Rubriik: Kirikuaasta

Igal aastal paastuaja alguses asetatakse meile tuhka pea peale. See tseremoonia on palju enamat kui lihtsalt formaalsus.
Ärgem unustagem, et vastuvõetud tuhk on esmalt preestri poolt õnnistatud. Tuha õnnistamise palveid tasub teada ja nende üle mõtiskleda.

Need palved on meile oluliseks õpetuseks, sest need annavad meile edasi tuha pealepanemise tähenduse; need näitavad meile armu, mida Püha Kirik meie jaoks palub; need selgitavad meile armu, mida saame tuha pealepanemisest ammutada, kui võtame selle vastu õige meelelaadiga.

P. Issand olgu teiega. R. Ja sinu vaimuga.

P. Palvetagem. – Kõigeväeline igavene Jumal, säästa patukahetsejaid ja halasta palujatele; ning raatsi saata taevast oma püha ingel, kes õnnistagu ja pühitsegu seda tuhka, et see saaks päästvaks vahendiks kõigile, kes Sinu püha nime alandlikult anuvad, süüdistavad end südametunnistuses oma pattudes, nutavad Jumaliku headuse palge ees oma süütegude pärast ja siiras ning alandlikus palves paluvad Sinu isalikku leebust. Kingi oma püha nime appihüüdmise läbi, et kõik, kelle pea peale nende pattude lunastuse märgiks seda tuhka raputatakse, pälviksid ihuliku tervise ja kaitse oma hingele. Kristuse meie Issanda läbi. R. Aamen.

P. Palvetagem. – Jumal, sa ei taha patuste surma, vaid nende patukahetsust: vaata armulikult inimliku seisundi nõrkuse peale ja raatsi oma armastusest õnnistada seda tuhka, mida me oma alandlikkuse väljendamiseks ja andestuse pälvimiseks oma pea peale raputame; et, kui me tunnistame, et oleme põrm ja oma süütegude karistuseks muutume põrmuks, võiksime Sinu halastusest pälvida kõikide oma pattude andestuse ja kõigile patukahetsejatele lubatud tasu. Kristuse, meie Issanda läbi. R. Aamen.

P. Palvetagem. – Jumal, sa lased end liigutada alandlikkusest ja lepitada hüvitustegudest: pööra oma kõrv armastavalt meie palvete poole ja vala oma sulaste üle, kelle pead on kaetud selle tuhaga, oma õnnistuse arm, täida neid kahetsuse vaimuga ja kingi neile tegusalt see, mida nad õigusega paluvad, kinnita neile antud ande püsivatena ja hoia rikkumatutena. Kristuse, meie Issanda läbi. R. Aamen.

P. Palvetagem. – Kõigeväeline igavene Jumal, Sa kinkisid Niineve elanikele, kes tuhas ja kotiriides pattu kahetsesid, oma andestuse ravimi: kingi armuliselt ka meile jäljendada neid oma hoiakuga, et meiegi saaks Sinu andestuse osalisteks. Meie Issanda…R. Aamen.

Õnnistatud ja armurikast Paastuaega !

«Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?» «Issand, et ma jälle näeksin!» «Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!» Ja otsekohe nägi ta jälle (…)

“Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”

Pimeda nägijaks tegemine sümboliseerib inimsoo päästmist (evangeelium). Apostel Pauluse leegitsev armastuse ülistus (epistel) avab meie hinge üleloomuliku ümberkujundamise sügavama tähenduse, mis toimub hinge vabastamisel patu pimedusest Jeesuse Kristuse toodud lunastuse läbi.

Introitus Ps 30:3–4 ja 2
Ole mulle kaitsjaks Jumalaks ja pelgupaigaks ja rutta mind päästma, kuna minu kindlus ja minu pelgupaik oled Sina ja oma nime pärast juhatad ja elatad Sa mind. V. Sinule loodan ma, Issand, ärgu sattugu ma iial segadusse; oma õigluses vabasta mind ja päästa mind. Au olgu…

Kirikupalve
Me palume Sind, Issand, kuule armulikult meie anumist: vabasta meid patu köidikutest ja hoia kõige kurja eest. Aamen.

Epistel Kr1, 13:1–13
Vennad! Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära. Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga
suurim neist on armastus.

Graduaal Ps 76:15–16
Sina oled Jumal, kes üksi teeb imet, Sa oled oma vägevuse teinud avalikuks paganarahvaste seas. Sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Iisraeli ja Joosepi lapsed.

