Püha Pius X Preestrite Vennaskond
Ma pöördun sinu poole, püha Joosep, saades kindlust sellest, et sa oled surijate eestkostja ja et sinu õndsa surma juures valvasid abistades Jeesus ja Maarja, ning annan hardalt sinu hoolde selle sulase (teenija) hinge tema surmaheitluse piinade ajal, et sinu kaitse päästaks ta kuradi püünistest ja igavesest surmast ning et ta pälviks igavese rõõmu. Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.
“Sel ajal läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel:„Ole tervitatud, täis armu! Issand on sinuga! Õnnistatud oled sa naiste seas!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” Ja ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1:26–38)
Täna on Angeluse palve pÄev !
Angelus*, see Maarja kuulutamise loo palve, on meeldetuletus olulisest hetkest inimkonna ajaloos. Seepärast on paljud katoliiklased kogu maailmas juba pikki sajandeid lugenud Angelust kolm korda päevas.
“Issanda ingel kuulutas Neitsi Maarjale. Ja ta sai Pühast Vaimust.”
Nende kahe esimese lausega on kõik öeldud, kõik tehtud. Aga kuidas võis see ime juhtuda? Ainult tänu Maarja heale kavatsusele: “Vaata, ma olen Issanda teenija” – “Ecce ancilla Domini”, ja tänu tema armastavale ja julgele vastusele: “Mulle sündigu su sõna järgi.” – “Fiat mihi secundum verbum tuum.”
“Fiat!” Vastus, mis täitis inglid Taevas rõõmuga. See väike sõna kätkeb endas Maarja kuulekuse vaimu, sügavat alandlikkust ja piiritut armastust. Selle fiat’iga ei täitnud ta iseenda tahet, vaid võttis omaks Jumala tahte. Ta ei kasutanud oma võimu, vaid nõustus kogu südamest ja rõõmuga oma rolliga Jumala hiilgavas päästeplaanis.
Tänagem eriti just täna oma taevast Ema tema fiat’i eest, millele järgnes Jumala Poja, meie Lunastaja lihakssaamine; selle fiat’i eest, mis tõi talle hiljem nii rohkeid ja suuri kannatusi.
Palugem et ta meid aitaks ja õpetaks ka meid ütlema fiat iga päev, et teha seda, mida Jumal meilt ootab, et täita lihtsalt oma igapäevaseid kohustusi, mis meile mõnikord nii palju maksma lähevad, ning leppima ka katsumuste ja raskustega, mida Jumal meile saadab või meie ellu lubab.
Täna on ka “Ole tervitatud Maarja” palve esimese osa tähistamise päev!
See palve, mida nimetatakse ka inglitervituseks, on üks ilusamaid viise oma taevase Ema tervitamiseks ja austamiseks. Korrakem iseäranis täna seda tervitust samasuguse austusega nagu peaingel Gabriel: “Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on sinuga.”
Tõlkis Siivi Mänd
*Angelus tähendab ladina keeles inglit.
Pidulik Missa pühitsetakse kell 18.00
Püha Joosep, neitsite isa ja valvaja, kelle truu hoole alla usaldati Kristus Jeesus, süütus ise, ja Maarja, neitsite neitsi, ma palun ja anun sinult selle kahekordse ja hindamatu ülesande pärast, päästa mind Jeesuse ja Maarja nimel kõigest rüvedusest, hoia mu meel rikkumatuna, mu süda süütuna ja ihu karskena, ning aita mul alati teenida Jeesust ja Maarjat täiuslikus puhtuses. Aamen.
Auväärne püha Joosep, Jumal valis sinu Jeesuse kasuisaks, igavese neitsi Maarja puhtaimaks abikaasaks ja Püha Perekonna peaks. Kristuse asemik on su valinud Kristuse rajatud Kiriku taevaseks patrooniks ja kaitsjaks. Kaitse Ülemkarjast ning kõiki temaga ühendatud piiskoppe ja preestreid. Ole kõigi nende kaitsja, kes töötavad hingede heaks maise elu katsumuste ja raskuste keskel, ning anna, et kõik maailma rahvad oleksid kuulekad Kirikule, ilma milleta ei ole pääsemist.
