Rubriik: Roosipärg

Fatima lastele ilmudes palus Neitsi Maarja neil korduvalt palvetada Roosipärga, „et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu.“

Palvetage Roosipärga iga päev, et lõppeks sõda ja maa peale saabuks rahu“. (13. mai)

„Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“ (13. juuli)

„Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“ (13. september)

„Jätkake igapäevast Roosipärja palvetamist. Sõda lõppeb varsti ja sõdurid pääsevad tagasi koju. (13. oktoober)

1917. aastal käisid tema palved muidugi siis möllava esimese maailmasõja kohta, aga see puudutab ka kõiki muid sõdu, kaasa arvatud seda, millesse igaüks meist kaasatud on. See käib meie sisemine sõja kohta, vaimse võitluse kohta, mida peame oma hingede pääsemise eest. Ainult Temaga saavutame me TÕELISE RAHU.

Maarja kuuendat ilmumist kommenteerides ütleb isa Stehlin oma raamatus „Fatima – A spiritual light for our times“ nii:

“Siin avaldab meie Emand Roosipärja teise suure toime: Roosipärg võib lõpetada sõja. Vaadelgem seda lähemalt.

Oleme aastas 1917, esimene maailmasõda on jõudnud oma kõige kohutavamasse järku. Euroopas on vaevalt mõni perekond, kes ei oleks pidanud oma poegi sõtta saatma, ja kõik valutavad selle pärast südant. Seetõttu on loomulik, et meie Emand räägib sageli sõjast ja lubab selle peatset lõppu.

Meie Emanda sõnum ei käi ainult 1917. aastal elanute poegade kohta, vaid laieneb nende kaudu kõigi ajastute kõikidele inimestele. (…)

Igaüks, kes tuleb Fatimasse, saab Neitsi Maarjalt tõotuse, et sõda lõppeb ja sõdurid naasevad koju. Kuidas aga seda mõista? Küsigem endalt, mida tähendab sõda ja eriti selle lõppemine igaühe jaoks meist.

Esiteks tähendab see, et võitleva Kiriku liikmetena on meie elu üks kristlik sõjakäik. Rahvastevahelised sõjad on vaid hea ja kurja, armu ja patu, meie Emanda ja saatana vahelise võitluse väline märk.

Sõjas läheb tarvis relvi, aga mitte ainult – et relvi tulemuslikult käsitseda, vajab sõdur korralikku väljaõpet. Tõhusaim relv, mille meie Emand meile andnud on, on Roosipärg. Neitsi Maarja tõotab pühalikult, et kui käsitseme seda relva nii, nagu tema, meie vägede ülemjuhataja, on ette näinud, saab sõda läbi. Siis naasevadki sõdurid koju, oma igavesse koju.

Teiseks – lahingus on alati kaotaja ja võitja; alati alistumine ja võit. Tõelise võidu saavutame Neitsi Maarja ja läbi tema nende kaudu, kes ustavalt Roosipärja saladuste üle mõtisklevad. Seda kinnitab Kirik, kes on nimetanud päeva, mil algselt tähistati Neitsi Maarja võite, püha Roosipärja Kuninganna pühaks.

Kolmandaks – sõja lõpp ja võit toovad RAHU. Temata ei ole võitu ega rahu. (…) Meie Emand tuli meile näitama, et tema on ainuke rahuallikas ja et ta soovib, et me saavutaksime rahu Roosipärja kaudu.

Seega on Roosipärg meie elu suur rahutooja.

Relvarahu on vaid tõelise rahu väline tingimus – rahu, mida püha Augustinus ja püha Aquino Thomas nimetavad korrast tulenevaks rahuks (tranquillitas ordinis).

Teame, et meie süda on lahinguväli ja kurat „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata“. Hingerahu saavutada on raske, mistõttu oleme sageli rahutud, ärevil ja segaduses. Väikseimgi juhtumus võib rikkuda rahu meie südames.