Tractus Ps 99:1–2
Hõisake Issandale, kõik ilmamaad! Teenige Issandat rõõmuga, tulge Tema palge ette hõiskamisega! Teadke, et Issand on Jumal! Tema on meid teinud ja Tema omad me oleme, Tema rahvas ja Tema karjamaa kari.

Evangeelium Lk 18:31–43
Sel ajal võttis Jeesus endaga need kaksteist ja ütles neile: «Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast, sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.» Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet. Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: «Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: «Taaveti Poeg, halasta minu peale!» Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt: «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?» Tema aga ütles: «Issand, et ma jälle näeksin!» Ja Jeesus ütles talle: «Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!» Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.

Ofertoorium Ps 118:12–13
Kiidetud ole Sa, Issand, õpeta mulle oma määrusi! Oma huultega ma loen üles kõik Sinu suu seadused.

Secreta
Issand, me palume Sind, et see ohvriand kustutaks meie eksimused ning teeks pühaks Sinu teenijate ihu ja hinge selle ohvri pühitsemiseks. Aamen.

Kommuniooni antifoon Ps 77:29–30
Nad sõid ja nende kõhud said täis ja Issand täitis nende soovi; neid ei jäetud ilma sellest, mida nad soovisid.

Kommunioonijärgne palve
Me palume Sind, kõigeväeline Jumal, et taevane toit, mida me vastu võtsime, kaitseks meid kõige kurja eest. Aamen.

Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha,
tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike.

Püüdkem selle kuu jooksul palvetada püha Joosepi litaaniat kas iga päev või nii tihti kui võimalik!
See litaania annab hea võimaluse mõtiskleda püha Joosepi maise elu ülesannete, tema vooruste, ülevate tiitlite ja rohkete kaitsepühaku rollide üle.

Kõige lühema kindlakujulise kokkuvõtte p. Joosepi auväärsusest leiamegi p. Joosepi litaaniast, mille kinnitas p. Pius X (Giuseppe (Joosep) Sarto) aastal 1909. Erinevalt vanematest litaaniatest, mis kujunesid välja eraldiseisvatest ning enam-vähem omavahel sidumata palumistest, jaguneb p. Joosepi litaania selgepiirilistesse
loogilistesse rühmadesse.

Esimeses rühmas on seitse tiitlit, mis kujutavad püha Joosepi rolli maa peal:

kaks tiitlit viitavad tema kuninglikule päritolule kui ettevalmistusele Messia tulekuks: Auväärne Taaveti võsu ja Patriarhide valgus.
kaks tiitlit puudutavad tema sidet Maarjaga: Jumalasünnitaja peigmees ja Neitsi kasin kaitsja.
kaks tiitlit kirjeldavad tema sidet Jeesusega: Jumala Poja toitja ja Kristuse hoolas kaitsja.
viimane tiitel tunnustab teda Püha Perekonna peana: Püha Perekonna pea.

Teises rühmas loetletakse püha Joosepi kuus erilist voorust:
õiglus, kasinus, tarkus, vaprus, kuulekus ja ustavus.

Kolmas rühm sisaldab nelja tiitlit, mis on antud meile eeskujuks, mida järgida: Kannatlikkuse peegel , Vaesuse armastaja, Töötegijate eeskuju ja Koduse elu ehe.

Viimane rühm koosneb seitsmest palumisest, mis näitavad tema rolli meie elus ja meie pühitsemises: Neitsite kaitsja, Perekondade tugi, Õnnetute lohutus, Haigete lootus, Surijate eestkostja, Kurjade vaimude kohutus, Püha Kiriku kaitsja.

Tänase Missa, nagu ka eelmise pühapäeva Missa laulud väljendavad nii inimese armetut seisundit peale pattulangemist kui ka tema usku päästmisesse.

Epistli lugemise valiku määras paavsti Missa p. Pauluse basiilikas. Tundub, et sellesse kirja valas p. Paulus kogu oma hinge, niivõrd suurepärane on selle keel. “Kuid Tema (Issand) ütles mulle: «Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks». Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõrkusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.”

Tänane evangeelium esitab veel ühe tähendamissõna koos Jeesuse selgitusega. Evangeelium kujutab Jumalat hea seemne külvajana ja kirjeldab tingimusi, mis on vajalikud, et see seeme meis head vilja kannaks: “Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda heas ja üllas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad”.

