Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 29. august – Püha Ristija Johannese martüüriumi püha

Ristija Johannes ristis tõenäoliselt alates 27. aasta lõpust Jordani jões inimesi patust ärapöördumise märgiks. Aina enam kogus ta ka kuulsust jutlustajana, mis tõi jõe kaldale kokku suured rahvahulgad. Seetõttu hakkas Herodes Antipas kartma, et selline rahvahulkade kogunemine võib ohustada tema võimu, juhul kui Johannes peaks kihutama inimesi ülestõusule tema vastu.

Kui Ristija Johannes ütles valitsejale, kes oli põlanud ära oma esimese naise, et ta ei tohi Herodiase, oma poolvenna Herodes Philippuse naisega poolvenna eluajal abielluda, lasi Herodes Antipas tema jaoks tülika mehe kinni võtta. Valitseja oleks hea meelega Ristija Johannese surma saatnud, kuid ta pelgas rahva reaktsiooni, lisaks sellele oli ka temas endas siiski teatud huvi Ristija Johannese jutluste vastu, pidades teda ka õiglaseks ja pühaks meheks.

Ristija Johannes jäeti seepeale vanglasse. Varsti saabus valitseja sünnipäev, kus Salome, Herodiase tütar tema eest tantsis. Olles täis vaimustust noore naise tantsust tõotas Herodes täita ükskõik millise tema soovi. Salome tahtis Ristija Johannese pead, ja nii lasigi Herodes pühakul pea maha raiuda. Joseph Flaviuse järgi leidis see aset aastal 29. Ristija Johannese surnukeha anti Kristusele, kes ta Samaarias maha mattis.

Herodes aga ei leidnud Ristija Johannese tapmise järel rahu. Ta kartis, et Johannes tegutseb edasi Kristuses, kelle imetegudest ta aina enam kuulis. Herodes Antipas oli hea sõber Pontius Pilatusega, kes Kristuse ennem Tema ristilöömist Herodese juurde saatis.

Ristija Johannese pea asub Roomas San Silvestro Capite kirikus

Pildil: „Ristija Johannese pea maharaiumine”, Caravaggio

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 22. august – Neitsi Maarja Immakulaatse Südame püha, Tallinna kabeli patroonipüha

Fatima ilmutuse nägija õde Lucia ütles, et Jumalaema sõnade kohaselt on tema Immakulaatse Südame austamine ja Roosipärg viimased pääsemise vahendid. Kui need ära põlatakse, siis ei saa me Taevast andestust.

Vastavalt Jumalaema soovile, mille ta esitas õde Luciale 13. juunil 1929. aastal Tuy kloostri kabelis pühitseda maailm ja eriliselt Venemaa tema Südamele, teostaski paavst Pius XII 31. oktoobril 1942. aastal vastava pühitsusakti. Venemaa pühendamist kordas ta veel 7. juulil 1952. aastal. Ka paavst Johannes Paulus II pühitses 13. mail 1982. aastal maailma ja eraldi Venemaa Maarja Immakulaatsele Südamele. Seda pühitsust kordas ta veel 25. märtsil 1984 ja 8. oktoobril 2000. Kahjuks puudus aga iga kord kogu maailma piiskopkonna osalemine nendes pühitsemistes, kuigi see oli Jumalaema soov.

Neitsi Maarja Immakulaatse Südame püha seati sisse paavst Pius XII poolt 1950. aastal. See püha on Maarja Taevassevõtmise suurpüha oktaavi päeval.

