Rubriik: Kirikuaasta

Evangeelium (Mt. 13, 24-30) Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: “Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale. Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: “Isand,eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?” Tema lausus neile: “See on vihamehe töö.” Siis küsisid sulased temalt: “Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?” Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: “Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!”

Dom Guérangeri kommentaar evangeeliumile

“Taevariik, millest Jeesus selles tähendamissõnas räägib, tähistab siin Tema võitlevat Kirikut, Temasse uskujate kogukonda. Tema hoole ja armastusega rajatud põld on aga raiheinast umbe kasvanud: sinna on pugenud hereesiad, seal siginevad skandaalid.
Kas see peaks siis panema meid kahtlema Tema ettenägelikkuses – Tema, kes teab kõike ja ilma kelle loata ei sünni midagi? Kaugeltki mitte. Issand ise õpetab meile, et nii peabki olema. Inimestele on antud vabadus valida hea ja kurja vahel: meie asi on seda vabadust kasutada ja Jumala asi on kõik oma auks pöörata.
Võrsugu siis hereesia pealegi kui kuri taim – me teame, et kord tuleb päev, mil see juuripidi üles kistakse. Me saame näha, kuidas ta, närbudes omaenda varre otsas, lõplikult välja juuritakse ja tulle heidetakse. Kus on nüüd need hereesiad, mis laastasid Kirikut tema alguse päevil? Kus on saja aasta pärast need hereesiad, mis kolme sajandi jooksul on reformi kauni nime varjus Kirikule nii palju kahju tekitanud? Sama on skandaalidega, mis Kiriku rüpes võrsuvad. Raihein on nuhtlus, kuid teda on vaja meile proovikiviks.

Hea isa ei kitku nisuvõrsete kaitsmiseks umbrohtu välja. Miks? Sellepärast, et kui head ja halvad inimesed kasvavad kõrvuti, õhutab see häid mitte lootma inimestele, vaid püüdlema kõrgemale. Pealegi on Issanda halastus nii suur, et jumaliku armu läbi võib lõpuks raiheinastki saada nisu.
Varugem seega kannatust. Kuna aga vaenlane külvab umbrohtu just sel ajal, kui valvurid magavad, palugem oma karjaste eest ja anugem, et Peakarjane annaks neile valvsust. Valvsus on karja pääsemise põhitagatis ja Kirik on oma vaimulikke karjasteks nimetades määranud valvsuse nende põhiliseks omaduseks.”

Katkend Dom Prosper Guérangeri „Liturgilisest aastast“.

Tänane lugemine lõpeb siin, kuid Matteuse evangeeliumi edasi lugedes leiame Jeesuse enese jüngrite palvel antud seletuse sellele tähendamissõnale. Maailma lõpupäevil saavad kurjad oma karistuse ja õiged tasu.
” Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna raiheinast!” Ja tema kostis: „Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad. Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid. Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!”

Tõlkis Loviisa Mänd

Pühaks valmistumine

Tänavu langeb 2. veebruar pühapäevale, mis võimaldab kõigil usklikel osaleda selle Neitsi Maarja auks peetava tähtsa püha Missal.

Missa eel toimub küünlatseremoonia, mis koosneb kolmest osast: küünalde õnnistamisest, küünalde jagamisest ja ronkäigust küünaldega. 

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 2:22-32

Neil päevil,  kui Maarja puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar turteltuvi või kaks tuvipoega”. Ja Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal. Püha Vaim  oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat. Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles: “Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja auks sinu rahvale Iisraelile.”

Sel puhul on isa Fabrice Delestre kirjutanud artikli, mis selgitab Neitsi Maarja puhastamise püha tseremoonia tähendust ja aitab meil selleks sobivalt valmistuda. 

“Selle püha liturgia on vaimselt erakordselt rikas ja sügava üleloomuliku tähendusega. Iga aasta 2. veebruaril tähistame Neitsi Maarja puhastamise püha, mis on üks vanemaid Neitsi Maarja auks peetavaid liturgilisi pühi – võib-olla isegi vanim, kuna seda on Jeruusalemmas tähistatud juba 4. sajandist saadik.

Selle pühaga mälestame kahte sündmust, mis leidsid samaaegselt aset Jeruusalemma templis: 

Esiteks mõtiskleme Maarja seadusejärgse puhastamise tseremoonia üle templis. Olgugi et Maarja ei olnud selleks kohustatud, kuna ta oli neitsi nii enne oma ainusündinud Poja ilmaletoomist, sünnitamise ajal kui pärast seda, allus ta vabatahtlikult ja kogu südamest puhastamise vagale rituaalile. Nõnda on ta meile alandlikkuse ja kuulekuse imetlusväärseks eeskujuks. Kuna siis ei olnud veel aeg tema emaduse jumaliku saladuse avaldamiseks, oli ta meeleldi nõus samasuguse kohtlemisega nagu kõik teised emakssaanud.

Teiseks mälestame Jeesuslapse esitlemist templis seaduse järgi, mis nägi ette, et „iga esmasündinu tuleb pühitseda Issandale“.  Siingi annab Issand meile hämmastava alandlikkuse ja enesesalgamise eeskuju: Ta allutab iseend seadusele, kuigi ei ole selleks kohustatud, kuna Ta on Jumal ning selle ja kõigi teiste seaduste looja. Jeesuslaps tuleb esimest korda Issanda templisse, kus Ta kinnitab uue lepingu oma Isa ja inimkonna vahel just selle tseremoonia käigus. Seal toob Ta end ohvriks kõigi inimeste eest, kes on nii patused ja süüdi.