Introitus Ps 43:23-26
Tõuse, Issand! Miks Sa magad? Tõuse üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Miks Sa pöörad ära oma palge ja unustad meie vaeva? Meie ihu on kinni maa küljes: tõuse, Issand, aita meid ja vabasta meid. V. Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud.

Kirikupalve
Jumal, Sa näed, et me ei looda ühelegi omaenda teole: anna meile armuliselt, et rahvaste Õpetaja eestkoste kaitseks meid kõikide hädade eest. Aamen.

Epistel 2Kr 11:19-33; 12:1-9
Vennad! Te sallite meeleldi rumalust, olles ise arukad. Te ju sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi ülbitseb, kui keegi lööb teid näkku. Häbi pärast tunnistan, et meie oleme olnud liiga nõdrad. Mida aga keegi söandab – ma räägin rumaluses –, seda söandan minagi. Nemad on heebrea mehed. Mina ka. Nemad on Iisraeli lapsed. Mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka. Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt – mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus. Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend, mind on kolm korda keppidega pekstud, ükskord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes; tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes, töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti; peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast. Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks? Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle. Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta. Damaskuses valvas kuningas Aretase ametimees damasklaste linna, et mind kinni võtta, ja mind lasti korviga läbi müüriakna alla ning ma pääsesin tema käest. Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tahan ma tulla nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde. Ma tean ühte inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest – kas ta oli ohus, seda ma ei tea, või kas ta oli ohust väljas, seda ma ei tea, Jumal teab –, tõmmati kolmanda taevani. Ja ma tean, et sama inimest – kas ta oli ihus või ihust lahus, seda ma ei tea, Jumal teab – tõmmati paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida. Selle inimese üle ma kiitlen, iseenesest ei kiitle ma aga muu kui nõtruse üle. Jah, kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma rääkisin tõtt. Aga ma loobun sellest, et mõni ei arvaks minust enamat, kui ta mind näeb olevat või mida ta minult kuuleb, ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks. Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks. Kuid Tema ütles mulle: «Sulle piisab Minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks». Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõrkusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.

Graduaal Ps 82:19 ja 14

Teadku paganarahvad, et Su nimi on Jumal, Sina üksi oled Kõigekõrgem üle kogu maailma. V. Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseiks, nagu põhk tuule kätte!

Tractus Ps 59:4; 6

Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle. V. Paranda ta praod, sest ta kõigub! V. Et Sinu valitud põgeneksid ammu eest ja saaksid vabastatud.

Evangeelium Lk 8:4-15
Kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga: «Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle. Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust. Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle. Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.» Seejärel ta hüüdis: «Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!» Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab. Jeesus ütles: «Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks. See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna. Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks. Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära. Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks. Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.

Ofertoorium Ps 16:5-7
Täiusta mu samme Sinu jälgedes, et mu sammud neist kõrvale ei kalduks. Kalluta oma kõrva ja võta kuulda mu sõnu, osuta oma imelist halastust, Issand, kes Sa päästad neid, kes Sinu peale loodavad.

Secreta
Ohver, mida me Sulle toome, Issand, elustagu ja kaitsku meid alati. R. Aamen.

Kommuniooni antifoon Ps 42:4

Ma astun Jumala altari ette, Jumala ette, kes on mu nooruse rõõm.

Kommunioonijärgne palve
Me palume Sind alandlikult, kõigeväeline Jumal, luba neil, keda Sa kosutad oma sakramentidega, Sind väärikalt teenida ka Sulle meeldivate kommete läbi. Aamen.

Innustavaid tsitaate pühakult

Bernadette Soubirous oli kõigest 35-aastane, kui ta 16. aprillil 1879 tuberkuloosi suri. Paavst Pius XI kanoniseeris ta 54 aastat pärast tema surma, 8. detsembril 1933, Pärispatuta Saamise pühal.

Tema pühakupäev määrati sümboolsele kuupäevale – 18. veebruarile, mis on kolmanda ilmumise päev ja täpselt nädal pärast Lourdes’i Jumalaema püha.

Bernadette Soubirous ei ole pühak mitte temale osaks saanud ilmumiste tõttu, vaid tänu oma kristlikule elule, mis oli alandlik ja kuulekas, hooliv teiste, eriti haigete vastu.

Allpool toodud sisukad ja väärtuslikud tsitaadid annavad tunnistust sellest, kes ta oli ja milline oli tema tee pühaduseni. Olgu tema eeskuju meile innustuseks ja abiks!

