Rubriik: Kirikuaasta

24. jaanuaril pühitseb katoliku Kirik püha piiskopi ja märtri Timoteuse püha. Püha Timoteus oli püha Pauluse armastatuim õpilane, kellele Pauluse poolt kirjutatud kaks kirja on ka Piiblis.

Apostel Paulus reisis oma esimesel suurel misjonireisil (u. 45-49.a.) koos püha Barnabasega Lüstrasse Väike-Aasias. Paulus jutlustas seal ja paljud inimesed astusid seejärel Kirikusse. Õige pea aga saabusid ümbruskonnast uskmatud juudid, kes kihutasid Lüstra rahva apostli vastu üles ning teda loobiti kividega. Kui inimesed arvasid, et apostel on surnud, lohistati ta linnast välja ja jäeti sinna lamama. Kuid püha Paulus oli siiski elus ja jätkas varsti oma misjonireisi koos püha Barnabasega.

Nende seas, kes Lüstras usu vastu võtsid, oli ka kaks juudi naist: Eunike ja tema ema Lois. Eunike oli abielus paganaga ja neil oli üks poeg, keda Eunike nüüd kristlikult kasvatas: Timoteus.

Oma teise misjonireisi ajal (50-52.a.) külastas apostel Paulus taas Lüstrat ja võttis noore Timoteuse endale õpilaseks. Pühast Timoteusest sai Pauluse kaastööline ja lähim usaldusisik. Tänu sellele mõtleb Kirik püha Pauluse pöördumise pühal ka püha Timoteuse peale.

Püha Timoteus saatis püha Paulust ka tema kolmandal misjonireisil aastatel 53-58 kuni Jeruusalemmani. Timoteus oli Pauluse kõrval ka viimase vangisoleku ajal Roomas aastatel 60-62. Tõenäoliselt vangistati ka Timoteus ise mõneks ajaks selles ajavahemikus.

Millalgi oma viimastel eluaastatel pühitses püha Paulus Timoteuse Efesose piiskopiks. Sel ajal on kirjutatud ka Pauluse kaks tuntud kirja Timoteusele.

On teada, et oma viimase vangisoleku ajal Roomas (u. 67.a.) kutsus Paulus Timoteuse enda juurde. Pärast püha Pauluse martüüriumi pöördus püha Timoteus Efesosse tagasi. Kuna seal olid hakanud levima valeõpetused ja Efesose elanikud nautisid liialt oma linna rikkust ja heaolu, siis nõudis see Timoteuselt suurt pingutust, et oma rahvast Jumala juures hoida.

Kord kummardasid linnaelanikud taas paganlikku naisjumalust. P. Timoteus astus kartmatult rahva ette ja rääkis neile kogu oma veenvusega nende teo sügavast rumalusest ja väärast hoiakust. Seepeale võttis rahvas kivid ja kaikad ning loopis püha Timoteuse surnuks. See toimus tõenäoliselt 22. jaanuaril 97. aastal, natuke aega pärast seda, kui apostel ja evangelist Johannes oli Efesosse tagasi pöördunud.

Püha Timoteuse reliikviad asuvad Aadria mere äärse Termoli linna katedraalis.

Teadmine, et vanemad viisid Neitsi Maarja juba kolmeaastaselt templisse, et ta saaks seal hea kasvatuse ja hariduse, pärineb eelkõige varakristlikest käsikirjadest.

Liturgilise püha enda „sünnimaa” on Kreeka, kust see tuli läänekirikusse ja kus selle seadis sisse paavst Gregorius XI aastal 1372.

Tänane püha koos oma saladusega on väga tähtis eeskätt katoliikliku kasvatuse jaoks. Vanemad ei saa teha midagi paremat kui lasta oma lapsel kasvada pühamu, st Kiriku kaitsvas varjus. Eriliselt peaksid nad juhtima oma lapsi püha Missa juurde, selgitama neile liturgiat ja andma võimaluse tihti Pühimat Altarisakramenti vastu võtta.

Pilt: Giotto „Maarja esitlemine”

Marguerite Maria Alacoque on pühak, kes on eriliselt tuntud Jeesuse Pühima Südame sügava austamise tõttu. Tänu temale seadis Kirik sisse Jeesuse Pühima Südame püha, samuti Jeesuse Pühima Südame reede (iga kuu esimene reede).

P. Marguerite Maria Alacoque sündis 1648. a. Autuni diötseesi külakeses Prantsusmaal. Juba väikse tüdrukuna oli temas näha püüdlust Jumalale pühitsetud elu poole. Noore neiuna astus ta kloostrisse, kus temast sai väga eeskujulik ja sügava palveeluga nunn. Temas oli sügav kannatlikkus, suur ligimesearmastus, sisemine tugevus ja andumine palveelule ning mõtisklusele. Ta oli tuntud ka oma imetegude poolest.

Kristus ilmus pühale Marguerite Mariale mitmeid kordi. 1675. a. ilmumises, mis on nendest ilmumistest kõige tuntum, näitas Jeesus pühakule oma Pühimat Südant, mis leegitses ja oli okaskrooniga ümbritsetud. Ta andis nunnale ülesande levitada Kirikus Tema Pühima Südame austamist, et toodaks lepitust ja hüvitust kõikide solvamiste ja haavamiste eest, mis Tema Pühimale Südamele on tehtud. Samuti ütles Ta pühakule järgmist: „Ma tõotan Sulle, et need, kes minu Pühimat Südant austavad ja teisi sellele üles kutsuvad, saavad ülirikkalike jumalike armude osaliseks”.

Püha Marguerite Maria Alacoque suri 1690. a. ja kuulutati pühakuks paavst Benedictus XV poolt.

Kristuselt pühale Marguerite Maria Alacoque’le antud tõotused nende suhtes, kes Tema Pühimat Südant austavad:

Ma annan neile kõik nende seisuse jaoks vajalikud armud.
Ma kingin rahu nende perekondadele.
Ma lohutan neid kõikides nende kannatustes.
Ma olen neile kindlaim varjupaik nende elus, eriti surmatunnil.
Ma õnnistan rikkalikult kõiki nende ettevõtmisi.
Patused leiavad minu Südames halastuse allika ja lõputu ookeani.
Laisad hinged muutuvad usinaks.
Usinad hinged saavutavad kiiresti suure täiuslikkuse.
Ma õnnistan neid maju, kus on minu Pühima Südame pilt ja kus seda austatakse.
Preestritele annan ma armu ka kõige kangemaid südameid puudutada.
Kõikide nende nimed, kes minu Pühima Südame austamist levitavad, saavad olema kirjutatud minu Südamesse ja need jäävad sinna igavesti.
Minu Südame üliküllases halastuses tõotan ma sulle, et kõikidele, kes üheksa järjestikus kuu esimesel reedel kommunitseerivad, annab minu kõikvõimas armastus hea surma armu, nii et keegi neist ei sure seisundis, milles ei ole armu ega ilma püha sakramendi vastuvõtmiseta; minu Süda on nende viimasel tunnil kindel varjupaik.

Pildi allkiri: Paray-le-Monial’ basiilika, kus Kristus avaldas pühakule oma Pühima Südame saladused.

„Oo Jumal, Sa saadad oma lõputult targas Ettenägevuses pühad inglid meid kaitsma; anna meile meie alandliku palve läbi armu, et oleksime alati inglite kaitse all ja võiksime igavesti rõõmustada nende juuresoleku üle. Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb igavikust igavikuni. Aamen.”

(Kirikupalve kaitseingli pühal)