---

Seaduse järgi pidid lapse vanemad templis esitlemise tseremoonia puhul tooma ohvriks kaks turteltuvi või harilikku noort tuvi, nagu meenutab selle püha teise vespri viies antifoon. Nende kahe linnuliigi ohverdamise sügavat vaimset tähendust selgitab Aquino Thomas järgmiselt:

Turteltuvil on kolm tähendust: 1. laululinnuna sümboliseerib ta usu kuulutamist ja tunnistamist; 2. kasina linnuna esindab ta puhtust; 3. kuna ta eelistab üksindust, tähistab ta mõtisklust.

Tuvi, kes on malbe ja lihtne lind, sümboliseerib õrnust ja lihtsust. Karjas elada armastava linnuna tähistab ta ka aktiivset eluviisi. 

Ülalkirjeldatust järeldab püha Thomas, et tuvide ohverdamine sümboliseerib Kristuse ja Tema müstilise ihu liikmete täiuslikkust. Ta lisab, et kahe samast liigist linnu ohverdamist nägi Issanda seadus ette näitamaks, et nõutud pühadus ei puuduta mitte ainult hinge, vaid ka keha.

---

2. veebruaril pühitsetavad küünlad aga ei ole pelk sümbol, nagu tuvid, vaid esindavad tõeliselt lihakssaanud Kristuse täiuslikkust, kes tuli meie sekka elama.  

Püna Anselmi järgi on küünla juures oluline tähendus kolmel elemendil: vahal, tahil ja leegil. 

• Vaha, mida mesilased valmistavad õienektarist ja mida vanasti peeti neitsilikkuse sümboliks, esindab jumaliku Lapse neitsilikku ihu, mis vähimalgi määral ei rikkunud ei oma eostamise ega sünni ajal Maarja täiuslikku terviklikkust.
• Taht vaha sees esindab Jeesuse Kristuse hinge.
• Leek, mis särab küünla otsas, esindab meie Issanda jumalikkust.

---

Maarja puhastamise püha liturgia on seega üleloomuliku ja vaimselt erakordselt rikka tähendusega. Ei ole juhus, et see püha on jõulutsükli viimane – sellel on kaks põhjust:

Esiteks kutsub see meid veel korra mõtisklema lihakssaamise üle, mis on kogu jõuluaja keskne müsteerium. Meile antakse võimalus näha Jeesuses Kristuses lihakssaanud Messiat, kelle tulekut kuulutasid ette kõik Vana Testamendi prohvetid (vt selle päeva Missa epistlit).

Teiseks ühendab see kirikuaasta kaks suuremat tsüklit, jõulu- ja ülestõusmispühade tsükli. Samamoodi ühendas Issand templis rauk Siimeoni ja naisprohvet Hanna esindatud vana Iisraeli uue Iisraeliga, katoliku Kirikuga, mis sündis sõduri löödud haavast ristilöödud Jeesuse küljes (vt selle päeva Missa evangeeliumit).

---

Seetõttu on igati kohane kasutada selle kauni püha ajal võimalust tänamaks Issandat ja Neitsi Maarjat kõigi üleloomulike armude eest, mida oleme saanud jõulutsükli jooksul. Samuti peaksime neilt paluma arme, mida vajame, et astuda algavasse paastuaega võimalikult suure pühendumusega.”

 Isa Fabrice Delestre +

Allikas: Le Saint-Anne nr 340 – veebruar 2022

Tõlkis Loviisa Mänd

“Ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!“

Järg pühast evangeeliumist Matteuse järgi, 8:1-13

Sel ajal kui Jeesus tuli mäelt alla, järgnesid talle suured rahvahulgad. Ja vaata, tema juurde astus pidalitõbine, kummardas teda ja ütles: «Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!» Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: «Ma tahan, saa puhtaks!» Ja ta sai otsekohe oma pidalitõvest puhtaks. Ja Jeesus ütles talle: «Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda and, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!» Aga kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda: «Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!» Jeesus ütles talle: «Ma tulen ja teen ta terveks.» Ent väeülem vastas: «Ei, Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb! Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: «Mine ära!», siis ta läheb, ja teisele: «Tule siia!», siis ta tuleb, ja oma teenijale: «Tee seda!», siis ta teeb.» Aga seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes temaga kaasas käisid: «Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi! Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, Kuningriigi lapsed aga tõugatakse välja kaugele pimedusse, ja seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.» Ja Jeesus ütles väeülemale: «Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!» Ja tema teener paranes selsamal tunnil.

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, 12:16-21

Vennad! Ärge olge endi meelest targad! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, mõelge sellest, mis on hea, mitte ainult Jumala, vaid ka kõigi inimeste silmis! Kui võimalik, nii palju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge kaitske ennast ise, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: «Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte» – nii ütleb Issand. Vaid «kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!» Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!

Kõigeväeline igavene Jumal, vaata armulikult meie nõrkusele ja siruta meie kaitseks välja oma auhiilguse parem käsi. Aamen. (Kirikupalve)