus ise ütles, et Ta tuli maa peale “otsima ja päästma kadunut” (Lk. 19:10).

Ta kuulutas ka, et Ta “ei tulnud, et teda teenitaks, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.” (Mt. 20:28)

Sel õnnistatud advendiajal olgu mõte meie lunastusest sageli meie meeles! Tema, kes oma sünniööl puhkas sõimepuul, on see sama, kes lasi end ristipuu külge lüüa, et meid päästa.

Aidaku Lunastaja Ema meil valmistuda TÕELISEKS JÕULUVAIMUKS ja aidaku meil end mitte lasta üle koormata puhtalt materialistliku jõulumeeleolu poolt, mida ühiskond meile peale surub!

Nii paljud inimesed tähistavad jõule, teadmata või mõtisklemata selle püha tõelise tähenduse üle! Jõuludega seotud pidustused saavad olla vaid ülevool ja sära TÕELISEST JÕULURÕÕMUST, mis tuleneb mälestuses, et Jumala Poeg sai inimeseks, et lunastada inimkond ja seega anda talle võimalus Taevasse pääseda.

2. STELLA MARIS – TÄHT, MIS MEREL TEED JUHATAB

Seejärel nimetatakse Maarjat „Stella Maris“ – “Mere Täheks”. Selles tiitlis peituv mõte on väga ilus: Maarja on Täht, mis juhib hingi elumerel. Paljud pühakud on seda mõtet arendanud. Nende hulgas püha Bernard (1090–1153) oma üleskutses „Tõsta oma silmad tähe poole!“.

Tema sõnad on aidanud ja toetavad jätkuvalt paljusid inimesi, kes võitlevad kiusatuste, heidutuse ja meeleheitega. Kuna me kõik oleme elumerel, puudutavad tema sõnad meid kõiki ja tema pakutav ravim on abiks igaühele meist.

Oo inimene, kes iganes sa poleks, kes end selle maailma tormides ja marudes tunned ulgumerele triivivat, ära pööra oma pilku selle tähe valguselt.

Kui kiusatuse iilid sind räsivad ja tee sind raskuste karidele paiskab, siis tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.

Kui uhkuse, auahnuse ja kadeduse lained sind pillutavad, tõsta oma silmad tähe poole, hüüa Maarjat appi.

Kui viha, ahnus või ihulikud ahvatlused su hingelaeva kõigutavad, tõsta oma silmad Maarja poole.  

Kui sa oma pattude raskusest piinatult, mustast südametunnistusest häbistatult ja ähvardavast kohtumõistmisest kohutatult oled langemas kurbuse kuristikku, meeleheite süvikusse, siis pöördu mõttes Maarja poole.

Ohtudes, ärevuses ja rõhuvatel hetkedel kutsu Maarja appi, hüüa tema poole.

Ärgu ta nimi eales su huuli hüljaku ega südamest taganegu. Et tema eestkostet väärida, ära iial lakka käimast tema jälgedes.

Kui sa teda järgid, ei eksi sa;

kui sa tema poole palvetad, ei lange sa meeleheitesse,

kui sa teda mõtteis hoiad, ei libastu sa.

Las ta hoiab sind, ja sa ei kuku enam.

Las ta kaitseb sind, ja sa ei karda enam.

Tema juhtimisel ei väsi sa enam.

Tema soosingu toel jõuad sa sadamasse.

Püha Bernard (katkend teisest jutlusest, „Super Missus est“ 17)

3. PECCATORUM MISERERE – HALASTA MEIE, PATUSTE, PEALE

Antifoon lõpeb palvega – ainsa palvega selles antifoonis: “halasta meie, patuste, peale.

Kui me palume temalt halastust patuste eest – kelle hulka me kõik kuulume- siis on see sellepärast, et meie kõik vajame abi, sest meie headest kavatsustest ei piisa. Me oleme nõrgad, meie loomus on haavatud. Nagu püha Paulus ütleb: “Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, seda ma teen.” (Rm 7:19)

See abipalve Maarja poole on muidugi vajalik iga päev meie elus, aga sel advendiajal palugem temalt, et ta meie peale halastaks ja meid aitaks, et me saaksime oma hinged jõuludeks tõeliselt ette valmistada.