„Sisenemine Maarja Immakulaatsesse Südamesse on elu algus armastuse märgi all, mis tegelikult ainukesena meid Jumala juurde tagasi viib. Armastus kui kõikide vooruste vorm annab väärtuse kogu meie moraalsele elule: „Meie elu õhtul mõistetakse meie üle kohut meie armastuse järgi,“ ütleb püha Theresia Lisieux’st. Mitte see, mida me oleme teinud ja korda saatnud, ei määra meie elu väärtuse, vaid see, kuidas, s.t. kui suure armastusega me oleme kõike teinud. Kui meie kõik moraalsed teod on ilma üleloomuliku armastuseta ainult „kumisev vask ja kõlisev kelluke“ (1 Kor 13), armastus aga valatakse meie hinge Immaculata südame läbi, siis suudame me oma igapäevaseid tegusid ainult sel määral täisväärtuslikena teha, kui palju on nad teostatud Immakulaatses Südames. Nii saab Maarja tõepoolest „ilusa armastuse emaks“. Armastuse vahendamine läbi tema Immakulaatse Südame ei ole ju midagi muud kui kõikide armude vahendamine, mis omakorda ei ole midagi muud kui jumaliku armastuse kiirgamine ja tegutsemine meis. „Elul on ainult nii palju väärtust kui see on täidetud armastuse tegudest Jumala vastu. Kuid meie armastusavaldused on täis ebatäiuslikkust. Püha Lisieux’ Theresia oli teadlik, et kogu tema elu saab olema ebatäiuslik. Mitte, et ta oleks olnud vallatud kiindumustest ebatäiuslikkuste poole, vaid et ta neid kiindumusi endas avastas. Kui nüüd hing annab oma teod Immaculatale, siis annab Immaculata need Jumalale edasi kui omaenese teod. Sel viisil saavutavad meie armastuse teod Jumala juures kogu oma ilu.“ (p.Maximilian Kolbe).“

Tsitaat raamatust „Wer bist du, o Immaculata?“ – „Kes sa oled, oo Immaculata?“ (isa K. Stehlin)

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 17. august – püha Hyacinthus

Püha Hyacinthus sündis 1185.a. Konski krahvi Eustachi pojana Lanka lossis Sileesias. Tema pere pärines Ordovazide aadliperekonnast.

Hyacinthus õppis Krakovis, Prahas ja Bolognas teoloogiat ja õigusteadust ning sai mõlemas doktorikraadi. Peale seda nimetas Krakovi piiskop Vincent Kadlubko Hyacinthuse Krakovi toomkiriku kanoonikuks.

Sel ajal tegid paganlikud preislased röövretki Poolasse. Vahepeal oli saanud Krakovi piiskopiks Ivo Konski, kes plaanis saata Preisimaale dominikaanlased misjonit tegema. Selleks võttis ta kohe peale piiskopiks valimist ette reisi Rooma, reisil saatsid teda p.Hyacinthus ja õnnis Ceslaus, kes oli viimasele lähedane sugulane.

Roomas kohtusid nad püha Dominicusega ja kuna ordus ei olnud tol hetkel ühtegi poola keelt valdavat misjonäri, siis otsustas p.Hyacinthus ise ordusse astuda ja misjonile minna. Ta võeti p.Dominicuse poolt koos õndsa Ceslause ja püha Saksa Hermanniga ordusse vastu.

Pärast novitsiaadi lõppemist Roomas saatis p.Dominicus kolm jutlustajavenda põhja poole. Väikse seltskonna juhiks nimetas Dominicus p.Hyacinthuse. Teel põhja rajasid nad Salzburgi peapiiskopi abiga 1221.a. dominiiklaste kloostri Friesachis Kärntenis , mida jäi juhtima püha Hermann. Teised jätkasid oma teekonda ning läbi Praha ja Preslau jõudsid nad lõpuks Krakovisse, kus p.Hyacinthus rajas 1222.a. dominikaani kloostri.

Teada on pühaku range elukorraldus: ta elas vaid veest ja leivast, istus pikki tunde pihitoolis, veetis pikad päevad haigevoodite juures ja võttis päevast ainult mõned tunnid, et põrandal magada. Sellise alandliku eluga pälvis ta palju arme, talle ilmus Jumalaema, kes tõotas talle alati oma abi. Püha Hyacinthus tegi Maarjalt eestpalve palumise läbi palju imesid.