Slaidiseansi täisekraanil ja muusikaga vaatamiseks

kliki siia

Vaikne ja väikeseformaadiline slaidiseanss: SIIN ALL

Isikupärastatud lugemistempo jaoks vahetage slaide käsitsi

Tõlkis Siivi Mänd

“Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?“

SEPTUAGESIMA AJAL, MIS EELNEB PAASTUAJALE, VÄLJENDAB LITURGIA INIMLOOMUSE KOHUTAVAT SEISUNDIT. KRISTLIKU LOOTUSE TÄIE JÕUGA, MIS PÕHINEB KRISTUSE TOODUD LUNASTUSEL, HÜÜAB INIMENE SIISKI JUMALA POOLE.

SEPTUAGESIMA PÜHAPÄEV

Inimene, keda on õiglaselt karistatud tema pattude eest, on täielikult teadlik oma armetust seisundist ja anub Jumalalt halastust. (Kirikupalve)

Tänane evangeelium julgustab meid vastama Jumala kutsele, mis on suunatud kõikidele inimestele ja igale põlvkonnale. Mis iganes on selle kutse esitamise aeg, kutsub Jumal meid töötama oma õndsuse nimel Tema viinamäel.

Introitus (Ps 17:5–7)

Mind ümbritsesid surma ägamised, põrgu valud ümbritsesid mind; ja oma kitsikuses hüüdsin Issandat ja Ta kuulis oma pühast kojast minu häält. V. Armastan Sind, Issand, mu tugevus: Issand on mu kindlus ja mu pelgupaik ja mu vabastaja.

Kirikupalve

Me palume Sind, Issand, võta kuulda oma rahva palveid, ja kui me oma pattude pärast õiglaselt kannatame, vabasta meid oma püha nime auks oma halastuse läbi. R. Aamen.

Epistel (2Kr 9:24-27; 10:1-5)

Vennad! Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuid auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saaksite! Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut. Sellepärast ma jooksen, aga mitte nagu pimesi; ma võitlen, aga mitte nagu tuult pekstes, vaid ma karistan oma ihu ja sunnin ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks. Vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata, et kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres, ja kõik sõid sama vaimulikku rooga ja kõik jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus. Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased.

Graduaal (Ps 9:10-11; 19–20)

Issand on abimees edus ja kitsikuses: Sinu peale loodavad need, kes Sind tunnevad, sest Sa ei jäta neid, kes Sind otsivad, Issand. V. Sest vaest ei unustata jäädavalt, vaeste kannatlikkus ei kao igaveseks: tõuse, Issand, ärgu võitku inimene.

Tractus (Ps 129:1-4)

Sügavikest hüüdsin ma Sinu poole, Issand: Issand, võta kuulda mu häält. Olgu Su kõrvad pööratud oma sulase palvele. Kui Sa, Issand, pead meeles patte, Issand, kes siis pääseks? Sest Sinu juures on halastus ja Sinu seaduse pärast ootasin Sind, Issand.

Evangeelium (Mt 20:1-16)

Neil päevil rääkis Jeesus oma jüngritele järgmise tähendamissõna: Taevariik on pereisa sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele. Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele. Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas. Ja ta ütles neilegi: «Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!» Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti. Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: «Mis te siin kogu päeva jõude seisate?» Nad ütlesid talle: «Meid ei ole keegi palganud.» Ta ütles neile: «Minge ka teie viinamäele!» Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: «Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!» Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari. Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid pereisa üle: «Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!» Isand aga vastas ühele nendest: «Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile? Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi! Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?» Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.»

Ofertoorium (Ps 91:2)

Hea on tunnistada Issandat ja laulda Sinu nimele, Kõigekõrgem.

Secreta

Me palume Sind, Issand, et see ohvriand puhastaks meid süütegudest ja pühitseks Sinu alamate ihu ja meeled ohvriteenistuse pühitsemiseks. R. Aamen.

Kommuniooni antifoon (Ps 30:17-18)

Lase oma pale paista oma sulase peale ja päästa mind oma halastuses! Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan Sind appi!

Kommunioonijärgne palve

Jumal, kinnita oma ustavaid oma andidega, et nad neid vastu võttes neid alati igatseksid ja igatsedes neist alati toituksid. R. Aamen.