Kui kallihinnaline on seetõttu meie Emanda lubadus, et Roosipärg toob meie südameisse korra ja tasakaalu. Ülim ja ehtsaim rahu on Jumala sõprus ehk elu pühitseva armu seisundis. Seegi tuleb meile ja säilib ainult tänu Roosipärjale. Enamgi veel, meie Emanda tõotus laieneb kõikidele olukordadele ja ka institutsioonidele, mis eluspüsimiseks rahu vajavad: perekondadele, koolidele, kogudustele, kloostritele, linnadele jne.”

Katkendid raamatust “Fatima – A spiritual light for our times”. Autor : Isa Karl Stehlin.

Tõlkis Loviisa Mänd

Sissejuhatus

Roosipärja palvetamine: tüütu tegevus, mida vältida, või õnnis hetk, mida igatseda?

Kuna Neitsi Maarja ise palub meil iga päev Roosipärga palvetada, võib ainuüksi sellise küsimuse kerkimine tunduda imelik. Ometi tekib see ikka ja jälle, sest hoolimata kogu heast tahtest – olgu me lapsed, noored või täiskasvanud – näib Roosipärja palvetamine meile tihti väsitav ja tüütu.

On tõesti nii, et paljud, isegi need, kes Maarjat siiralt armastavad ja austavad, eiravad tema palvet ja jätavad Roosipärja palvetamise hooletusse.

On ka nii, et paljud, kes Maarja palvele vastu tulles küll loevad Roosipärga, teevad seda vaid kohustusest. Nad arvestavad, et see võtab vaid 15–20 minutit, ja pärast seda võivad nad rahuliku südamega öelda, et on täitnud Kõigekõrgema tahtmise.

Ometigi – see tüütus ja pingutus, mis näib Roosipärja palvetamisega kaasnevat, ei tundu kokku käivat Neitsi Maarjaga, kes on parim kõigist emadest. Kas ta tõesti nõuab, et me iga päev niimoodi igavleksime? Või on asi hoopis selles, et meie ise ei mõista veel korralikult, mis on Roosipärg?

Kuidas muuta tüütu tegevus õndsaks hetkeks?

Erinevus on selles, kas me loeme Roosipärga või palvetame Roosipärga.

Kui me loeme Roosipärga ehk lausume ilma peatumata ühe palve teise järel, siis jah, Roosipärg on tõesti monotoonne ja igav. Kui me nii teeme, siis ongi Roosipärg vaid:

• 1 Usutunnistus
• 6 korda „Meie Isa“
• 6 korda „Au olgu“
• 6 korda „Oo mu Jeesus“
• 53 korda „Ole tervitatud Maarja“!

Ei saa olla nii, et meie Taevane Ema tahab, et me Roosipärga palvetades igavleksime. Kohe kindlasti ei palu ta meil iga päev sõnu tuulde loopida!

1. Suuline palve

Püha Pius X katekismuse järgi on suuline palve “palve, mida väljendatakse sõnadega – ning  muidugi jäägitu tähelepanu ja pühendumusega.”

Roosipärja puhul on suuline palve need palved, mis kokku moodustavad Roosipärja: Usutunnistus, „Meie Isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“ ja „Oo mu Jeesus“.

Enamiku neist palvetest oleme saanud otse Taevast:

• „Meie Isa“ õpetas meile Jeesus ise,
• „Ole tervitatud Maarja“ koosneb suures osas peaingel Gabrieli sõnadest,
• „Oo mu Jeesuse“ saime Fatima Jumalaemalt.

Need palved on seega väga täpsed ja täis usutõdesid.

Kuna me teame neid peast ja kordame sageli, kipume unustama nende tähenduse. Ometi on need palved äärmiselt sisukad ja tihedad. Ärgem unustagem, et nende kaudu pöördume me otse Püha Kolmainsuse, Issanda ja õndsa Neitsi Maarja poole, öeldes neile – olgu kiites või anudes – väga olulisi asju.