1223.a. rändas pühak Venemaale ja jäi pikemaks ajaks peatuma Kiievisse. Seal asutas ta järgmise dominikaani kloostri. Kiievist tagasipöördudes asutas ta 1226.a. kloostri Danzigis.

1228.a. toimus Pariisis erakorraline ordu üldkapiitel, millest ka p.Hyacinthus osa võttis. Seal saavutas ta Poola orduprovintsi tunnustamise, selle provintsi alla kuulusid ka Pommer alad Saksamaal, Preisimaa, Leedu, Rootsi, Norra ja Taani – nendel maadel asutati tema juhendamisel arvukalt kloostreid ja koole.

1229-1233 oli pühak Kiievis, kust ta organiseeris idamisjonit. Tema teenete hulka kuulub ka Galiitsia katoliiklaste, kes vahepeal olid end allutanud Konstaninoopoli patriarhile, lepitamine Roomaga.

1236-1238 tegutses püha Hyacinthus Preisimaal, kus olid juba nii mõnedki misjonärid märtrisurma läinud. Oma viimased eluaastad 1240-1257 veetis pühak Krakovi kloostris. Ta suri 1257.a. Maarja Taevassevõtmise suurpühal ja maeti Krakovi kloostri kirikusse. Ta kuulutati pühakuks 1594.a.

Pildil: Püha Hyacinthuse haud Krakovis dominiiklaste kloostri kirikus

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 1. august – püha Peetruse ahelate püha

Ahelad, millega püha Peetrus oli Mamertini vanglas aheldatud, kinkis Rooma kogudusele püha Quirinus. Neid ahelaid austati alguses Esquilini basiilikas, mille kohale ehitati hiljem praegune basiilika S. Pietro in Vincoli.

Pärast seda, kui Herodes Agrippa 42. aastal hukkas enne paasapüha Jaakobus Vanema, võeti kinni ka püha Peetrus. Herodes tahtis Peetruse hukata pärast paasapühi. Senikaua aga hoiti teda range valve all aheldatuna vanglas. Küll aga vabastas üks ingel Peetruse imelisel viisil vangistusest.

Kui keisrinna Eudokia, Ida-Rooma keisri Theodosius II abikaasa võttis ette palverännaku Pühale Maale, kingiti talle mõlemad ahelad. Ühe ahela saatis ta Konstantinoopolisse, kus seda austati Püha Peetruse kirikus, teise aga Rooma. Ta lasi kiriku asemele, kus ahelat austati, uue suurema basiilika ehitada.

Pildil: püha Peetruse ahelad

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 26. juuli – püha Anna

Maarja ema püha Anna austamise esimesed tõendid pärinevad Ida-Rooma riigi aladelt viiendast sajandist, Õhtumaal algas püha Anna sügavam austamine keskajal. 1481. aastal lisati püha Anna püha ka rooma kalendrisse.

Hiliskeskajaks oli püha Anna austamine Õhtumaal juba väga levinud. Reformatsiooni ajal sai see austamine tagasilöögi, kuid katoliikliku uuendamise ajal u. 1545. aasta paiku puhkes see jälle õitsele. 1584. aastal tehti püha Anna püha kohustuslikuks kogu Kirikule. Veel 18. sajandil pühitseti seda püha paiguti väga pidulikult, kuid alates 19. sajandi algusest austamine taas taandus.

Püha Anna on perekondade, nimelt abielu, emade, laste ja leskede kaitsepühak. Samuti peetakse teda ka kaubanduse ja käsitöö kaitsepühakuks. Eriliselt aga austavad teda mägedes elavad inimesed, mida tõestavad ka paljud tema nime järgi nimetatud mäed näiteks Sileesias.

Püha Annat kutsutakse samuti appi suurte ootamatute hädade, näiteks epideemiate puhul. Ka hereetik Martin Luhterist jutustatakse, et jäädes 2. juulil 1505. aastal ootamatult suure äikesetormi kätte, hüüdis ta püha Annat appi ja tõotas astuda mungaks, kui ta tormist pääseb.

