Categories
Vaimne elu

Imettegev medaljon

27. novembril 1830 ilmus Jumalaema Pariisis Rue du Bacil vintsentiini ordu nunnale Catherine Labouréle.

Jumalaema seisis suure maakera peal ja tema sõrmedes nägi Catherine kalliskividega sõrmuseid. Ühtedest kalliskividest väljusid kiired, teistest mitte. Neitsi Maarja ütles Catherine’ile:

„Vaata, need kiired on armud, mida ma annan neile, kes neid minult paluvad. Kalliskivid, mis ei kiirga, on armud, mida ei ole palutud.”

Seejärel ilmus Catherine’i ette ovaalne kujund, millele oli kuldsete tähtedega kirjutatud:

„Oo pärispatuta saadud Maarja, palu meie eest, kes me Sinu juurest varjupaika otsime.”

Catherine kuulis seejärel sõnu:

„Lase selle pildi järgi vermida medaljon! Inimesed, kes seda medaljoni kannavad, saavad palju arme. Need armud on eriti rikkalikud neile, kes seda medaljoni suure usaldusega kannavad.”

Pilt pöördus ümber ja noor õde nägi, milline selle tagakülg peaks välja nägema. Sellel oli M-täht, mille kohal oli rist, mis toetus põikpuule. M-tähe all olid okaskrooniga ümbritsetud Jeesuse Pühim Süda ja mõõgaga läbistatud Maarja Süda. Tähte, risti ja südameid ümbritses kaheteistkümnest tähest koosnev kroon.

Sama aasta jõululaupäeval ilmus Jumalaema uuesti noorele nunnale ja kordas oma soovi ning andis talle jõudu, et veenda preestreid ja piiskoppi seda soovi täitma.

Pariisi peapiiskop andiski loa medaljonide vermimiseks. Imettegev medaljon levis hämmastava kiirusega ja paljud inimesed pöördusid seda kandes ning arvukad haiged said terveks. Seetõttu nimetataksegi seda medaljoni „Imettegevaks Medaljoniks”. Ka paavstid on soovitanud selle medaljoni kandmist ja on lubanud selle kandjale indulgentse.

Catherine Labouré suri pärast tagasihoidlikku, varjatud ja püha elu 31. detsembril 1876. 1947. aastal kuulutas paavst Pus XII ta pühakuks. Catherine Labouré ihu asub Rue du Bacil klaaskirstus samas kabelis, kus Jumalaema talle ilmus. Kabelis on väljas ka tool, millel Jumalaema istus, kui ta vestles Catherine’iga ühe ilmutuse ajal paljudest .

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 21. november – Püha Neitsi Maarja templis esitlemise püha

Teadmine, et vanemad viisid Neitsi Maarja juba kolmeaastaselt templisse, et ta saaks seal hea kasvatuse ja hariduse, pärineb eelkõige varakristlikest käsikirjadest.

Liturgilise püha enda „sünnimaa” on Kreeka, kust see tuli läänekirikusse ja kus selle seadis sisse paavst Gregorius XI aastal 1372.

Tänane püha koos oma saladusega on väga tähtis eeskätt katoliikliku kasvatuse jaoks. Vanemad ei saa teha midagi paremat kui lasta oma lapsel kasvada pühamu, st Kiriku kaitsvas varjus. Eriliselt peaksid nad juhtima oma lapsi püha Missa juurde, selgitama neile liturgiat ja andma võimaluse tihti Pühimat Altarisakramenti vastu võtta.

Pilt: Giotto „Maarja esitlemine”

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: Täielik indulgents puhastules viibivatele hingedele

1.–8. novembrini (kaasa arvatud) saab saavutada puhastustules viibivatele hingedele täieliku indulgentsi. Lisaks tavapärastele täieliku indulgentsi saavutamise tingimustele (piht ja Kommunioon) on veel tingimuseks 1.-8. novembrini igal päeval surnuaial (näiteks inimese haual, kellele tahetakse indulgents saavutada) Meie Isa palve ja „Requiem aeternam dona eis Domine, et lux perpetua luceat eis” palvetamine. Kõikide hingede pühal saab saavutada indulgentsi ka surnuaia asemel kiriku või kabeli külastamisega, muud tingimused on samad.