Oo Maarja, täht, mis merel teed juhatab,

VALGUSTA MIND, et näeksin oma hinge seisundit!

JUHATA MIND, et teaksin, milliseid muudatusi teha!

ANNA MULLE JULGUST, et oma otsuseid pidada!

Neitsi Maarja, Mere Tähe, roll ei ole meid enda poole tõmmata, vaid sadamasse juhatada. Meie elu kontekstis on see sadam Taevas, kus Jumal meid ootab. Advendi kontekstis on see sadam sõim, kus meie Lunastaja meid ootab.

Alma Redemptoris Mater, quae pervia caeli porta manes, et stella maris, succurre cadenti, surgere qui curat populo. Tu quae genuisti, Natura mirante, tuum sanctum Genitorem. Virgo prius ac posterius, Gabrielis ab ore sumens illud Ave, peccatorum miserere.Armas Lunastaja Ema, kes Sa oled taevavärav ja täht, mis merel teed juhatab:  appi tõtta langejale, aita rahvast kes püüab tõusta. Sina, kes Sa oled sünnitanud imelisel viisil oma Püha Looja. Neitsi enne ja pärast Poja sündi, Gabrieli huulilt tervitust Sa kuulsid – halasta meie, patuste, peale
ALMA REDEMPTORIS MATER – Choir of the Fathers of the Holy Spirit of Chevilly
Categories
Kirikuaasta

Advendi II pühapäev

“Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Ja Jeesus vastas neile: «Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulsite ja nägite: pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi.”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, Rm 15: 4–13

Vennad! Mis iganes kirjutatud on, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Pühakirja lohutuse kaudu oleks lootust. Kannatlikkuse ja tröösti Jumal aga andku teile, et te mõtleksite vastastikku sedasama Kristuse Jeesuse eeskuju kohaselt, et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on teid vastu võtnud Jumala auks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast, esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks; paganad aga ülistavad Jumalat halastuse eest, nagu on kirjutatud: «Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust Sinu nimele.» Ja taas ta ütleb: «Rõõmustage, paganad, koos tema rahvaga!» Ja taas: «Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad!» Ja Jesaja ütleb taas: «Iisai juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!» Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 11: 2–10

Sel ajal, kui Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta kaks oma jüngritest temalt küsima: «Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» Ja Jeesus vastas neile: «Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulsite ja nägite: pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahandu minu pärast!» Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: «Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat pilliroogu? Või mida te tahtsite näha? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakodades. Või mida te läksite vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes valmistab sinu tee su ees.» 

Categories
Kirikuaasta

Advendi 1. pühapäev

“Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega!”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, Rm 13: 11–14

Vennad! Teadke, et käes on tund meil juba unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me kord uskusime. Öö on lõpule jõudnud ja päev läheneb. Heitkem siis kõrvale pimeduse teod ja rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 21: 25–33

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Päikesel ja kuul ja tähtedel on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus mässava mere kohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks kogu maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees suure väe ja auhiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!» Ja ta rääkis neile võrdumi: «Vaadake viigipuud ja kõiki puid: kui nad juba pakatavad, siis te teate, et suvi on juba lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, teadke, et Jumala kuningriik on lähedal! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»

Categories
Kirikuaasta

24. ja viimane pühapäev pärast Nelipüha

Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 9–14

Vennad! Me ei ole lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kindlaina igas vooruses tema kirkuse tugevust mööda; et te kõiges püsivalt ja pika meelega ning rõõmuga tänaksite Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 24: 15–35

Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: «Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud – kes loeb, mõelgu sellele! – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma, ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial. Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi. Kui siis keegi teile ütleb: «Ennäe, Kristus on siin!» või «Ennäe, seal!», ärge uskuge, sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid. Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud. Kui teile siis öeldakse: «Ennäe, ta on kõrbes!», ärge siis minge välja; «Ennäe, ta on kambrites!», ärge siis uskuge! Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine. Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad. Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega. Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni. Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.  Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga! Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud. Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.»