See ei tähenda, et peaksime neid palveid palvetades iga sõna juures peatuma, küll aga tuleks igale sõnale tähelepanu pöörata. Iga kord, kui palvetame „Meie isa“, „Ole tervitatud Maarja“, „Au olgu“ või „Oo mu Jeesus“, kuuldakse meid Taevas! Ja need, kelle poole me pöördume, tõesti kuulavad meie kiitust ja palveid.

2. Mõtisklus

Lisaks suulisele palvele on Roosipärg mõtisklus Jeesuse ja Maarja elu tähtsamate sündmuste üle. Sellepärast ongi Roosipärg jaotatud saladusteks ja koosneb kolmest osast: rõõmurikkad saladused, valurikkad saladused, aurikkad saladused.

Enne iga saladust ütleme, mille üle me nende kümne „Ole tervitatud Maarja“ jooksul mõtiskleme.

Roosipärja 15 saladuse ajal oleme kutsutud mõtisklema inimkonna ajaloo tähtsaimate ehk selle päästmisega seotud sündmuste üle: Ingli kuulutamise päeval, mil Maarja ütles „jah“, tõi Jumala Poeg, inimeseks saanud Sõna, maailmale lunastuse.

Niisiis annab Roosipärg meile lisaks suulisele palvele ka võimaluse mõtiskleda. Palvest saab mõtisklev palve siis, kui pingutame, et tuua silme ette pildikesi Jeesuse ja Maarja elust (sellele saame kaasa aidata päris piltide vaatamisega). Stseenid, tegelased, nende sõnad, nende teod ja voorused annavad meile rikkalikku ainest reflekteerimiseks ja mõtiskluseks.

Kui meil on kindel tahe Roosipärja saladuste üle mõtiskleda ja sellele vastav hoiak, juhib Neitsi Maarja ise meid mööda „Ole tervitatud Maarjaid“ samm-sammult aina sügavamale rõõmu-, valu ja aurikastesse saladustesse.  Niimoodi jõuamegi “Maarja kaudu Jeesuseni” ja meie hing saab maitsta tõelist vaimset toitu.

3. Palumine

Roosipärja saladuste üle mõtisklemine ülendab hinge, kuid hoiab meid samas realistlikuna: et igapäevaelu kõrvalt Maarja kaudu Jeesuse juurde jõuda, on meil vaja Jumala armu. Et seda saada, tuleb paluda.

Roosipärja saladuste viljad (neid on samuti 15) annavad meile kolmanda palvevormi: palumise.

Saladuste viljad on hindamatu vahend avastamaks, ihkamaks ja mis peaasi – palumaks Jeesuselt ja Maarjalt nende voorusi, mis on meie vaimseks kasvuks ja pääsemiseks hädavajalikud:

Rõõmurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Ingli kuulutamine Neitsi Maarjale	Alandlikkus
2. Eliisabeti külastamine	Ligimesearmastus
3. Jeesuse sünd	Vaesus Vaimus
4. Jeesuse esitlemine templis	Kuulekus ja puhtus
5. Jeesuse leidmine templist	Kõikjalt Kristuse otsimine
Valurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Jeesuse surmahirm Ketsemani aias	Kahetsus pattude pärast
2. Jeesuse piitsutamine	Lihasuretamine
3. Jeesuse kroonimine okaskrooniga	Uhkusest lahtisaamine
4. Jeesuse ristikandmine	Püsivus kannatuses
5. Jeesuse ristilöömine ja surm Ristil	Enese andmine teiste pääsemiseks
Aurikkad saladused	Saladuste viljad
1. Jeesuse surnuist ülestõusmine	Usk
2. Jeesuse Taevasseminek	Lootus ja igatsus Taeva järele
3. Püha Vaimu laskumine	Armastus ja apostellik agarus
4. Neitsi Maarja Taevassevõtmine	Arm heaks surmaks
5. Neitsi Maarja kroonimine Taevas	Pühendumine Neitsi Maarjale

Roosipärga palvetades palume paljusid asju. Selle palved sisaldavad juba iseenesest omakorda mitmeid eri palveid (kui nendest nimekiri koostada, tuleks see väga pikk ja sisukas); ka saladuste viljad on palved.