Categories
News SSPX

Vennaskonnast: Kaunase prioraat

Möödunud nädalavahetusel toimus Kaunases uue prioraadi ja kabeli sisseõnnistamine mgr. Fellay poolt, millega on prioraat ja kabel nüüd siis ka nö ametlikult avatud.
Prioraadi fassaadi ehitus on veel pooleli, kuid sisetööd on lõpetatud ning head tingimused apostolaadiks ja tööks loodud. Majas on piisavalt ruumi, et ka rekollektsioonidest osavõtjaile omaette toad tagada.
Pühale Kasimirile pühendatud Kaunase prioraadis on hetkel kaks preestrit: isa Josef Persie (prior) ja isa Edmundas Naujokaitis. Samuti resideerub Kaunases Valgevene apostolaadi eest vastutav isa Werner Bösiger. Kaunase prioraadist saab ka Venemaa-suunalise apostolaadi keskus, preestrid külastavad juba praegu Kaunasest Moskvat ja St.Peterburi ning peavad seal Missasid.

Galeriis on üleval fotod sisseõnnistamisest ja sellele järgnenud pontifikaalmissast. Loodame galeriid lähiajal uute piltidega täiendada.

Categories
Kirikuaasta Vaimne elu

Roosipärjakuu: Kaks peamist viga Roosipärja palvetamisel

Püha Louis Marie Grignion de Montfort

„Hoiduge eelkõige kahest peamisest veast, mida peaaegu kõik teevad, kes Roosipärga palvetavad.

Esimene viga seisneb selles, et Roosipärga ei seota kindla intentsiooniga, sooviga, ja kui siis palvetajalt küsida, mille eest ta Roosipärga palvetab, siis ei oska ta sellele vastata. Seetõttu hoia alati, kui sa Roosipärga palvetad, silme ees kindlaid arme, mida Sa palud, mõnda voorust, milles tahad kasvada, või mõnda pattu, millest tahad lahti saada.

Teine viga, mida tavaliselt Roosipärja palvetamisel tehakse, seisneb selles, et Roosipärga alustades tahetakse võimalikult kiiresti selle palvetamisega lõpule jõuda. See tuleb sellest, et Roosipärga võetakse koormana, mis raskelt õlgadel lasub nii kaua, kuni seda ei ole palvetatud, eriti kui Roosipärjast on tehtud südametunnistuse asi või seda võetakse kui patukaristust oma pattude eest ja vastu tahtmist palvetatakse. Kahju on vaadata, kuidas enamik inimesi Roosipärga palvetab. Nad palvetavad seda eriliselt kiirustades ja sõnadest üle hüpates. Isegi kõige madalamale inimesele ei osutata nii armetul viisil sellist ebaviisakust, ja siis veel usutakse, et sellise palvetamise läbi austatakse Jeesust ja Maarjat! Saab siis üldse imestada, kui kristliku religiooni kõige püham palve jääb peaaegu viljatuks ja kui peale tuhandeid ja kümneid tuhandeid Roosipärgi ei ole inimene pühamaks muutunud?”

Püha Louis Marie Grignion de Montfort

Categories
SSPX Teade

Vennaskonnast: Kindralülema kanooniline visitatsioon

20. ja 21. oktoobril k.a. toimub P. Pius X Preestrite Vennaskonna kindralülema mgr. Bernard Fellay kanooniline visitatsioon Leetu. Visitatsiooni käigus toimub ka kinnitamise sakramendi jagamine, pühapäeval, 21. oktoobril õnnistab piiskop sisse Leedu uue prioraadi ja kabeli Kaunases.

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 17. oktoober – Püha Marguerite Maria Alacoque

Marguerite Maria Alacoque on pühak, kes on eriliselt tuntud Jeesuse Pühima Südame sügava austamise tõttu. Tänu temale seadis Kirik sisse Jeesuse Pühima Südame püha, samuti Jeesuse Pühima Südame reede (iga kuu esimene reede).

P. Marguerite Maria Alacoque sündis 1648. a. Autuni diötseesi külakeses Prantsusmaal. Juba väikse tüdrukuna oli temas näha püüdlust Jumalale pühitsetud elu poole. Noore neiuna astus ta kloostrisse, kus temast sai väga eeskujulik ja sügava palveeluga nunn. Temas oli sügav kannatlikkus, suur ligimesearmastus, sisemine tugevus ja andumine palveelule ning mõtisklusele. Ta oli tuntud ka oma imetegude poolest.

Kristus ilmus pühale Marguerite Mariale mitmeid kordi. 1675. a. ilmumises, mis on nendest ilmumistest kõige tuntum, näitas Jeesus pühakule oma Pühimat Südant, mis leegitses ja oli okaskrooniga ümbritsetud. Ta andis nunnale ülesande levitada Kirikus Tema Pühima Südame austamist, et toodaks lepitust ja hüvitust kõikide solvamiste ja haavamiste eest, mis Tema Pühimale Südamele on tehtud. Samuti ütles Ta pühakule järgmist: „Ma tõotan Sulle, et need, kes minu Pühimat Südant austavad ja teisi sellele üles kutsuvad, saavad ülirikkalike jumalike armude osaliseks”.