Püha Anna reliikviad asuvad mitmetes kohtades. Püha Anna pea asub näiteks Kölni ja Aacheni vahel asuvas Dürenis. Prantsusmaal Bretagne’s austatakse püha Annat maakonna kaitsepühakuna eriliselt Sainte-Anne d’Aurey palverännakukohas. See on koht, kus püha Anna ilmus 17. sajandil ja soovis enda austamist. Seal asuvale püha Anna ja tema õndsaima tütre imettegevale kujule (pildil) asetati paavst Pius IX käsul kroonid.

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 14.juuli – püha Bonaventura

Püha Bonaventura (Johannes Fidanza) sündis Itaalias Bagnoreggios arsti pojana. Ta oli lapsepõlves väga haiglane ja nõrk. Kui tema seisukord ikka halvemaks läks, viis ema ta püha Franciscuse juurde, kes last õnnistas. Sellest peale hakkas laps vaikselt paranema ja kosuma.

Kui püha Fanciscus 1226.a. surivoodil lamas, siis otsis ema koos väikse Johannesega pühaku uuesti üles. Pühak, nähes tervemaks saanud last, ütles: „O buona ventura!“ Nendest sõnadest sai poisi uus nimi.

Aastal 1236 alustas p.Bonaventura õpinguid Pariisis. Oma alandlikkusest ei tahtnud ta seal pikka aega minna Pühale Kommunioonile, lõpuks ilmus talle ingel, kes ulatas talle Püha Hostia. Pühaku õpetaja Alexander von Hales, kes suri 1246.a., on oma õpilase kohta ütelnud, et Bonaventura oli nii puhas nagu ta ei olekski pärispatuga koormatud inimlaps.

Kui Bonaventura 1243 (mõnedel andmetel 1238).a. oma õpingud Magister in Artibus kraadiga lõpetas, võtsid frantsiskaanid ta enda ordusse. Varsti sai pühak preestripühitsuse ja ta täiendas end veel teoloogias.

Pärast seda, kui p.Bonaventura 1248.a. sai doktorikraadi teoloogias, alustas ta õpetajategevust frantsiskaanide Pariisi ordukoolis. Korralise professori (magister regens) kohta ta ülikoolis, nagu ka tema sõber p.Aquino Thomas, ei saanud, sest kardeti kerjusmunkade ordude, s.t. frantsisklaste ja dominiiklaste liiga suurt mõju. Alles paavst Alexander IV sekkumise peale nimetati nii p.Bonaventura kui ka p.Aquino Thomas mõlemad korralisteks professoriteks.

Mitte ainult p.Aquino Thomas, vaid ka p.Bonaventura oli kõrgelt õpetatud teoloog. Lugu räägib sellest, kuidas p.Aquino Thomas tahtis kord sõbralt teada, kust tuleb tema tarkus. Bonaventura näitas seepeale käega oma toaseinal rippuva krutsifiksi poole ja ütles: „Sealt.“

Paavst Alexander IV nimetas kaks lähedast sõpra 12.augustil 1257.a. Pariisi professoritekolleegiumi liikmeteks. Sama aasta 2. veebruaril oli p.Bonaventura valitud frantsisklaste ordukindraliks. Seetõttu tõmbus ta ka õige pea tagasi õpetamisest, kuid jäi siiski Pariisi ja juhtis ordut sealt.

Kohe peale oma valimist ordukindraliks asus p.Bonaventura leevendama ordusiseseid pingeid, milleks võttis ta ette pika reisi Rooma ja külastas selle kestel kümneid kloostreid. Frantsiklaste ordut ähvardas tol ajal lõhe rangemat korda pooldajate (spirituales) ja pehmemat korda pooldajate (relaxati) vahel. Ta määras kindlaks ka orduprovintside piirid ja redigeeris ordureegleid. 1260.a. Narbonne’is toimunud üldkapiitlil võeti p.Bonaventura poolt täiendatud ja parandatud ordureegled vastu, mistõttu nimetatakse p.Bonaventurat ka frantsisklaste ordu teiseks asutajaks.