Kuna Jumal aga on headus ise, ei piira Ta seda, mida me võime paluda (arvestades, et meie palved on mõeldud hingede hüvanguks). Ärgem unustagem ka oma Taevast Ema, kes kostab meie eest oma jumaliku Poja ees.

Roosipärja kaudu on meil võimalik avada oma süda ja paluda mitte ainult enda, vaid ka teiste eest. Hea on palvetada Roosipärga või selle saladusi erinevate intentsioonidega – Kiriku eest, paavsti eest, puhastustules olijate eest, lähedase pöördumise või tervenemise eest, sõja lõppemise eest jne. Sellised helded ja apostellikud eestpalved liigutavad Neitsi Maarja südant.

Kokkuvõte

Ülesehituse poolest on Roosipärg justkui palvekool, kus on nii palju öelda, avastada, vaadelda, paluda, et tülpimusele ei tohiks seal ruumi jätkuda.

Eri palvevormid teevad Roosipärja mitmekesiseks ja seega sobilikuks ükskõik mis eas inimesele.

Roosipärja palvetades võib igaüks – vastavalt oma võimetele ja hingeseisundile – valida, millisele palvevormile ta keskendub. Ta võib mõelda sõnadele, mõtiskleda saladuste üle, paluda endale mõnd voorust või palvetada mõne kindla intensiooniga.

Kuna kipume kergesti hajevile minema, on kasulik palvevorme vaheldada, sest nii:

• püsib meie mõte alati palves, ühel või teisel moel,
• tõuseb meie palve lakkamatult Taeva poole,
• ja meie hing – olles heas koolis – toitub ning kasvab tugevuses ja julguses.

Meie Roosipärja Emand, palu meie eest!

Lourdes’is ei öelnud Neitsi Maarja pühale Bernadette’ile oma nime kuni viimase hetkeni – selle avaldas ta alles 25. märtsil 1858, kaheksateistkümnest ilmumisest kuueteistkümnendal. „Mina olen Pärispatuta Saamine.“

Ka Fatima lastele ei avaldanud ta oma isikut enne viimast ilmumist Cova da Irias.

Ta ei öelnud „mina olen Roosipärja Emand“. Ta ütles:

„Eu sou nossa Senhora do Rosário“

„Mina olen meie Roosipärja Emand“.

Oma raamatu „Fatima, meie aja vaimne valgus“ („Fatima, a spiritual light for our times“) esimeses köites selgitab isa Karl Stehlin põhjalikult, miks Neitsi Maarja endale sellise tiitli valis. Siin on katkendid tema selgitusest:

“Just nagu Lourdes’is, ehkki tema usaldusalused tundsid ta kohe ära, ei tahtnud ta alguses oma nime avaldada. Milleks see viivitus, see saladuslikkus, kui mitte tõmbamaks meie erilist tähelepanu nimele, mis kätkeb oma kandja müstilist olemust? (…)

Ta ütleb: „Mina olen meie Emand“

Võib-olla valis ta väljendi meie Emand nimelt, näitamaks, et ta tõepoolest ongi kõikide inimeste Emand.

Talle meeldib see tiitel nii väga, et ta õhutab meid seda enda kohta kasutama. „Ma olengi tõesti see, kelleks te mind kutsute, ma olen meie Emand. Te nimetate mind oma Emandaks, ja teil on õigus, see ma olen!“

Selle ebatavalise tiitliga tahab ta näidata, et ta tõepoolest on senhora, Kuninganna, kes on oma jumalikult Pojalt saanud kuningliku seisuse ja täidesaatva võimu.

See meelevald ja võim on meie oma. Maarja on meie Emand, osa meist endist – selles mõttes, et tema autoriteet ja võim on ainult meie teenistuses, meie ja meie igavese õnne hüvanguks.

„Mina olen meie Roosipärja Emand“

Tema kuninglikku tiitlit täpsustab sõna „Roosipärg“. See tähendab, et Roosipärjas esildub tema Kuninganna ja Emanda olemus.