Kui Sa, Issand, pead meeles patte, Issand, kes siis pääseks? Sest Sinu juures on halastus ja Sinu seaduse pärast ootasin Sind, Issand! (Ps 129:3-4)

Neitsi Maarja sõnad Lourdes‘is

167 aastat tagasi, 11. veebruaril 1858 ilmus Neitsi Maarja Massabielle’i-nimelises grotis 14-aastasele tütarlapsele Bernadette’ile, kui too oli koos oma noorema õe ja nende ühise sõbraga hagu korjamas.
Kirjelduse järgi kandis Neitsi Maarja voogavat valget rüüd ja sinist särpi ümber piha.
Sellest kohtumisest kuni 16. juulil 1858 toimunud viimase kohtumiseni ilmus Neitsi Maarja Bernadette’ile 18 korda.

Nende rohkete ilmumiste ajal andis Jumalaema p. Bernadette’ile mitu sõnumit:

18. veebruaril 1858:
Maarja ütles: “Seda, mis mul öelda on, ei ole vaja kirja panna; tee mulle ainult seda heameelt, et tuled siia viisteist päeva järjest.” Bernadette lubas nii teha ja Jumalaema vastas: “Ka luban ma sind õnnelikuks teha, kuid mitte siin maailmas, vaid tulevases.”

21. veebruaril 1858:
Bernadette pani tähele, et Jumalaema muutus kurvaks, ja küsis: “Mis on lahti? Mida ma saaksin teha?” Jumalaema vastas: “Palveta patuste eest.”

27. veebruaril 1858:
“Patukahetsust! Patukahetsust! Patukahetsust! Palu Jumalat patuste eest. Mine, suudle maapinda patuste pöördumise eest. Mine ja ütle preestritele, et siia ehitataks kabel.”

25. märtsil 1858:
“Mina olen Pärispatuta Saamine.”

Kulus neli aastat, kuni 18. jaanuaril 1862 said Lourdes’i Jumalaema ilmumised Vatikanilt ametliku tunnustuse.

Seitseteist aastat hiljem, 16. aprillil 1879 suri p. Bernadette kõigest 35-aastasena tuberkuloosi. Kuni oma lahkumiseni oli ta suurema osa oma hilisemast elust veetnud Nevers’i Halastuse õdede juures alandlikus
teenimises.
“Neitsi Maarja kasutas mind kui harja tolmu pühkimiseks. Kui töö on tehtud, pannakse hari ukse taha tagasi,” ütles p. Bernadette mõni aasta pärast oma nägemusi.

Paavst püha Pius XI kanoniseeris p. Bernadette’i 8. detsembril 1933, Pärispatuta Saamise pühal.

Lourdes’i Jumalaema, palu meie eest!

Nädala pärast, 18. veebruaril, on püha Bernadette’i püha. Sel puhul avaldatakse artikkel.

Tõlkis Siivi Mänd

Evangeelium (Mt. 13, 24-30) Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: “Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale. Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: “Isand,eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?” Tema lausus neile: “See on vihamehe töö.” Siis küsisid sulased temalt: “Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?” Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: “Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!”

Dom Guérangeri kommentaar evangeeliumile

“Taevariik, millest Jeesus selles tähendamissõnas räägib, tähistab siin Tema võitlevat Kirikut, Temasse uskujate kogukonda. Tema hoole ja armastusega rajatud põld on aga raiheinast umbe kasvanud: sinna on pugenud hereesiad, seal siginevad skandaalid.
Kas see peaks siis panema meid kahtlema Tema ettenägelikkuses – Tema, kes teab kõike ja ilma kelle loata ei sünni midagi? Kaugeltki mitte. Issand ise õpetab meile, et nii peabki olema. Inimestele on antud vabadus valida hea ja kurja vahel: meie asi on seda vabadust kasutada ja Jumala asi on kõik oma auks pöörata.
Võrsugu siis hereesia pealegi kui kuri taim – me teame, et kord tuleb päev, mil see juuripidi üles kistakse. Me saame näha, kuidas ta, närbudes omaenda varre otsas, lõplikult välja juuritakse ja tulle heidetakse. Kus on nüüd need hereesiad, mis laastasid Kirikut tema alguse päevil? Kus on saja aasta pärast need hereesiad, mis kolme sajandi jooksul on reformi kauni nime varjus Kirikule nii palju kahju tekitanud? Sama on skandaalidega, mis Kiriku rüpes võrsuvad. Raihein on nuhtlus, kuid teda on vaja meile proovikiviks.