P.Bonaventura kogus Itaalias kokku ürikuid ja dokumente, et panna kirja p.Franciscuse elulugu. Sellise ülesande oli talle andnud Narbonne’is toimunud üldkapiitel. Kui p.Bonaventura selle ülesandega tegeles, tahtis p.Aquino Thomas teda külastada. Kui ta oma sõbra kambrisse astus, oli p.Bonaventura nii sügavalt oma töösse süvenenud, et ta ei pannud sisenejat tähele. Seepeale ütles p.Aquino Thomas paarile teda saatvale mungale: „Lähme minema, et üks pühak saaks segamatult teisest pühakust kirjutada.“ Frantsisklaste üldkapiitel Pariisis 1266.a. kinnitas p.Bonaventura poolt kirjutatud püha Franciscuse eluloo ainukeseks autentseks pühaku elu ülestähenduseks.

1265.a. nimetas paavst Clemens IV pühaku Yorki piiskopiks, kuid pühak keeldus seda ametit vastu võtmast. 20.mail 1274.a. pani pühak maha ordukindali ameti, pea aasta varem, 28.mail 1273 oli paavst õnnis Gregorius X kutsunud p.Bonaventura Lyoni kirikukogu ettevalmiseks Rooma. Seal nimetati p.Bonaventura Albano kardinalpiiskopiks. Kui talle juba enne nimetamist toodi kardinalimüts, pesi pühak sel hetkel, mil toojad tema juurde astusid, Firenze lähedases Mugillo kloostri köögis nõusid ja palus mütsi nii kauaks varna riputada, kuni ta on pesemise lõpetanud.

7.mail 1274.a. oligi Lyoni kirikukogu avaistung. Ka püha Aquino Thomas pidi sellest osa võtma, kuid ta suri teel Lyoni. Kontsiil jõudis kokkuleppele kreeklaste tagasitulemiseks Kirikusse, kuid see kokkulepe ei kestnud kaua, sarnaselt 1439.a. sõlmitud kokkuleppele.

Püha Bonaventura suri kirikukogu lõpupäevadel, 15.juulil 1274.a. pärast seda, kui paavst oli talle isiklikult viimase võidmise sakramenti jaganud. Paavst Sixtus V nimetas 1482.a. pühakuks kuulutatud Bonaventura 1588.a. Doctor Seraphicus’eks. Pühaku vähesed säilinud säilmed asuvad Lyoni frantsisklaste kloostri kirikus, sest hugenotid põletasid 1562.a. pühaku surnukeha. Pühaku kodupaigas asub reliikvia pühaku käest.

Pildil: „Püha Bonaventura surivoodil“ Fancisco Zurbarán (1629)

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 7. juuli – Maarja hüvituslaupäev

„Minu armastatud valitsejanna ja päästja, ma tahan tegutseda suure usaldusega Sinu vastu ja mitte karta, sest Sina oled minu jõud ja minu au Issandas… Ma olen täielikult Sinu, ja kõik, mis mul on, kuulub Sinule. Oo ülev Neitsi, kes Sa oled õnnistatud kogu loodu seas, vajuta end pitserina mu südamesse, sest Sinu armastus on tugev kui surm!”

Püha Bonaventura

Categories
Kirikuaasta Vaimne elu

Jeesuse Pühima Südame kuu: Perekondade abi

„Ta (Jeesus) tõotas mulle, et ükski neist, kes pühitsevad end Tema Pühimale Südamele, ei lähe iial hukka, ja et Tema, Kõikide Õnnistuste Allikas, saadab rikkalikult arme igasse kohta, kus on austamiseks ja armastamiseks üleval Tema Pühima Südame pilt. Selle vahendi läbi tahab Ta eemaldada perekondadest kõik lahkhelid ja aidata neid, kes on hädas.”

