Autor: admin

Christus natus est!

Kauneid õnnistatud Jõulupühi!

„Õndsaim Neitsi on tänu erilistele armudele, väljavalimisele kõikvõimsa Jumala poolt ja Jeesuse Kristuse, kogu inimsoo Lunastaja teenetele oma eostumise esimesest hetkest jäänud vabaks igasugusest pärispatu plekist. See õpetus on ilmutatud Jumala poolt ja selle peavad seetõttu kindlalt ja muutumatult võtma vastu kõik usklikud ja uskuma seda dogmat.

Kaitsku Jumal selle eest, et keegi kannaks südames mõnda teist mõtet kui seda, mille Me defineerisime. Kes mõnda teist mõtet kannab, peab teadma seda, et ta on tõmmanud enda peale hukkamõistu, peab kannatama usust taganemise all ja on eemaldunud Kirikust.”

Lõik Pius IX poolt välja kuulutatud Õndsaima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise dogma definitsioonist.

Pildil: Immaculata-altari mosaiikpilt Püha Peetruse basiilikas. Dogma väljakuulutamise päeval ehtis paavst mosaiigil oleva Immaculata kujutise kuldse krooniga.

Ühe aadliku matustel nägi Silvester avatud hauda asetatud surnukeha ja mõtles endamisi: „Ma olen, kes see oli. See, mis ta on täna, olen ka mina kunagi.“

Varsti pärast matuseid luges ta Kristuse sõnu: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!“

Silvesterist sai munk. Püüdlusest suurema täiuslikkuse poole tõmbus ta üksindusse. Ta palvetas, paastus ja mõtiskles. Toiduks sõi ta loodusande. Et vältida inimeste tähelepanu, vahetas ta mitmel korral oma asukohta. Lõpuks jõudis ta Kesk-Itaalias asuvasse Montesse Fabriano lähedal, kuhu ta ehitas püha Benedictuse auks kiriku ning asutas silvestriinide ordu vastavalt reeglitele ja orduriietusele, mida püha Benedictus talle ühes ilmutuses näitas. Oma eluajal asutas ta 11 abtkonda ja sellele lisaks veel 2 nunnakloostrit.

Püha Silvester, kes oli ka andunud Neitsi Maarja austaja, suri 1267. aastal 90-aastaselt.

Pildil: Klooster Monte Fanos, mille rajas p. Silvester esimesena ja kus asub ka tema haud

Serviitide ordu pühitses alates õndsa Innocentius XI (1676-1689) pontifikaadist üks päev pärast Risti Ülendamise püha Neitsi Maarja Seitsme Valu püha. Paavst Pius VII (1800-1823) tegi selle püha kohustuslikuks tervele Kirikule, tähistamaks sellega ka vabanemist 1814. a. Napoleoni vangistusest, sest väga palju palvetati selle eest Valurikka Emanda poole.

Maarja Seitse Valu:

1. Siimeoni ettekuulutus

(„Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima – et saaksid avalikuks paljude südamete mõtlemised!” (Luuka 2, 34))

2. Põgenemine Egiptusesse

3. Jeesuslapse otsimine templist

4. Kohtumine Kristusega Ristiteel

5. Kristuse ristilöömine

6. Kristuse mahavõtmine ristilt

7. Kristuse haudapanek

Pärast abiellumist elasid Maarja vanemad püha Joachim ja püha Anna Jeruusalemmas. Nende maja asus Bethesda (Bethzatha) tiigi lähedal, hiljem ehitati sellele kohale Püha Anna kirik. Bethesda tiigi lähedal olnud majas olevat ka Püha Neitsi Maarja sündinud.

Neitsi Maarja sündimise püha pärineb Süüria-Palestiina alalt. Idas peeti seda püha juba 6. sajandil, Läänes tuntakse seda püha alates 7. sajandist. Püha paavst Sergius I, kelle perekond pärines Antiookiast ja kes ise sündis Sitsiilias Palermos, määras, et suurtel Neitsi Maarjaga seotud pühadel tuleb korraldada protsessioone, nii toimusid pikka aega ka Neitsi Maarja sündimise pühal suured protsessioonid.

Pildi allkiri: Püha Anna kirik Jeruusalemmas