Hea isa ei kitku nisuvõrsete kaitsmiseks umbrohtu välja. Miks? Sellepärast, et kui head ja halvad inimesed kasvavad kõrvuti, õhutab see häid mitte lootma inimestele, vaid püüdlema kõrgemale. Pealegi on Issanda halastus nii suur, et jumaliku armu läbi võib lõpuks raiheinastki saada nisu.
Varugem seega kannatust. Kuna aga vaenlane külvab umbrohtu just sel ajal, kui valvurid magavad, palugem oma karjaste eest ja anugem, et Peakarjane annaks neile valvsust. Valvsus on karja pääsemise põhitagatis ja Kirik on oma vaimulikke karjasteks nimetades määranud valvsuse nende põhiliseks omaduseks.”

Katkend Dom Prosper Guérangeri „Liturgilisest aastast“.

Dom Guéranger, Solesmes’i abt aastatel 1837–1875, oli oma aja tuntumaid munkteadlasi ja liturge. Tema kirjutised leidsid laia kõlapinda nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas. Tänapäeval teatakse teda enim teose „L’Année Liturgique“ („Liturgiline aasta“) tõttu, mida ta alustas aastal 1841, et tuua liturgia rikkus usklikele
lähemale. Viieteistkümnes köites, mida ta ise ei jõudnud lõpetada, järgib ta kirikuaasta tsüklit. Ta kommenteerib ja tõlgendab traditsioonilist liturgiat, rikastades oma kirjeldusi tähelepanekutega teistest ida- ja läänekristluse riitustest.

Tänane lugemine lõpeb siin, kuid Matteuse evangeeliumi edasi lugedes leiame Jeesuse enese jüngrite palvel antud seletuse sellele tähendamissõnale. Maailma lõpupäevil saavad kurjad oma karistuse ja õiged tasu.
” Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna raiheinast!” Ja tema kostis: „Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad. Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid. Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!”

Tõlkis Loviisa Mänd

Küünalde õnnistamisel pöördub preester Jumala poole sügava sisuga palvete ja soovidega ladina keeles, mis on Kiriku sakraalne keel.

Et tseremoonia ajal paremini kaasa palvetada, tasub neid kindlasti juba eelnevalt lugeda.

Valgesse pluviaali riietatud või albat ja valget stoolat kandev preester asub ministrantide saatel küünlaid õnnistama.

V. Issand olgu teiega. R. Ja sinu vaimuga.

Palvetagem: Issand, Püha Isa, kõigeväeline igavene Jumal, kes Sa kõik eimillestki lõid ja kelle käsul Sa mesilaste tööga selle neste vaha täiuslikkuseni viisid ning kes Sa tänasel päeval õiglase Siimeoni palve täitsid: me palume Sind alandlikult, et Sinu pühima nime appi hüüdmise ja õndsaima, alati Neitsi Maarja eestkoste läbi, kelle püha me täna andunult pühitseme, arvaksid Sa heaks neid küünlaid inimeste tarbeks ning ihu ja hinge terviseks nii maa kui mere peal õnnistada ja pühitseda ning oma pühast Taevast ja auhiilguse troonilt kuulda võtta oma rahva häält, kes neid auga käes kanda ja Sind lauludega kiita soovivad, ning olla armuline kõigile Sinu poole hüüdjaile, kelle Sa oled lunastanud oma Poja kallihinnalise Verega: kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesti. R. Aamen.

Palvetagem : Kõigeväeline igavene Jumal, kes Sa tänasel päeval oma ainusündinud Poega püha Siimeoni kätel oma pühas templis esitasid, me palume alandlikult, et Sa neid küünlaid, mida me Sinu sulastena soovime Sinu nime auks vastu võtta ja põleva leegiga kanda, arvaksid heaks armulikult õnnistada ja pühitseda ning taevase valguse õnnistusega läita, et me neid Sulle, meie Issandale Jumalale ohverdades ja Sinu magusa armastuse pühast tulest sütitatuna Sinu auhiilguse pühas templis seista vääriksime. Sellesama Kristuse, meie Issanda läbi. R. Aamen.

Palvetagem : Issand Jeesus Kristus, tõeline valgus, kes Sa valgustad iga inimest, kes tuleb siia maailma, saada oma õnnistus neile küünaldele ja pühitse nad oma armu valgusega. Ole meile armuline, et nagu need nähtava tulega läidetud küünlad hajutavad ööpimeduse, valgustaks meie südameid nähtamatu tuli, mis on Püha Vaimu sära, et vabaneksime kõigi pahede pimedusest, nii et suudaksime puhastatud vaimu pilguga ära tunda, mis on Sulle meelepärane ja meie päästeks kasulik, ning et me pärast selle maailma ohtliku pimeduse ületamist vääriksime jõudmist lakkamatusse valgusse. Sinu läbi, Jeesus Kristus, maailma Päästja, kes Sa täiuslikus Kolmainsuses elad ja valitsed, Jumal igavesest ajast igavesti. R. Aamen.