(Tsitaat p. Margareta Maria Alacoque kirjast)

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 1. juuli – Jeesuse Pühima Vere püha

Jeesuse Pühima Vere püha asetas 1. juulile püha Pius X, 1962. aasta missaali kohaselt on see 1. klassi püha.

Kristuse Veri on meie lunastuse hind. Meie Issanda Pühima Südame ja Tema Pühima Vere vahel on väga olemuslik side. Tema Veri ei valgunud mitte ainult Tema läbitorgatud Südamest ja Tema haavadest, Tema Pühim Veri on ka igal Missal peale Muutmist meie ees altaril karikas.

Kristuse Pühima Vere austamist levitas eriti püha Casper, kes asutas selle tiitli all ka kongregatsiooni. Vennaskonna kaitse all on selle kongregatsiooni naisharu üks klooster – Hinnalise Vere Maarja tütarde klooster Scwarzwaldis Saksamaal on valinud piiskop Fellay oma piiskoplikuks eestkostjaks.

KRISTUSE PÜHIMA VERE LITAANIA

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, halasta – Kristus, halasta

Issand, halasta – Issand, halasta

Kristus, kuule meid – Kristus, võta meid kuulda

Jumal-Isa taevas – halasta meie peale

Jumal-Poeg, maailma Lunastaja –

Jumal Püha Vaim –

Püha Kolmainus Jumal –

Kristuse, igavese Isa Ainusündinud Poja Veri – päästa meid

Kristuse, lihakssaanud Jumala Sõna Veri –

Kristuse, uue ja igavese Lepingu Veri –

Kristuse Veri, surmaahastuses maha nirisenud –

Kristuse Veri, piitsutamisel valatud –

Kristuse Veri, okaskroonimisel välja voolanud –

Kristuse Veri, Ristil ära valatud –

Kristuse Veri, meie õndsuse lunahind –

Kristuse Veri, milleta pole pattude andeksandmist –

Kristuse Veri, jook pühimas Armulauasakramendis ja hingede puhastus –

Kristuse Veri, halastuse hoovus –

Kristuse Veri, kurjade vaimude võitja –

Kristuse Veri, märtrite vaprus –

Kristuse Veri, usutunnistajate tugevus –

Kristuse Veri, neitsite eluallikas –

Kristuse Veri, ohusolijate tugi –

Kristuse Veri, kannatajate leevendus –

Kristuse Veri, nutjate lohutus –

Kristuse Veri, meeleparandajate lootus –

Kristuse Veri, surijate kergendus –

Kristuse Veri, südamete rahu ja sulnidus –

Kristuse Veri, igavese elu tagatis –

Kristuse Veri, hingede pääste puhastustule sügavusest –

Kristuse Veri, kõige kirkuse ja au vääriline –

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – hoia meid, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – võta meid kuulda, Issand

Jumala Tall, kes Sa maailma patud ära kannad – halasta meie peale


P. Oma Verega oled Sa meid lunastanud, Issand.

K. Ja oled meid Jumala kuningriigi osalisteks teinud.

Palugem. Kõigeväeline Igavene Jumal, kes Sa seadsid oma ainusündinud Poja maailma Lunastajaks ja tahtsid saada lepitatud Tema Vere läbi: palume Sind, lase meil oma õndsuse lunahinda austada ja olla selle väega kaitstud maise elu hädaohtude eest, nii et võiksime selle viljast Taevas igavesti rõõmu tunda, Kristuse, meie Issanda läbi.

K. Aamen.

Categories
Kirikuaasta Vaimne elu

Jeesuse Pühima Südame kuu: Minus leiate rahu

“Kõik on andnud Isa minu kätte, ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ja ükski ei tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab seda ilmutada. Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem kerge!”

(Matteuse 11, 27-30)

Pildil:Jeesuse Pühima Südame pilt Müncheni St. Michaeli kirikus