Armas püha Joosep, võta vastu ohverdus, mille ma sulle toon. Ole minu isa, kaitsja ja teejuht pääsemise teel. Palu mulle südamepuhtust ja armastust vaimuliku elu vastu. Olgu kõik mu teod sinu eeskujul suunatud Jumala suuremale aule ühenduses Jeesuse Jumaliku Südame, Maarja Pärispatuta Südame ja sinu enda isaliku südamega.
Lõpuks palu minu eest, et ma võiksin osa saada sinu püha surma rahust ja rõõmust. Aamen.
Täna on Eestis kohustuslik püha, p. Joosepi püha.
Pidulik Missa pühitsetakse kell 18.00
KIRIK VAJAB MEIE PALVEID!
Kiriku kaitsja valvab teda, kuid nagu meie Issand meile ütleb: “Paluge, ja te saate!” (Jh 16,24)
Auväärne püha Joosep, Maarja abikaasa, me anume Jeesuse Kristuse Südame läbi sinu isalikku kaitset.
Sina, kelle lõpmatu vägi ulatub kõigi meie vajadusteni ja kes sa suudad muuta võimalikuks ka kõige võimatumad asjad, ava oma isalikud silmad oma laste vajadustele. Segaduses ja valus, mis meid rõhub, pöördume sinu poole kindla usaldusega.
Võta lahkesti oma armastava kaitse alla see oluline ja raske ettevõtmine, mis on meie murede põhjus, ning tee nii, et selle õnnelikust tulemusest tõuseks au Jumalale ja hüvangut Tema pühendunud teenijatele. Aamen.
Auväärne püha Joosep, kõigi tööle pühendunute eeskuju, palu mulle armu, et ma töötaksin patukahetsuse vaimus oma rohkete pattude hüvitamiseks. Et töötaksin hoolsalt, seades kohusetunde kutse oma loomulikest kalduvustest kõrgemale; et töötaksin tänulikkuse ja rõõmuga, pidades suureks auks, et võin töö kaudu kasutada ja arendada Jumalalt saadud ande; et töötaksin korra, rahu, mõõdukuse ja kannatlikkusega, kartmata iial väsimust või katsumusi; et töötaksin ennekõike puhta meelsusega ning iseennast kõrvale jättes, hoides üha silme ees viimset hetke ja aruandmist kaotatud ajast, kasutamata jäänud annetest, tegemata jäetud headest tegudest ning edust põhjustatud tühisest rahulolust, mis on Jumala tööle nii hukutav.
Kõik Jeesusele, kõik Maarja kaudu, kõik sinu eeskuju järgi, püha patriarh Joosep – see olgu minu juhtmõte nii elus kui surmas! Aamen.
Püha Pius X
Püüdkem selle kuu jooksul palvetada püha Joosepi litaaniat kas iga päev või nii tihti kui võimalik!
See litaania annab hea võimaluse mõtiskleda püha Joosepi maise elu ülesannete, tema vooruste, ülevate tiitlite ja rohkete kaitsepühaku rollide üle.
Kõige lühema kindlakujulise kokkuvõtte p. Joosepi auväärsusest leiamegi p. Joosepi litaaniast, mille kinnitas p. Pius X (Giuseppe (Joosep) Sarto) aastal 1909. Erinevalt vanematest litaaniatest, mis kujunesid välja eraldiseisvatest ning enam-vähem omavahel sidumata palumistest, jaguneb p. Joosepi litaania selgepiirilistesse
loogilistesse rühmadesse.
Esimeses rühmas on seitse tiitlit, mis kujutavad püha Joosepi rolli maa peal:
Teises rühmas loetletakse püha Joosepi kuus erilist voorust:
õiglus, kasinus, tarkus, vaprus, kuulekus ja ustavus.
Kolmas rühm sisaldab nelja tiitlit, mis on antud meile eeskujuks, mida järgida: Kannatlikkuse peegel , Vaesuse armastaja, Töötegijate eeskuju ja Koduse elu ehe.
Viimane rühm koosneb seitsmest palumisest, mis näitavad tema rolli meie elus ja meie pühitsemises: Neitsite kaitsja, Perekondade tugi, Õnnetute lohutus, Haigete lootus, Surijate eestkostja, Kurjade vaimude kohutus, Püha Kiriku kaitsja.
Armsad usklikud, sõbrad ja heategijad!
Mõne päeva pärast algab Katoliku Kirikus uus juubeliaasta. Loodan, et 20. augustil 2025 tulevad paljud teist meiega Rooma. Seal anname tunnistust oma usust, usust, mille oleme saanud Kirikult Tema traditsiooni kaudu. See on meie elav usk, mida meil on kohustus edasi anda täpselt niisugusena, nagu oleme selle saanud, kohandamata seda maailmavaimu järgi.