Mis on Roosipärg? (…) Roosipärg on kett Taeva ja maa vahel, ankur, mis kinnitab hinge igavesse sadamasse. (…)

„Mina olen meie Roosipärja Emand“ tähendab: „Mina olengi lüli Taeva ja maa vahel, redel, mida mööda Jumal maa peale laskub ja mida mööda meie Tema juurde pääseme. Mina olen senhora, see, kellel on meelevald juhtida ja käskida kõiki roose – kõiki oma laste häid tegusid ja intentsioone, mida nad Jumalale ohverdavad. Ma võtan kõik oma laste kalliskivid, ühendan need oma vooruste ja lõputu armastusega ning valmistan neist väärilise, laitmatult puhta krooni. Sellega kroonin ma ülima austuse, ülistuse ja alandlikkuse aktina oma Poja pea.“

Tõlkis Loviisa Mänd

Esimene ja peamine põhjus on see, et Neitsi Maarja ise on meilt seda palunud.

Igal 1917. aasta ilmumisel Fatimas – kord kuus nende kuue kuu jooksul – rõhutas meie Taevane Ema Roosipärja olulisust. Olgugi et igal ilmutusel oli oma eriline sõnum, kordas Neitsi Maarja alati sama:

13. mail: „Palvetage Roosipärga iga päev, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal.“

13. juunil: „Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval, et te palvetaksite iga päev Roosipärga ja et te õpiksite lugema.“

13. juulil: „Ma tahan, et te tuleksite siia järgmise kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval; et te jätkaksite igapäevast Roosipärja palvetamist, et lõpetada sõda ja saavutada rahu maa peal – Roosipärja Emanda auks, sest ainult tema saab teid aidata.“

19. augustil: „Ma tahan, et te ka edaspidi käiksite iga kuu kolmeteistkümnendal kuupäeval Cova da Irias ja et te jätkaksite Roosipärja palvetamist iga päev.“

13. septembril: „Jätkake Roosipärja lugemist, et sõda lõppeks.“

13. oktoober: „Mina olen meie Roosipärja Emand. Palvetage Roosipärga iga päev.“

Õde Lucia kommenteerib Neitsi Maarja alalist palvet nii:

„Ma usun, et peale Missaohvri on kõikidest palvetest just Roosipärja palvetamine (…) Jumalale meelepäraseim; ja ühtlasi ka kõige kasulikum meie hingedele. Vastasel juhul ei oleks meie Emand seda nii tungivalt palunud.“

Tõlkis Loviisa Mänd

Vaadakem Taeva poole! – “Arm heaks surmaks” viib meid samuti sinna!

Sel 15. augustil Katoliku Kirik rõõmustab! “Halleluuja, halleluuja. Maarja on võetud taevasse: rõõmustab inglite vägi. Halleluuja.”

Missa tekstid, tänaste missa tekstide gregooriuse meloodia, arvukad Maarja Taevassevõtmise kujutised maalidel, tema auks loodud missad – kõik see väljendab Kiriku rõõmu nähes Maarjat Taevasse astumas, keda tervitavad inglite laul ja Pühim Kolmainsus.

Tema, kes Taevaminemise päeval nägi oma Poega omal väel ihu ja hingega Taevasse tõusmas, on ka ise ihu ja hingega Jumala väe läbi Taevasse võetud.

Nii Taevaminemise püha kui ka Taevassevõtmise püha pööravad meie pilgud Taeva poole – Taeva, kus Poeg ja Ema on nüüd taasühinenud ja meid ootavad.

Neitsi Maarja Taevassevõtmise suur hetk on pidevalt esindatud meie meditatsioonis, kuna see on Roosipärja neljas aurikas saladus. Igale Roosipärja saladusele vastab selle saladuse vili. Roosipärja saladuste viljad on konkreetsed voorused või armud, mida me palume – voorused ja armud, mis on seotud kõnealuse saladusega.

Taevassevõtmise saladuse vili on “Arm heaks surmaks”.

“Arm heaks surmaks”  on arm, mida me ehk palume sellele eriti mõtlemata, sest meile tundub, et see pole veel asjakohane või on see hetk, millele me ehk ei taha liiga palju mõelda.