Categories
Kirikuaasta

23. pühapäev pärast Nelipüha

„Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!” Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel.

Lugemine püha Pauluse kirjast filiplastele, Fl 3: 17–21 ; 4: 1–3

Vennad, võtke mind eeskujuks ja jälgige neid, kes elavad nõnda, nagu meie teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ja nende au on nende häbis; nad mõtlevad maapealsetest asjadest. Aga meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust, kes meie alanduse ihu muudab oma kirkuse ihu sarnaseks selle väe toimel, millega ta suudab ka alistada enesele kõik. Niisiis, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja aupärg, püsige nõnda Issandas, armsad! Euodiat ma keelitan ja Süntühhet ma keelitan mõtlema ühtmoodi Issandas. Jah, ma palun ka sind, aus teekaaslane, võta oma hoolde need naised, kes on võidelnud evangeeliumi eest koos minu, Kleemensi ja mu teiste kaastöölistega, kelle nimed on eluraamatus.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 9: 18–26 

Sel ajal, kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: „Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!” Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid. Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust, sest naine mõtles endamisi: „Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!” Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel. Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka, siis ta ütles: „Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!” Aga nad naersid tema üle. Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles. Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.

Categories
Kirikuaasta Puhastustuli

Puhastustules olevad hinged vajavad meie abi!

Novembrit, mida nimetatakse hingede kuuks, tuleks mõista kui KUUD, MIS ON PÜHENDATUD puhastustules olevatele hingedeLE.

Puhastustules olevad hinged ei saa enda eest palvetada ega teha midagi muud oma kannatuste leevendamiseks. See fakt on piisav, et kutsuda meid nende eest palvetama.
Lahkunud hinge eest palvetamine on tegelikult parim ja ka ainus viis, kuidas saame endiselt veel aidata ja näidata armastust oma armsate lahkunute vastu. See on suur heategu ka neile, kelle eest keegi kunagi ei palveta.

Nad loodavad meie peale!

“Pühad hinged ootavad innukalt usklike palveid, mis võivad neile indulgentse saada. Nende eestpalve on vägev. Palvetage lakkamatult. Me peame puhastustule tühjendama.” Püha Padre Pio

Eriti sel kuul palvetagem ja palvetagem palju, et leevendada ning isegi vabastada hingi puhastustulest!

R.I.P. – Requiescant in pace! – Nad puhaku rahus!

Kas Puhastustuli on olemas? Milleks on Puhastustuld vaja? https://fsspx.ee/blog/2024/11/02/novembrikuu-puhastustules-olevate-hingede-kuu-1-nadal/

Milline on Puhastustules olevate hingede seisund? https://fsspx.ee/blog/2024/11/09/novembrikuu-puhastustuli-on-pariselt-olemas-2-osa/

Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?https://fsspx.ee/blog/2024/11/16/novembrikuu-puhastustuli-on-pariselt-olemas-3-osa/

Kuidas suhtuda kremeerimisse? https://fsspx.ee/blog/2024/11/23/novembrikuu-puhastustuli-on-pariselt-olemas-viimane-osa/

Vaimulik muusika võib aidata meil palvetada lahkunute hingede eest! https://fsspx.ee/blog/2024/11/30/hingedekuu-viimane-paev-vaimulik-muusika-voib-aidata-meil-palvetada-lahkunute-hingede-eest/

Siin mõned väljavõtted:

Milline on Puhastustules olevate hingede seisund?

Nad teavad kindlalt, et kuuluvad valitute hulka, ja see teadmine on neile otsatu rõõmu allikas. Nad teavad, et nad on määratud minema Taevasse.”

Nad kannatavad kohutavalt mõtte pärast, et nad ei ole veel väärilised Jumala juurde minema ja Temaga igavesti koos elama.”

Nad teavad, et kannavad oma pattude eest õiglast karistust, mis on vajalik selleks, et nad saaksid lõpuks puhastena Jumala auhiilgusesse ilmuda.

Järelikult ei saa Puhastustules viibivad hinged ise teha midagi selleks, et oma kannatusi lühendada.

Kuidas siis saaksid Puhastustules kannatajad kiiremini Taevasse?