Tähistagu see juubeliaasta ka lootust, eelkõige seoses Katoliku Kiriku vääramatusega tulevikus.
Kui oleme vanade aegade kombel tihedalt seotud Roomaga, peaksime olema tõsises mures homse Kiriku pärast. Me teame muidugimõista, et Kristus on lubanud kuradi rünnakutele vaatamata olla oma Kirikuga aegade lõpuni – peame aga aru saama, et see tõotus eeldab ka meie osalust. Meie Õnnistegija ootab, et meie Tema armust ajendatuna pingutaksime, et tagada Kiriku vääramatus.
Millised aga on need pingutused, mida Õnnistegija meilt ootab, et kindlustada Kiriku tulevik? Kokkuvõttes ootab Ta et pingutaksime koos preestri- ja kloostrikutsumuste rohkuse nimel. Paavstid ja pühakud on meile alati südamele pannud, et saame olla pühad vaid juhul, kui meil on püha vaimulikkond. Rahvaski saab uuesti kristlikuks alles siis, kui Kiriku vaimulikud ta pühitsevad.
Hool homse Kiriku eest tähendab, et peame tegema kõik endast oleneva, et vaimulikke kutsumusi kasvatada, julgustada ja hoida.
Jeesuse Kristuse kangelaslikud tunnistajad
Kes oleks õige inimene ütlemaks, millised peaksid olema tulevikuvaimulikud? Peapiiskop Lefebvre kostis oma seminaristidele nii:
„Praegu on kangelaste aeg! Nüüd, mil ühiskonna ja Kiriku struktuur on kokku kukkumas, ei ole meil vaja leigeid hingi või neid, kes annavad järele segadusele ja kahtlustele, mida maailm levitab. Sinna hulka kuuluvad ka kahtlused meie Issanda Jeesuse Kristuse jumalikkuse kohta – ja need valitsevad isegi Katoliku Kirikus. Praegu on nende aeg, kes usuvad meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja sellesse, et Tema ristisurm tõi lahenduse meie kõikide isiklikele probleemidele.“[1]
Maailma hetkeolukord nõuab uut põlvkonda preestri- ja kloostrikutsumusi, nii mehi kui naisi, kes igasugustest raskustest hoolimata tunnistaksid Jeesust Kristust. See poolsurnud maailm vajab hädasti inimesi, kes tunnistaksid Issandat – ja ainult Teda – meie kõikvõimsa lunastajana. Me vajame põlvkonda, kes annab sellest tõest tunnistust oma sõnadega, kartmatult ja vankumatult, ning enamgi oma eluviisiga, mis on sisse seatud Tema seaduste ja armastuse järgi. Vajame põlvkonda, kus iga inimene saab, nagu ütles paavst Pius XII, omal viisil elavaks pildiks meie Päästjast [2].
Maailma valgus
Inimesed võivad vahel tunda hirmu tormide ees, mis maailmas möllavad ja seda raputavad, kuna need viivad meid Jumalast kaugemale. Seepärast tahame neile öelda meie Õnnistatud Issanda kombel, kes rahustas oma apostleid, enne kui vaigistas lained: ärge kartke [3]. Tormi jõud on märgiks tuletorni veelgi suuremast väest, mis ei lakka kunagi säramast ja juhatab meid turvalisse sadamasse.
Mina olen maailma valgus [4]. Kristuse järgimine on Kiriku olemus. Selle järgi peavad elama ka Tema vaimulikud ja usklikud, olles juurdunud ja kinnitatud armastuses ja kandes Jeesust Kristust usu kaudu oma südames [5]. Koos püha Paulusega saavad nad öelda: Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, […] ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas [6].
Seega, pimeduse kartmise asemel ujutavad nad selle üle valgusega, mida nad endas kannavad. Lihtne klassiruum, kus nunn lapsi õpetab, kantsel, millest preester jutlust peab – need on kohad, mille kaudu Kirik hingi kinnitab, südameid ülendab ja maailma valgustab.
Vaiksetes kloostrites ja pihitooli hämaruses valab Katoliku Kirik Kristuse rahu inimeste hingedesse, ja varsti ka tervetesse linnadesse.