Taevassevõtmise püha, mida me täna tõelise ja täieliku rõõmuga tähistame, tuletab meile aga meelde, et “arm heaks surmaks” on väga oluline arm, mida me peame täna siiralt paluma.

See arm ei ole mugava ja valutu surma arm, vaid Jumala Armu seisundis surma arm. See arm on seega ülioluline, sest see võimaldab ka meil Taevasse minna!

Jumal lõi meid Taeva jaoks. Ühel päeval lõpeb meie elu maa peal ja seisund sel hetkel on see, milles meie hing end leiab, mis võimaldab meil siseneda kas õndsasse igavikku või õnnetusse igavikku.

Sellele mõtlemine võib olla raske, aga selline on meie elu reaalsus!

Me läheme Jeesuse juurde Maarja kaudu! Tõepoolest, Maarjat vajame, et jääda Jumala armu seisundisse! Tõepoolest, Maarjat vajame me oma surmahetkel.

Iga “Ole tervitatud” palvega (ja kui me loeme oma Roosipärja, siis seda 53 korda) palume Neitsi Maarjal meie eest palvetada “nüüd” (st meie maise elu ajal). Aga me palume Tal ka palvetada meie eest “meie surmatunnil”.

Hea surma armu palumine ei tähenda, et elame juhuslikult või ka enam-vähem hästi, lootes saada Neitsi Maarja päästerõnga viimasel minutil. 

Kuigi lõpliku pöördumise arm on alati võimalik tänu Jumala suurele halastusele, siis peame kogu oma elu jooksul oma surmaks valmistuma. Väga kasulik viis selleks on “suur igatsus Taeva järele”. See on just Taevamineku saladuse vili.

Jeesus ja Maarja ootavad meid Taevas! 

Palugem Jeesuse käest, kes nii palju kannatas, et meid päästa ja avada meile Taeva, et me suurelt igatseksime Taevasse! 

Maarja käest, kes pärast oma elu, mis oli vaid suur armastuse tegu, ihu ja hingega Taevasse võeti, palugem “Armu heaks surmaks”!

15. augustil – Pidulik Missa kell 18.00.

Roosipärg, võimas vaimne relv – viimane osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) – viimane osa

Oma jutluse viimases osas räägib isa Demornex vastuväidetest Roosipärjale ja annab lõpetuseks kaks tsitaati, mis väärivad meeles pidamist ja mida on kasulik aeg-ajalt uuesti lugeda, sest sellest on kasu mediteerimisel ja seda meie suuremaks hüvanguks!

Vastuväited Roosipärjale

Mõned protesteerivad: “Roosipärjas tuleb kogu aeg samu palveid korrata: see on igav!” Mida neile vastata? Esmalt peame me ütlema, et kui ma palvetame, siis ei saa me nagunii vältida samade asjade kordamist, kuna meie vajadused on alati samad! Kuid samuti tungib Roosipärja palvete tähelepaneliku kordamise läbi nende tähendus üha sügavamale ja sügavamale meie hinge. Toome võrdluse: kujutage ette, et te valate tilgahaaval kuivale pinnasele vett… esimesed tilgad niisutavad ainult pinnase pealispinda, kuid kui te jätkate seda tegevust pika aja jooksul, siis vähehaaval tungib vesi üha sügavamale pinnasesse. Nii täidab ka Roosipärja palvete kordamine meie hinge üha sügavamalt meie usu müsteeriumitega ning paneb meid nendega kooskõlas elama.