Nad loodavad meie abile. Meie võimuses on Puhastustules kannatajatele teeneid lunastada.

Kuna meie võimuses on Puhastustules olijatele teeneid osutada, võime me oma igapäevastes palvetes ja eriti püha Missaohvri ajal paluda Jeesuselt, et nad pääseksid kiiremini kannatustest; tegelikult me isegi peame seda tegema.

Me saame neid aidata meeleparandustegudega.”

“(…) kui me saaksime täielikult aru sellest, kui hullusti Puhastustules kannatada tuleb, teeksime kõik, mis vähegi meie võimuses, et seal olijaid aidata ja sinna ise mitte sattuda.

“(…)Seepärast tulebki meil mõtiskleda Puhastustule tõelisuse üle – me tahame ju kord saada ühendatud oma õdede-vendade, vanemate, sõprade ja ka nende arvutute hingedega, kellel ei ole kedagi, kes nende eest palvetaks. Seega peame Puhastustules olevate hingede eest sageli palvetama.

Categories
Kirikuaasta

21.pühapäev pärast Nelipüha

Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla.

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 6: 10–17

Vennad!  Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse väes! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi varitsuste vastu! Meil ei tule ju võidelda liha ja vere vastu, vaid meelevaldade ja võimude, nende pimeduste valitsejate vastu selles ilmas, kurjuse vaimude vastu taevaalustes. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda kõiges täiuslikena püsima. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õigluse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõiges selles aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurivaimu põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 18: 23–35

Sel ajal rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna: «Taevariik on kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha. Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti. Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta. Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik!» Ja isand halastas sulasele, ta laskis tal minna ning kustutas tema võla. Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: «Maksa, mis sa võlgned!» Siis see kaassulane palus teda maha heites: «Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle!» Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab. Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud. Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: «Sa nurjatu sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!» Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes. Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.»

Categories
Kirikuaasta

Kristus-Kuninga suurpüha

Oktoobrikuu viimane pühapäev

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele, Kl 1: 12–20

Vennad! Täname Jumal-Isa, kes meid on teinud vääriliseks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus tema vere läbi, pattude andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, nii nähtav kui nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja temas. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas ja ta on oma ihu, kiriku pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu Kristuses Jeesuses, meie Issandas, tema ristivere läbi.

Järg pühast evangeeliumist Johannese järgi, Jh 18: 33–37

Sel ajal ütles Pilaatus Jeesusele: «Kas sina oled juutide kuningas?» Jeesus vastas: «Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?»  Pilaatus vastas: «Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?»  Jeesus vastas: «Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.» Pilaatus ütles nüüd talle: «Sina oled siis ikkagi kuningas?» Jeesus vastas: «Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.»

Categories
Kirikuaasta Roosipärg

Roosipärg, ülim rahutooja

Fatima lastele ilmudes palus Neitsi Maarja neil korduvalt palvetada Roosipärga, „et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu.“

Palvetage Roosipärga iga päev, et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu“. (13. mai)

„Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“ (13. juuli)

„Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“ (13. september)

„Jätkake igapäevast Roosipärja palvetamist. Sõda lõppeb varsti ja sõdurid pääsevad tagasi koju. (13. oktoober)

1917. aastal käisid tema palved muidugi siis möllava esimese maailmasõja kohta, aga see puudutab ka kõiki muid sõdu, kaasa arvatud seda, millesse igaüks meist kaasatud on. See käib meie sisemine sõja kohta, vaimse võitluse kohta, mida peame oma hingede pääsemise eest. Ainult Temaga saavutame me TÕELISE RAHU.

Maarja kuuendat ilmumist kommenteerides ütleb isa Stehlin oma raamatus „Fatima – A spiritual light for our times“ nii:

“Siin avaldab meie Emand Roosipärja teise suure toime: Roosipärg võib lõpetada sõja. Vaadelgem seda lähemalt.

Oleme aastas 1917, esimene maailmasõda on jõudnud oma kõige kohutavamasse järku. Euroopas on vaevalt mõni perekond, kes ei oleks pidanud oma poegi sõtta saatma, ja kõik valutavad selle pärast südant. Seetõttu on loomulik, et meie Emand räägib sageli sõjast ja lubab selle peatset lõppu.