Palvetagem : Kõigeväeline igavene Jumal, kes Sa oma sulase Moosese kaudu käskisid valmistada puhtaimat õli lampide jaoks, et need alati põleksid Sinu palge ees: vala heldelt oma õnnistuse arm nende küünalde peale; andku nad väliselt valgust jagades alati ka meie meelele Sinu armu läbi Püha Vaimu sisemist valgust, mis meilt kunagi ei kao. Kristuse, Meie Issanda läbi. R. Aamen.

Palvetagem : Issand Jeesus Kristus, Sa ilmusid täna inimeste keskele meie ihulises loomuses ja vanemad tõid Su templisse. Auväärne eakas Siimeon tundis Sinu Vaimust valgustatuna Su ära, võttis oma kätele ja õnnistas Sind. Ole meile armuline, et meiegi sellesama Püha Vaimu armust valgustatuna ja õpetatuna Sind tõeliselt ära tunneksime ja ustavalt armastaksime. Kes Sa elad ja valitsed igavesti. R. Aamen.

Lõpetanud palved, paneb preester viirukipannile viirukit, piserdab küünlaid kolm korda pühitsetud veega, lausudes sealjuures antifooni “Asperges me” ilma psalmita, ja seejärel suitsutab küünlaid kolm korda viirukiga.

Piserda mind, Issand, iisopiga ja ma saan puhtaks; pese mind ja ma muutun lumest valgemaks.

Pühaks valmistumine

Tänavu langeb 2. veebruar pühapäevale, mis võimaldab kõigil usklikel osaleda selle Neitsi Maarja auks peetava tähtsa püha Missal.

Missa eel toimub küünlatseremoonia, mis koosneb kolmest osast: küünalde õnnistamisest, küünalde jagamisest ja ronkäigust küünaldega.

Järg pühast evangeeliumist Luuka järgi, Lk 2:22-32

Neil päevil, kui Maarja puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar turteltuvi või kaks tuvipoega”. Ja Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal. Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat. Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles: “Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja auks sinu rahvale Iisraelile.”

Sel puhul on isa Fabrice Delestre kirjutanud artikli, mis selgitab Neitsi Maarja puhastamise püha tseremoonia tähendust ja aitab meil selleks sobivalt valmistuda.

“Selle püha liturgia on vaimselt erakordselt rikas ja sügava üleloomuliku tähendusega. Iga aasta 2. veebruaril tähistame Neitsi Maarja puhastamise püha, mis on üks vanemaid Neitsi Maarja auks peetavaid liturgilisi pühi – võib-olla isegi vanim, kuna seda on Jeruusalemmas tähistatud juba 4. sajandist saadik.

Selle pühaga mälestame kahte sündmust, mis leidsid samaaegselt aset Jeruusalemma templis:

Esiteks mõtiskleme Maarja seadusejärgse puhastamise tseremoonia üle templis. Olgugi et Maarja ei olnud selleks kohustatud, kuna ta oli neitsi nii enne oma ainusündinud Poja ilmaletoomist, sünnitamise ajal kui pärast seda, allus ta vabatahtlikult ja kogu südamest puhastamise vagale rituaalile. Nõnda on ta meile alandlikkuse ja kuulekuse imetlusväärseks eeskujuks. Kuna siis ei olnud veel aeg tema emaduse jumaliku saladuse avaldamiseks, oli ta meeleldi nõus samasuguse kohtlemisega nagu kõik teised emakssaanud.

Teiseks mälestame Jeesuslapse esitlemist templis seaduse järgi, mis nägi ette, et „iga esmasündinu tuleb pühitseda Issandale“. Siingi annab Issand meile hämmastava alandlikkuse ja enesesalgamise eeskuju: Ta allutab iseend seadusele, kuigi ei ole selleks kohustatud, kuna Ta on Jumal ning selle ja kõigi teiste seaduste looja. Jeesuslaps tuleb esimest korda Issanda templisse, kus Ta kinnitab uue lepingu oma Isa ja inimkonna vahel just selle tseremoonia käigus. Seal toob Ta end ohvriks kõigi inimeste eest, kes on nii patused ja süüdi.