Mõned inimesed ütlevad veel: “Roosipärja palvetamine on liiga pikk, mul ei ole aega, ma olen nii hõivatud…” Tegelikkuses ei ole Roosipärja palvetamise puhul küsimus aja olemasolus või selle puudumises, vaid selle palvetamise tahtes või selle tahte puudumises. Mõnikord me kohtame väga, väga hõivatud inimesi, kes siiski on leidnud aega, et palvetada need 15 dekaadi iga päev. Kui te arvate, et teil ei ole aega, et iga päev Roosipärga palvetada, siis peaksite ehk vaatama, kui palju aega veedate te iga päev internetis, telekat vaadates, süües, asjatult lobisedes, kaubanduskeskustes jõlkudes ja nii edasi… ma olen kindel, et lõpuks leiate te üsna palju vaba aega Roosipärja palvetamiseks.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks lubage mul lihtsalt tsiteerida õde Lúciat Fátimast: “Ma ütlen teile, et ei ole probleemi, ükskõik kui rasket, mida me ei saaks lahendada Püha Roosipärja palve abil.”

Ja tsiteerides ka paavst Pius XIndat: “Kui te ihaldate rahu oma südames, oma kodus ja oma riigis, siis kogunege igal õhtul, et Roosipärga palvetada. Ärge laske isegi ühte päeva mööda ilma seda palvetamata, ükskõik kui koormatud te ka ei oleks paljude murede ja töödega.”

Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen “

Tõlkis Martin Vaher

Neljas nädal.

Roosipärg, võimas vaimne relv – 3. osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) 3.osa

Ma ei ole relvameister, kuid mulle tundub, et relva võimsus ja tõhusus sõltub kolmest elemendist: materjalist, millest relv on valmistatud, relva struktuurist või disainist ning padrunite kvaliteedist.

Padrunid

Roosipärja struktuur on täiuslik, aga selleks, et relv oleks hea, ei piisa ainult sellest, et see on korralikult ehitatud, vaid see peab kasutama ka võimsaid padruneid. Roosipärja padrunid on palved, millest Roosipärg on valmistatud: Meie Isa Palve, Ole Tervitatud Maarja ja Au Olgu. Need padrunid on parimad.

Tõesti, Meie Isa Palve on palve, mida Jeesus ise meile õpetas: see on seetõttu täiuslik palve, terviklik, andes kogu au Jumalale ning küsides Temalt kõike, mida me vajame. Ole Tervitatud Maarja on parim ülistus Õnnistatud Neitsi Maarjale, kuna see on ülistus, millega Jumal ise pöördus Õnnistatud Neitsi poole läbi peaingel Gabrieli ja Püha Eliisabeti; ning lisaks sellele kiitusele lisas Kirik alandliku palve, millega palutakse Maarjalt armu täitmaks Jumala tahet praegusel hetkel ning ühtlasi palutakse ka kõige olulisemat armu, mida me oma elus vajame… hea surma armu, mis kinnitab meie vaenlaste lõpliku lüüasaamise. Au Olgu palve on võetud Piiblist: need on Püha Vaimu sõnad, mille kaudu anname me kogu au tagasi Jumalale.

Need kolm palvet, mille Jumal ise on meile andnud, täiendavad üksteist täiuslikult ning on võimsad ükskõik milliste armuandide omandamiseks, tulistamaks maha kõik kuradilt ja lihalikult maailmalt tulevad ahvatlused. See ei ole mina, kes seda ütleb, see on Õnnistatud Neitsi Maarja ise.

Tõlkis Martin Vaher

(jätkub…)

Järgmisel, oktoobri viimasel nädalal, saate lugeda isa Demornex’ jutluse viimast osa, milles ta räägib vastuväidetest Roosipärjale.

Kolmas nädal.

Roosipärg, võimas vaimne relv 2.osa

Jutlus Pühast Roosipärjast Isa Demornex, SSPX (Oktoober 2019) 2.osa

Ma ei ole relvameister, kuid mulle tundub, et relva võimsus ja tõhusus sõltub kolmest elemendist: materjalist, millest relv on valmistatud, relva struktuurist või disainist ning padrunite kvaliteedist.