Püha Marguerite Maria Alacoque suri 1690. a. ja kuulutati pühakuks paavst Benedictus XV poolt.

Kristuselt pühale Marguerite Maria Alacoque’le antud tõotused nende suhtes, kes Tema Pühimat Südant austavad:

Ma annan neile kõik nende seisuse jaoks vajalikud armud.
Ma kingin rahu nende perekondadele.
Ma lohutan neid kõikides nende kannatustes.
Ma olen neile kindlaim varjupaik nende elus, eriti surmatunnil.
Ma õnnistan rikkalikult kõiki nende ettevõtmisi.
Patused leiavad minu Südames halastuse allika ja lõputu ookeani.
Laisad hinged muutuvad usinaks.
Usinad hinged saavutavad kiiresti suure täiuslikkuse.
Ma õnnistan neid maju, kus on minu Pühima Südame pilt ja kus seda austatakse.
Preestritele annan ma armu ka kõige kangemaid südameid puudutada.
Kõikide nende nimed, kes minu Pühima Südame austamist levitavad, saavad olema kirjutatud minu Südamesse ja need jäävad sinna igavesti.
Minu Südame üliküllases halastuses tõotan ma sulle, et kõikidele, kes üheksa järjestikus kuu esimesel reedel kommunitseerivad, annab minu kõikvõimas armastus hea surma armu, nii et keegi neist ei sure seisundis, milles ei ole armu ega ilma püha sakramendi vastuvõtmiseta; minu Süda on nende viimasel tunnil kindel varjupaik.

Pildi allkiri: Paray-le-Monial’ basiilika, kus Kristus avaldas pühakule oma Pühima Südame saladused.

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 2. oktoober – Pühade kaitseinglite püha

„Oo Jumal, Sa saadad oma lõputult targas Ettenägevuses pühad inglid meid kaitsma; anna meile meie alandliku palve läbi armu, et oleksime alati inglite kaitse all ja võiksime igavesti rõõmustada nende juuresoleku üle. Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb igavikust igavikuni. Aamen.”

(Kirikupalve kaitseingli pühal)

Categories
Kirikuaasta

15. september – Pühima Neitsi Maarja Seitsme Valu püha

Serviitide ordu pühitses alates õndsa Innocencius XI (1676-1689) pontifikaadist järgmisel päeval peale Risti Ülendamise püha Neitsi Maarja Seitsme Valu püha. Paavst Pius VII (1800-1823) tegi selle püha kohustuslikuks tervele Kirikule, tähistamaks sellega ka vabanemist 1814. a. Napoleoni vangistusest, sest väga palju palvetati selle nimel Valurikka Emanda poole.

Ka täna peaksid kõik usklikud palvetama paavsti vabaduse eest.

Maarja Seitse Valu:

1. Siimeoni ettekuulutus

(„Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima – et saaksid avalikuks paljude südamete mõtlemised!” (Luuka 2, 34))

2. Põgenemine Egiptusesse

3. Jeesuslapse otsimine templist

4. Kohtumine Kristusega Ristiteel

5. Kristuse ristilöömine

6. Kristuse mahavõtmine ristilt

7. Kristuse asetamine hauda

Categories
Kirikuaasta

Kirikuaasta: 14. september – Risti ülendamise püha

Peale seda, kui keiser Heraclius pärast võitu pärslaste üle nende poolt röövitud Kristuse risti 3. mail 628. a. tagasi sai, lasi ta viia selle Konstantinoopolisse. Seal leidis sama aasta 14. septembril aset suur võimas protsessioon, mille ees kanti Kristuse risti. See kulges läbi Kuldse Värava ja lõppes Hagia Sophia kiriku juures.

Järgmisel, 629. aastal viis keiser risti tagasi Jeruusalemma, kust pärslased selle 614. a. pärast linna vallutamist ja selle laastamist olid röövinud. Keiser Heraclius kandis isiklikult, alandlikkuse märgisk paljajalu, risti, millel Kristus oli kannatanud, 21. märtsil 629. a. oma õlgadel Hauakirikusse.

Risti ülendamise püha on seotud ka Hauakiriku pühitsemisega Jeruusalemmas, mis leidis aset 13. septembril 335. a. Päev peale seda asetati Kristuse rist pidulikult oma kohale Kolgata mäel.

Pildil: Hauakirik Jeruusalemmas