Ärge kahelge: meie maailm, mis mähib end iga päevaga üha kõvemini oma enesehävituslikku loogika võrkudesse, januneb selle valguse järele, mis kätkeb endas kogu tõde ja armastust.
“Franciscus, mine ja paranda mu koda, mis on lagunemas.” Need olid Ristilöödud Kristuse sõnad noorele Assisi Franciscusele. Jumaliku valguse levitamiseks pimedas maailmas ja meie Õnnistatud Issanda sõnumi laiali kandmiseks inimeste seas vajame hingi, kes on valmis andma tunnistust tõest [7] – sündigu see ülempreestri ees või Pontius Pilaatuse ees. Jah, saatana suits on tunginud Kirikusse ja lõhestav kurat on moondunud valguse ingliks. Ärgem aga kahelgem: Kirikus vohav õpetuslik ja moraalne allakäik kuulutab ette modernistliku utoopia hukku.
Leegitsev sõjavägi
Meie Issanda ja Maarja Puhtaima Südame võit saavutatakse täielikult ja kogu südamest elatud pühitsetud elu kaudu. See sünnib preestri- ja kloostrikutsumuse väe läbi – kutsumuse, mis paneb inimese vabatahtlikult loobuma kõigest, et järgida meie Issandat Jeesust Kristust.
Muidugi vajavad need kangelaslikud ja säravad tunnistajad suurt hingejõudu ja üllaid voorusi. Tugevast ja sügavast usuvaimust innustatuna peavad nad olema suutelised keelduma igasugusest kompromissist kurjuse või eksitusega, olles samas täidetud tasaduse ja armastusega.
Need vallutajad suudavad saavutada edu ainult siis, kui nad on täidetud meie Issanda Jeesuse Kristuse armastuse leegiga. Nad peavad innust leegitsema, pühendades end jäägitult Kiriku hüvangule. Peapiiskop Lefebvre pani oma seminaristidele südamele: „Te peate olema kangelased, pühakud ja märtrid – märtrid selles mõttes, et olete katoliku usu tunnistajad. Teid kritiseeritakse kõikjal, kuid julgustagu teid nende eeskuju, kes on andnud usu eest oma elu ja vere. Teid tugevdab ka Õndsa Neitsi Maarja eeskuju, tema abiga viite te selle töö lõpule – omaenda ja kõigi hingede pühitsemise nimel“ [9].
Peame ellu kutsuma selle uue preestri- ja kloostrikutsumuste, nii meeste kui ka naiste, põlvkonna, sest ilma nendeta ei ole jumalikul ettehooldusel vahendeid oma lunastustöö tegemiseks. Küsigem siis endalt: kuidas seda saavutada?
Kingitus, mida Jumalalt paluda
Nagu sõnast endast järeldub, on kutsumus Jumala kingitus. Jumal üksi kutsub: „Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel [10]“. Ainult Jumal valab hingedesse armu, ja preestri- või kloostrikutsumus on väga eriline ja väärtuslik arm.
Sellist armu tuleb aga paluda, selline kingitus sõltub meie palvetest.
Meie Issandki tuletab meelde: Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! [11].Mida väärtuslikum kingitus, seda tugevam peab olema palve. Ent kas see ikka tõepoolest kehtib meie palvete kohta kutsumuste eest? Kahjuks veedame rohkem aega kurjuse üle kaeveldes, kui Jumalalt abi paludes. Kui oleme tõepoolest veendunud, et ainult pühad kutsumused taastavad Kiriku ja seeläbi ka maailma, ning kui tahame tõesti, et juba meie ajal võidutseks taas meie Issanda lunastustöö, siis peame järjekindlalt paluma rohkeid pühi kutsumusi. Me peame oma anumised kahekordistama.
Nii nagu Vana Testamendi õiged inimesed ootasid innukalt Päästja tulekut, peame meiegi paluma Taevast, et Ta saadaks meile tõelisi pilte Jumala armastusest ja Jeesuse Kristuse elavaid eeskujusid – teisisõnu uusi Püha Franciscuse, Padre Pio, Avila Teresa või Siena Katariina sarnaseid pühakuid ning arvukalt pühasid preestreid, kes jagaksid hingedele kallihinnalist pärlit, Jeesuse Kristuse vere ammendamatuid rikkusi [12].
See on kahtlemata meie aja kõige pakilisem palve.