Struktuur

Vaatame nüüd Roosipärja struktuuri. Relvas on struktuur see, mida me kasutame sihtimiseks, mis annab padrunile hoo ja suuna, et jõuda sihtmärgini. Roosipärja struktuuriks on selle 15 saladust: 5 rõõmurikast saladust, 5 valurikast saladust ja 5 aurikast saladust. Ma ei räägi valgusrikastest saladustest, mis lisati paavst Johannes Paulus II poolt aastal 2002: need on problemaatilised, kuid see on juba teine teema. Roosipärja 15 saladust suunavad meie palveid selle osas mida uskuda, mida teha selleks, et taevasse minna ning milliseid vaenlasi maha tulistada.

Mis puutub sellesse, et mida uskuda, siis 5 rõõmurikast saladust tuletavad meile meelde inkarnatsiooni, Jumal lõi Jeesuse Kristuse inimeseks. 5 valurikast saladust räägivad meile lunastusest, kuidas Jeesus Kristus teenis meie pattude andeks andmise oma ristisurma läbi. 5 aurikast saladust räägivad meile igavesest elust Püha Kolmainsuses ning meie kutsumusest saada sellest elust osa.

Selle osas, mida teha selleks, et minna taevasse, asetab Roosipärg teie silmade ette Jeesuse Kristuse eeskuju ning loetleb meile voorused, mida me peame praktiseerima. 5 rõõmurikast saladust kõnelevad meile näiteks alandlikkuse voorusest, ligimesearmastusest oma naabri vastu, vaesuse vaimust, kuulekuse ja puhtuse voorusest ja sellest, kuidas asetada Jumal oma elus esikohale. Ning mõtiskledes Jeesuse ja Maarja üle nendes rõõmurikastes saladustes me mõistame, et meist ei saa pühakud, kuna me sooritame erakordseid tegusid, vaid seeläbi, et täidame ustavalt Jumala käske ning täidame hoolsalt oma kohustusi.

5 valurikast saladust kutsuvad meid üles kahetsema oma patte, sooritama patukahetsust, suretama oma korrastamata kirgi, kannatama kannatlikult ära katsumusi, andestama oma vaenlastele ning isegi neid armastama. Nende valurikaste saladuste kaudu me mõistame, et tee pääsemiseni käib läbi kannatuste, et ainult läbi kannatuste vabaneme me oma isekusest ja armastame Jumalat rohkem kui iseennast, täiuslikult.

5 aurikast saladust kõnelevad meile, et meil peab olema usku Jumala lubadustesse igavese elu osas, et meil peab olema tugev lootus jõuda taevasse läbi Jeesuse Kristuse, et meil peab olema innukust patuste pöördumise osas, et me peame pöörduma pühakute poole ning eriti Õnnistatud Neitsi Maarja poole. Ning läbi nende saladuste on meie vaim ja meie süda suunatud igaviku poole, meid tõstetakse selle maailma muredest üles taeva ihkamise ja lootuse poole!

Nende 15 saladuse abil võtame me sihikule oma vaenlased, et nad maha tulistada: kuradi, maailma ja meie kolm himu. Rõõmurikkad saladused, millega me mõtiskleme meie Päästja üle, kes tuli meid taas Jumalaga ühendama, võtavad sihikule kuradi, kes tahab olla Jumalast igavesti eraldatud. Valurikkad saladused, millega me mõtiskleme selle üle, kuidas Jeesus ohverdas end oma Isa armastuse ja meie armastuse pärast, võtavad sihikule meie himudest tuleneva isekuse. Aurikkad saladused, mis keskenduvad surmajärgsele elule, võtavad sihikule maailma, mis utsitab meid leidma oma õnne selle maailma naudingutes ja hüvedes.

Me võime samuti arvesse võtta, kuidas Roosipärg võitleb meie kolme himu vastu. Rõõmurikkad saladused, mis on täidetud Jeesuse ja Maarja alandlikkusega, seisavad vastu meie uhkusele. Valurikkad saladused meie Issanda kannatustest seisavad vastu meie lihahimule. Aurikkad saladused, mis keskenduvad igavesele elule, seisavad vastu meie himustavatele silmadele, meie ahnusele selle maailma rikkuste järele.

Tõlkis Martin Vaher

(jätkub…)

Järgmisel nädalal : Padrunid kvaliteet – Roosipärja padrunid