Meie Emanda sõnum ei käi ainult 1917. aastal elanute poegade kohta, vaid laieneb nende kaudu kõigi ajastute kõikidele inimestele. (…)

Igaüks, kes tuleb Fatimasse, saab Neitsi Maarjalt tõotuse, et sõda lõppeb ja sõdurid naasevad koju. Kuidas aga seda mõista? Küsigem endalt, mida tähendab sõda ja eriti selle lõppemine igaühe jaoks meist.

Esiteks tähendab see, et võitleva Kiriku liikmetena on meie elu üks kristlik sõjakäik. Rahvastevahelised sõjad on vaid hea ja kurja, armu ja patu, meie Emanda ja saatana vahelise võitluse väline märk.

Sõjas läheb tarvis relvi, aga mitte ainult – et relvi tulemuslikult käsitseda, vajab sõdur korralikku väljaõpet. Tõhusaim relv, mille meie Emand meile andnud on, on Roosipärg. Neitsi Maarja tõotab pühalikult, et kui käsitseme seda relva nii, nagu tema, meie vägede ülemjuhataja, on ette näinud, saab sõda läbi. Siis naasevadki sõdurid koju, oma igavesse koju.

Teiseks – lahingus on alati kaotaja ja võitja; alati alistumine ja võit. Tõelise võidu saavutame Neitsi Maarja ja läbi tema nende kaudu, kes ustavalt Roosipärja saladuste üle mõtisklevad. Seda kinnitab Kirik, kes on nimetanud päeva, mil algselt tähistati Neitsi Maarja võite, püha Roosipärja Kuninganna pühaks.

Kolmandaks – sõja lõpp ja võit toovad RAHU. Temata ei ole võitu ega rahu. (…) Meie Emand tuli meile näitama, et tema on ainuke rahuallikas ja et ta soovib, et me saavutaksime rahu Roosipärja kaudu.

Seega on Roosipärg meie elu suur rahutooja.

Relvarahu on vaid tõelise rahu väline tingimus – rahu, mida püha Augustinus ja püha Aquino Thomas nimetavad korrast tulenevaks rahuks (tranquillitas ordinis).

Teame, et meie süda on lahinguväli ja kurat „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“. Hingerahu saavutada on raske, mistõttu oleme sageli rahutud, ärevil ja segaduses. Väikseimgi juhtumus võib rikkuda rahu meie südames.

Kui kallihinnaline on seetõttu meie Emanda lubadus, et Roosipärg toob meie südameisse korra ja tasakaalu. Ülim ja ehtsaim rahu on Jumala sõprus ehk elu pühitseva armu seisundis. Seegi tuleb meile ja säilib ainult tänu Roosipärjale. Enamgi veel, meie Emanda tõotus laieneb kõikidele olukordadele ja ka institutsioonidele, mis eluspüsimiseks rahu vajavad: perekondadele, koolidele, kogudustele, kloostritele, linnadele jne.”

Katkendid raamatust “Fatima – A spiritual light for our times”. Autor : Isa Karl Stehlin.

Tõlkis Loviisa Mänd

Categories
Kirikuaasta

19. pühapäev pärast Nelipüha

“Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.”

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeslastele, Ef 4: 23–28

Vennad! Saage uueks oma mõttelaadilt ja riietuge uue inimesega, kes on loodud Jumala järgi õigluses ja tõe pühaduses. Seepärast jätke vale ja rääkige igaüks tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle. Ärge andke maad kuradile! Kes seni varastas, ärgu varastagu enam, selle asemel tehku tööd oma kätega, mis on hea, et tal oleks jagada sellele, kes kannatab puudust.

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, Mt 22: 1–14

Sel ajal rääkis Jeesus ülempreestritele ja variseridele mõistu, kõneledes: «Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla. Taas ta läkitas teisi sulaseid: «Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!» Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,  mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. Sellest kuuldes kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Siis ta ütles oma sulastele: «Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!» Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi. Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: «Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?» Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: «Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.»