Seaduse järgi pidid lapse vanemad templis esitlemise tseremoonia puhul tooma ohvriks kaks turteltuvi või harilikku noort tuvi, nagu meenutab selle püha teise vespri viies antifoon. Nende kahe linnuliigi ohverdamise sügavat vaimset tähendust selgitab Aquino Thomas järgmiselt:

Turteltuvil on kolm tähendust: 1. laululinnuna sümboliseerib ta usu kuulutamist ja tunnistamist; 2. kasina linnuna esindab ta puhtust; 3. kuna ta eelistab üksindust, tähistab ta mõtisklust.

Tuvi, kes on malbe ja lihtne lind, sümboliseerib õrnust ja lihtsust. Karjas elada armastava linnuna tähistab ta ka aktiivset eluviisi.

Ülalkirjeldatust järeldab püha Thomas, et tuvide ohverdamine sümboliseerib Kristuse ja Tema müstilise ihu liikmete täiuslikkust. Ta lisab, et kahe samast liigist linnu ohverdamist nägi Issanda seadus ette näitamaks, et nõutud pühadus ei puuduta mitte ainult hinge, vaid ka keha.

2. veebruaril pühitsetavad küünlad aga ei ole pelk sümbol, nagu tuvid, vaid esindavad tõeliselt lihakssaanud Kristuse täiuslikkust, kes tuli meie sekka elama.

Püna Anselmi järgi on küünla juures oluline tähendus kolmel elemendil: vahal, tahil ja leegil.

Vaha, mida mesilased valmistavad õienektarist ja mida vanasti peeti neitsilikkuse sümboliks, esindab jumaliku Lapse neitsilikku ihu, mis vähimalgi määral ei rikkunud ei oma eostamise ega sünni ajal Maarja täiuslikku terviklikkust.
Taht vaha sees esindab Jeesuse Kristuse hinge.
Leek, mis särab küünla otsas, esindab meie Issanda jumalikkust.

Maarja puhastamise püha liturgia on seega üleloomuliku ja vaimselt erakordselt rikka tähendusega. Ei ole juhus, et see püha on jõulutsükli viimane – sellel on kaks põhjust:

Esiteks kutsub see meid veel korra mõtisklema lihakssaamise üle, mis on kogu jõuluaja keskne müsteerium. Meile antakse võimalus näha Jeesuses Kristuses lihakssaanud Messiat, kelle tulekut kuulutasid ette kõik Vana Testamendi prohvetid (vt selle päeva Missa epistlit).

Teiseks ühendab see kirikuaasta kaks suuremat tsüklit, jõulu- ja ülestõusmispühade tsükli. Samamoodi ühendas Issand templis rauk Siimeoni ja naisprohvet Hanna esindatud vana Iisraeli uue Iisraeliga, katoliku Kirikuga, mis sündis sõduri löödud haavast ristilöödud Jeesuse küljes (vt selle päeva Missa evangeeliumit).

Seetõttu on igati kohane kasutada selle kauni püha ajal võimalust tänamaks Issandat ja Neitsi Maarjat kõigi üleloomulike armude eest, mida oleme saanud jõulutsükli jooksul. Samuti peaksime neilt paluma arme, mida vajame, et astuda algavasse paastuaega võimalikult suure pühendumusega.”

Isa Fabrice Delestre +

Allikas: Le Saint-Anne nr 340 – veebruar 2022

Tõlkis Loviisa Mänd

Homme on tuhkapäev! Milles seisneb tuha tähendus?

Quinquagesima pühapäev – Jeeriko pimedate tervendamine ja püha Pauluse armastuse ülemlaul

Püha Joosepi kuu 1.osa – Püha Joosepi litaania

Sexagesima pühapäev – tähendamissõna külvajast

18. veebruar – püha Bernadette Lourdes’ist – tema mõtteid ja palveid (slaidiseanss)

Septuagesima aeg ja Septuagesima pühapäev – “Põhjatuist sügavusist hüüan ma Sinu poole, Issand: Issand, võta kuulda mu häält.”

11. veebruar – Lourdes’i esimese ilmumise aastapäev

5. pühapäev pärast Kolmekuningapäeva – Nisu ja raiheina tähendamissõna kõneleb kurjusest maailmas

2. veebruar: küünalde õnnistamine

2. veebruar: Püha Neitsi Maarja puhastamise ja Issanda templissetoomise püha