Me teame, et Jumal ei hülga oma Kirikut ja et Ta tahab anda meie ajastule pühakuid, keda see vajab. Kuid Ta teeb seda vaid niivõrd, kui järjekindlalt ja alandlikult me Teda palume. Just seda lootust ja palvet tahame viia Rooma juubeliaasta puhul. Seepärast oleme oma palverännaku teemaks valinud „Mitte operarios in messem tuam“ – „Saada oma lõikusele töötegijaid“ [13].
Sündigu leegion!
Siiski ei taha me selle missiooni täitmiseks piirduda ainult mõnetunnise palvega juubeliaasta tähistamisel. Vastupidi, tahame, et mure kutsumuste pärast elaks meis kõigis edasi ka järgnevatel aastatel. See peab olema esikohal meie palvetes, aga ka innukuses, mida igaüks meist selle eesmärgi nimel ilmutab.
Me kõik peame töötama selle suure eesmärgi nimel: preestrid kahtlemata oma eeskuju ja üleloomuliku innuga, aga ka isad ja emad! Sellest innukusest, mida nad oma peresid pühal viisil kasvatades üles näitavad, sõltuvad homsed kutsumused. Paavst Pius XI võttis selle kokku järgmiselt: „Esimene ja loomulikem koht, kus pühamu lilled peaaegu iseenesest peaksid kasvama ja õitsema, on tõeliselt ja sügavalt kristlik perekond“[14]. Naaseme nende mõtete juurde edasises kirjas.
Ärgu olgu kahtlust meie kavatsustes. Me käivitame projekti, mis kestab aastaid! Seepärast tahame selle anda Valurikka Ema erilise kaitse alla. Hetkel, kui Maarja ütles inglile „Fiat!“, sai tema neitsilikust ihust esimene katedraal, kus Sõna võttis vastu inimloomuse. Selles katedraalis sai Ta salvitud ja seal pani Ta aluse uuele preesterkonnale. Hiljem, Risti jalamil, usaldas Jeesus Maarja Valurikka ja Immakulaatse Südame hoolde püha Johannese, määrates Maarja oma armastatud apostli kaudu kõigi preestrite Emaks. Nõnda, oma kaastunde ja kannatustega, mille ta ühendas oma jumaliku Poja kannatustega, sünnitas meie Ema eilse, tänase ja homse Kiriku.
Seepärast peame suunama oma kõige pakilisemad palved temale.
Palugem temalt kindlameelselt neid kutsumusi, mida me nii hädasti vajame. Väga konkreetselt öeldes – palvetagem lakkamatult roosipärga, pidagem seda oma võimsaimaks relvaks. Kogu selle juubeliaasta jooksul, mis algab 24. detsembril 2024 ja lõpeb 6. jaanuaril 2026, palvetagem kutsumuste eest väsimatult ja tuliselt roosipärga.
Me ei pea roosipärgade üle arvet, küll aga loodame, et igaüks pühendab selle püha aasta otsustavalt viljakale roosipärja palvetamisele. Loodame eriti laste palvetele pereringis ja koolides ning ka laste ohvritele. Seepärast kutsume vanemaid ja õpetajaid üles tegema kõik selleks, et aidata lastel olla erakordselt helded.
Nii saame 20. augustil 2025 viia meie Õndsa Ema jalge ette lugematul hulgal roosipärgi ja ohvreid, näitamaks oma tänulikkust ja alandlikku usaldust tema emaliku eestkoste vastu. Töötagem siis tema juhtimisel selle nimel, et puhkeks õitsele rohkelt kutsumusi, mis muudavad homse Kiriku pühaks.
Soovin teile ja teie peredele väga püha ja õnnistatud Jõuluaega.
Jumal õnnistagu teid!
Menzingen, 20. detsember 2024
Kindralülem Davide Pagliarani
[1] Jutlus, Ecône, 7. jaanuar 1973
[2] Entsüklika Menti Nostræ.
[3] Jh 6:20.
[4] Jh 8:12.
[5] Rm 8:38-39.
[6] Ef 3:17.
[7] Jh 18:37.
[8] 2Kr 11:14.
[9] Jutlus, Ecône, 21. mai 1983
[10] Hb 5:4.
[11] Mt 9:37-38.
[12] Entsüklika Menti Nostræ.
[13] Missale Romanum, votiivmissa preestrikutsumuste eest[14] Entsüklika Ad Catholici sacerdotii
Tõlkis Loviisa Mänd
Bernadette Soubirous oli kõigest 35-aastane, kui ta 16. aprillil 1879 tuberkuloosi suri. Paavst Pius XI kanoniseeris ta 54 aastat pärast tema surma, 8. detsembril 1933, Pärispatuta Saamise pühal.
Tema pühakupäev määrati sümboolsele kuupäevale – 18. veebruarile, mis on kolmanda ilmumise päev ja täpselt nädal pärast Lourdes’i Jumalaema püha.
Bernadette Soubirous ei ole pühak mitte temale osaks saanud ilmumiste tõttu, vaid tänu oma kristlikule elule, mis oli alandlik ja kuulekas, hooliv teiste, eriti haigete vastu.
Allpool toodud sisukad ja väärtuslikud tsitaadid annavad tunnistust sellest, kes ta oli ja milline oli tema tee pühaduseni. Olgu tema eeskuju meile innustuseks ja abiks!
Slaidiseansi täisekraanil ja muusikaga vaatamiseks
Vaikne ja väikeseformaadiline slaidiseanss: SIIN ALL
Tõlkis Siivi Mänd
Mõeldes meie rahva ja riigi peale on raske ühest küljest varjata imetlust selle mineviku üle ja teisalt muret selle tuleviku pärast. On kahtlemata üleloomulik taeva kingitus, et Eesti kui tolmukübe maailmakaardil on iseseisev riik oma keele ja kultuuriga. Taolisi kingitusi ei tehta niisama, see saab kahtlemata olla vaid paljude meie esivanemate palvete ja kannatuste Kristus-Kuninga ristiohvriga ühendamise vili. Meie maad on sajandeid kutsutud Maarjamaaks ning meie rahvast ristirahvaks.
Kuid kuhu suundub meie rahvas täna ja millised on selle suundumuse paratamatud tagajärjed?
Kõige kurjakuulutavam on tõe järk-järguline asendamine valega. Löögi all on terve mõistus kõigis oma avaldustes, alates üldiste ühiskondlike hüvede ja toimetuleku hävitamisest ja lõpetades loomu- ja loodusseaduste ümberdefineerimisega.
Palugem siis nüüd oma riigi ja rahva ning selle valitsejate eest – palves on ainus lootus, mis meile ja järeltulijatele on jäänud!
Fra Celestin
Juba püha Paulus manitses kristlasi palvetama oma riigi ja juhtide eest, täpsustades, et see palve on vajalik ja Jumal ootab seda meilt:
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.
1Tm 2:1-4
Vanas Testamendis pöördus Jumal ise otse oma rahva poole, selgitades, mida ta meilt ootab ja mis sünnib, kui me Tema poole pöördume:
Ja kui siis Minu rahvas, kellele on pandud Minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad Minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis Ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.
2Aj 7:14
Vanas Testamendis palvetas ka Taaniel oma rahva eest, ja tema palve võiks olla meie kõigi palve oma rahva eest:
Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut ja linna, millele on pandud Sinu nimi, sest me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast!
Tn 9:18-19
Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest Su linnale ja Su rahvale on pandud Sinu nimi.
Psalmis 32 laulab Taavet rahva nimel ja õpetab meid usaldama Jumalat:
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!
Vulgata psalm 32:12, 20 ja 22
Meie hing ootab Issandat, meie abi ja meie kilp on Tema!
Sinu heldus, Issand, olgu meie peal, nõnda nagu me ootame Sind!
Jeesus andis meile Meie Isa palve, et meid õpetada ja panna küsima, mis peaks olema iga inimese ja seega ka iga rahva eesmärk:
Meie Isa, kes Sa oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi, Sinu kuningriik tulgu, Sinu tahtmine sündigu, nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Mt 6:9-10
“Sinu tahtmine sündigu” maa peal!
“Sinu tahtmine sündigu” Eestimaal!
Maarjamaa kuninganna on see, kes järgis kogu oma elu kestel kõiges Jumala tahet. Pöördugem siis tema poole, et ta suunaks meie juhte ja kogu Eesti rahvast Valguse poole ja aitaks meist igaühel oma elus täita Jumala tahet! Meie taevane Ema on võimas ja “kardetav nagu lahingukorda seatud vägi”! (Ül 6:4)
Kui küsime temalt abi, palub ta oma jumalikku Poega meie rahva ja riigi eest, just nagu Kaana pulmas!
